1-10-5003/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-10-5003

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22 oktoober 2010 a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasja number 1-10-5003 Taotlus erakorraline ettekanne O.N-i kohta Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Pille Maasen Süüdimõistetu O.N

isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 3 alusel pikendada O.N-ile Tartu Maakohtu 19.04.2010.a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-10-5003 määratud 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega 21 (kakskümmend üks) päeva võrra, s.o kuni 15.11.2010.a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK O.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 10-5003 KarS § 25 lg 2- §199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud O.N-i karistust 04.06.2009 Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-09-8703 talle mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti O.N-ile kuus kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 asendati O.N-ile liitkaristuseks mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O.N üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati O.N

2 (2) üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 26.04.2010.a.

18.10.2010.a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande

O.N-i kohta, milles teeb ettepaneku peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine.

Ettekande kohaselt on O.N esitanud kriminaalhooldajale avalduse, milles soovib üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist 15.novembrini 2010.a. Üldkasulikku tööd on O.N sooritanud 257 tundi, sooritada on 103 tundi. Kriminaalhooldaja antud hinnangu kohaselt kujunes O.N-ile sobiva üldkasuliku töö sooritamise koha leidmine raskeks, kuna tal puuduvad tööharjumused ja –oskused, tema sotsiaalsed oskused on väga madalad, ta tarvitab alkoholi. O.N kohtus oma tööjuhendaja SA Jõgeva Haigla 14.05.2020.a ja tööjuhendaja puhkuse tõttu ajavahemikus 17.-28.05.2010.a alustas töötamisega 01.06.2010.a. Kehtestatud ajakavast sooritada 72 tundi, sooritas O.N ainult 14,5 tundi.

02.07.2010.a tegi kriminaalhooldusametnik O.N-ile kirjaliku hoiatuse halva suhtumise pärast üldkasuliku töö sooritamisse. Pärast hoiatuse tegemist täitis O.N kehtestatud ajakava, kuid augustis jõudis ta teha 33 tundi tööjuhendaja puudumise tõttu.

Kriminaalhooldaja hinnangul on septembris ja oktoobris O.N-i suhtumine üldkasuliku töö sooritamisse paranenud ja tal tegemata 360-st tunnist 103 tundi. Üldkasuliku töö juhendaja sõnul on O.N-ile raske leida jõukohast tööd, tal puuduvad oskused ja harjumus teha tööd, töö kvaliteet on suhteliselt madal, ta vajab pidevat juhendamist ja järelvalvet.

Juhendaja on kinnitanud kriminaalhooldusametnikule, et ta on nous jätkama O.N-i tööalast juhendamist kuni 15.11.2010.a.

Arvestades seda, et üldkasuliku töö sooritamine algas alles 01.06.2010.a ja O.N-i isikust lähtuvalt on talle sobiva töö soorituskoha ja juhendaja leidmine problemaatiline, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku üldkasuliku töö peatamiseks ja peab otstarbekaks üldkasulikuks tööks määratud tähtaja pikendamist.

Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ülalpool toodud kriminaalhooldaja selgitustest ning erakorralise ettekande lisadest nähtus, et O.N-i üldkasuliku töö sooritamisel esines mitmeid takistusi, mis polnud tingitud otseselt süüdimõistetu enda tahtest. Arvestades O.N-i isikuomadusi ja tema tervist, on tema töö tegemise oskused ja - võimed erinevad tavapärasest, mistõttu on talle ka üldkasuliku töö leidmine keeruline. Kuigi KarS § 69 lg 3 ei ole otsesõnu nimetanud sellist asjaolu tähtaja kulgemise peatamise alusena, leiab kohus, et siinkohal tuleb kohaldada analoogiat. Kõik KarS § 69 lg 3 loetletud asjaolud on sellised, mis ei tulene otseselt süüdimõistetu tahtest pandud kohustust korrektselt täita. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud ka käesolevalt KarS § 69 lg 3 sätete kohaldamine ja üldkasuliku töö tegemise tähtaega tuleb pikendada.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg 3 ja KrMS § 427, § 431, § 432.

Kohtunik: