1-10-10942/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2010, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-10942 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Silva Rood Süüdistus

J.K süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4, 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja J.K

Elukoht ja aadress: XXXXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistamata

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 4,8

Adv. Otto Preem(Valga Advokaadibüroo)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada J.K KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista J.K-le liitkaristus, lugedes Tartu

Maakohtu 25.03.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2(kaks) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 23.03.2009.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3(kolme)

kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista J.K-le 3(kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.03.2009.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa- 3 (kolm) kuu võrra –ning liitkaristuseks mõista J.K-le 6 (kuus) kuud vangistust.

2

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada J.K-le mõistetud 6 (kuus) kuu pikkune

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi (180 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta

jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab määratud alalises elukohas tuleb kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 , § 179 lg. 1p. 2 , § 180 lg 1 alusel välja mõista J.K-lt riigieelarvesse

sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 4524(neli tuhat viissada kakskümmend neli) krooni, kutsete saatmise kulu 198(sada üheksakümmend kaheksa)krooni ja 60 senti , J.K kohtusse toimetamise

kulu vastavalt taksoarvele 222(kakssada kakskümmend kaks)krooni, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu 30(kolmkümmend)krooni ja 50 senti, kohtu postikulu 64(kuuskümmend neli) krooni.

J.K(Padar) tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuisete võrdsete maksetena. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 15.010.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris / Süüdistus: J.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

3 ajavahemikul 24.10.2009.a kella 17:00-ist kuni 26.10.2009.a kella 09:00-ni, tungis aidaukse eest

tõkke eemaldamise teel Tartumaal, XXX vallas, XXX külas, XXX talus asuvasse aita, kust

võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära H.M. kuuluva mootorsae Stihl 029 väärtusega 4500 krooni.

Seega J.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: H.M. on tekitatud varalist kahju 4500 krooni, tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista J.K-le liitkaristus, lugedes Tartu Maakohtu 25.03.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 2 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu

23.03.2009.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

23.03.2009.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada J.K-le mõistetud 6 (kuus) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi (180 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub

kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. J.K-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kriminaalmenetluse kuludeks on kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 30,50 krooni.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

Tartu Maakohtus 15.10.2010 kohtuistungil ringkonnaprokurör Silva Rood taotles kohtult

vaheaega asjas kokkuleppemenetluse läbiviimiseks. Kohus rahuldas prokuröri taotluse kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamisteks. Pärast vaheaega prokurör esitas kohtule kriminaalasja materjalid ja sõlmitud kokkuleppe.

Kohus andis kohtuistungil protokollilise määrusega J.K kohtu alla kokkuleppemenetluses süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,8 järgi.

Süüdistatav J.K tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid. J.K taotles menetluskulude ajatamist kuuele kuule võrdsete igakuisete maksetena.

4

Kaitsja advokaat Otto Preem kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud

kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava J.K vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad J.K süüdistust KarS § 199 lg. 2 p.4,8 järgi. Seega tuleb J.K süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 4,8 järgi

ja mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 15.10.2010.a.sõlmitud

kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga, karistuse asendamisega. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 4524 krooni, kutsete saatmise kulu 198 .60 krooni, J.K kohtusse toimetamise kulu vastavalt taksoarvele 222 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjal koopiate tegemise kulu 30, 50 krooni, kohtu postikulu 64 krooni. KarS § 323, § 324 alusel ajatada menetluskulude tasumine. J.K tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuisete võrdsete maksetena.

Kohtunik