1-10-10906/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-10906

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10906 (10230110515) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav O.J

ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: oma

sõnade kohaselt saab toetust seoses invaliidi hooldamisega, emakeel: vene keel, elukoht: xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2010, elukohast lahkumise keeld, kinni peetud Harju Maakohtu 23.09.2010 vahistamismääruse alusel 18.10.2010.

Varasem karistatus: 1. Tallinna Linnakohtu 13.10.1999 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta; 2. Tallinna Linnakohtu 17.02.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja 17 lg 6 järgi vangistus 4 kuud; 3. Tallinna Linnakohtu 22.03.2004 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 64 lg 1 järgi vangistus 1 aasta; 4. Harju Maakohtu 14.03.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 5 kuud tingimisi katseaeg 2a; 06.09.2006 Harju Maakohtu määrusega KarS § 74 lg 4 järgi vangistus 5 kuud pöörati täitmisele; 5. Harju Maakohtu 02.03.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2, § 65 lg 1 järgi vangistus 5 kuud, KarS §

199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2, § 266 lg 2 p 3, § 64 lg 1 järgi vangistus 30 päeva; 6. Harju Maakohtu 26.02.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud;

2 7. Harju Maakohtu 18.06.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud; 8. Harju Maakohtu 23.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud; 9. Harju Maakohtu 30.04.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 3 kuud, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud karistuse ärakandmise algusega

22.04.2010.

Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. O.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so

24.06.2010, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. O.J-ile mõistetud vangistuse 1 kuu ja 29 päeva ärakandmist arvestada alates

O.J-i kinnipidamisest vahistamismääruse alusel, so alates 18.10.2010.

5. O.J-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.

6. O.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.J, 1-10-10906, kaitsjatasu“.

7. O.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.J, 1-10-10906, sundraha“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. AS Tallink Grupp esindaja esitatud tsiviilhagi 358 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses

ning välja mõista O.J-ilt AS-i Tallink Grupp kasuks 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) krooni. 10. Asitõend: CD plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

11. Asitõendid: poolik pudel alkoholiga, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri asitõendite

hoidlasse, kuulub kui asi, mida ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetu asi, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

3 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

O.J-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud

vargusi, ning keda 30.04.2010 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, 22.06.2010 õhtul AS

Tallink Grupp laeval Baltic Queen Tax-Free kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära pudeli konjakit Otard VSOP väärtusega 358 krooni.

Seega pani O.J oma tahtliku tegevusega toime süstemaatilise võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav O.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 24.06.2010 koostatud AS-i Tallink Grupp avalduse kohaselt 22.06.2010 kell 23:55 avastas

Tax-Free kaupluse juhataja Helen Sengbush inventuuri käigus, et kaduma oli läinud nende

kauplusest 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l maksumusega 358 krooni. Monitooringu käigus selgus, et 20:05 varastas pudeli konjakit Otard Tax-Free kauplusest O.J. Turvatöötajad

leidsid O.J-i kell 02:00 pubist tukkumas. O.J-i taskust leiti 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l. Kaup oli rikutud ning anti üle politseile. (t/l 3)

• 24.06.2010 koostatud tunnistaja Rasmus Leinsalu ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.06.2010 kell 11:05 saabus laeva Baltic Queen noormees (kelleks hiljem osutus O.J

Andrei), kes esitas turvamehele pardakaardi ning ta lasti pardale. 22.06.2010 kell 23:55 avastas Tax-Free kaupluse juhataja inventuuri käigus, et kaduma oli läinud nende kauplusest 1

pudel OTARD VSOP 0,5 l. Monitooringu käigus selgus, et 20:05 varastas pudeli konjakit

Otard Tax-Free kauplusest O.J. Turvatöötajad leidsid O.J-i kell 02:00 pubist tukkumas. O.J-i taskust leiti 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l ning tal puudus laevasõidu pilet. O.J peeti kinni ja toimetati tagasi Tallinna. (t/l 4)

• 22.07.2010 koostatud kannatanu esindaja AT ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.06.2010

laeval Baltic Queen tax-free kaupluses toimus konjakivargus. 22.06.10 varastas üks noormees, kes reisis laevaga, antud kauplusest pudeli konjakit Otard VSOP 0,5 1 hinnaga 358

krooni, kaupluse juhataja andis sellest laeva ohutusabile Rasmus Leinsalule teada.

Turvalindistuse abiga tehti varga isik kindlaks, antud noormees leiti öösel kl 02.00 pubist

tukkumast, nimetatud konjakipudel taskus. Tal ei olnud kaasas mingeid isikut tõendavaid dokumente, samuti mitte laevapiletit, ütles, et tema nimi on O.J. Turvasalvestuse

järgi tehti kindlaks, et antud isik tuli laevale Tallinna sadamas 22.06.10 kl 11.05 ja esitas turvamehele pardapileti. Kuna antud isik esitas pardapileti ja ta lubati laevale, siis laevapileti osas nende firma tsiviilhagi ei esita Esitavad tsiviilhagi ainult varastatud konjakipudeli kohta summas 358 krooni. (t/l 6-9)

• 26.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist nähtuvalt 22.06.10 k

20.02 26 noormees astus alkoholiriiuli poole, kl 20.02.28 kummardus kergelt, sirutas käe,

võttis riiulilt pudeli; kl 20.02.39 pöördus, hoidis pudelit käes, kl 20.02.43 sammus

alkoholiriiulite eest mööda, kl 20.02.51 astus järgmisesse alkoholisektorisse pudel käes, kl

20.03.00 seisatas alkoholisektori kollase reklaamsildi taha, kl 20.03.03 astus sealt välja, kl 20.03.12 sammus alkoholiriiulite ees, kl 20.04. möödus kassast kauba eest tasumata. (t/l 10- 20)

• 26.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli

vaadeldavaks objektiks 0,5 1 pudel konjakit Otard V.S.O.P, punase sildiga, millel kuldsed

kirjad cognac Otard au chateau de Cognac depuis 1795 V.S.O.P. fine Champagne. Kork

4

kuldne, mustade kirjadega, kork avatud. Umbes 3/4 pudelist oli täis. Pudeli teisel poolel triipkoodi silt kirjaga enjoy responsibly. (t/l 21-25)

• karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda varem kriminaalkorras O.J-i karistatud 9 korda: 1. 13.10.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1a; 2. 17.02.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3-17 lg 6 järgi vangistus 4k; 3. 22.03.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 64 lg 1 järgi vangistus 1a;

4. 14.03.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistus 5k

katseaeg 2a; 06.09.2006 Harju Maakohtu määrusega KarS § 74 lg 4 järgi vangistus 5 k pöörati täitmisele; 5. 02.03.2007 Harju Maakohtu otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 5-25 lg 2, § 65 lg 1 järgi vangistus 5 k, KarS § 199 lg 2 p 4-25 lg 2, § 266 lg 2 p 3, § 64 lg 1 järgi vangistus 30 p;

6. 26.02.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi karistati vangistusega 2k;

7. 18.06.2009 Harju Maakohtu 26.06.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistati vangistusega 2k; 8. 23.10.2009 Harju Maakohtu otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2k; 9. 30.04.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel karistati vangistusega 3 k, KarS § 266 lg 2p 1 alusel vangistusega 2 k, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. Väärteokorras on O.J-i karistatud 80 korral. (t/l 28-47)

• Väljatrükk 30.04.2010 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel karistati O.J-i vangistusega 3 k, KarS § 266 lg 2p 1 alusel vangistusega 2 k, KarS § 64 lg 1 alusel vangistusega 3 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. (t/l 63-64)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 24.06.2010 koostatud kahtlustatava O.J-i

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tegelikult üldse ei

mäleta, kuidas see juhtus. See, kes talle tööd pakub ostis pileti, sedasi ta laeva läks. Ta ei mäleta, kuhu see pardakaart kadus. Jõi venelastega seal laeva peal. Nii, kui laeva peale läks nii hakkas jooma. Kuidas konjaki varastas, seda ta üldse ei mäleta. Kui ta laevale läks, siis olid

tal dokumendid. See, kes talle pileti ostis, see ei ostnud piletit tema nimel (sõber Heigo tööandja ostis selle pileti. Tööandja nimele osteti see pilet) Kui ta kainemaks sai, siis ei olnud tal dokumente, ega midagi muud. Ja turvamehelt kuulis esimest korda, et ta midagi varastas. (t/l 52-55)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 59)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja AT ütlusi, tunnistaja Rasmus

Leinsalu ütlusi, kohtuotsuse väljatrükki, O.J-i karistusregistri väljavõtet,

asitõendi vaatlusprotokolle, avaldust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.J-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.J-i viimase aasta

jooksul karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest nii väärteokorras kui ka

kriminaalkorras ning viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 2010 juuni keskel. Uue

varguse pani ta toime 22.06.2010. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste

toimepanemine on süüdistatava eluviisiks ja põhiliseks elatusallikaks ning varguste

toimepanemist saab pidada tema käitumises süsteemseks käitumiseks. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt

22.06.2010 õhtul AS Tallink Grupp laeval Baltic Queen Tax-Free

5 kaupluses võttis O.J ära pudeli konjakit Otard VSOP väärtusega 358 krooni, mida asus tarvitama, kuid jäi lõpuks magama ja tema juurest leiti poolik alkoholipudel.

Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav võttis ära võõra vallasasja selle

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tarvitas seda omal äranägemisel, viies

sellega kuriteo lõpule. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on AS Tallink Grupp esindaja esitanud tsiviilhagi 358 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud eseme väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja

materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva konjaki pudeli varastas ja muutis müügikõlbmatuks O.J, kes osa alkoholist ära jõi. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on

kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval

juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava

O.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 358 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.J-ilt AS Tallink Grupp kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud oma kahetsust, kuid samas nähtub kriminaalasja materjalidest,

et pärast viimase kohtuotsusega varguse toimepanemise eest mõistetud vangistuse

ärakandmist pani ta nädala jooksul pärast vabanemist toime uue varguse. Seega selline käitumine näitab süüdistataval kahetsuse puudumist ja pigem seda, et ta ei soovi oma eluviisi

muuta ja jätkab väljakujunenud käitumisharjumusi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse O.J-i varavastase kuriteo toimepanemises

ning tal puudub alaline sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse

kohaldamine on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9 korda. Peale selle pani ta uue kuriteo toime kohe pärast eelmise

vangistuse ärakandmist. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et teda on korduvalt

karistatud AS § 70 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning viimase kuriteo pani ta taas toime joobeseisundis. Ka kohtu vahistamismääruse järgselt süüdistatava kinnipidamisel

oli süüdistatav taas joobes ning viidi esmalt kainenema ja alles siis kinnipidamisasutusse. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta saab invaliidi hooldamise eest toetust ning ta elab koos isikuga, kes invaliidsuse tõttu vajab pidevalt hoolt. Samas peeti ta kinni Balti Jaamas sellises olekus, mis välistab süüdistatava kinnipidamise koha ja süüdistatava seisundi tõttu invaliidi

hooldamise võimaluse. Seega selline süüdistatava eluviis viib kohtu arusaamisele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei

sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest,

6 et kannatanule tekitati varaline kahju, mis ei olnud oluline ja süüdistatava rünne oli suunatud

võõra vallasasja vastu, mille väärtus ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks

mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik