2-21-8614/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

29.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8614

Tsiviilasi

A. A. hagi V. V.i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

270 000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. A. (isikukood xxxx) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja V. V. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista V. V.ilt A. A. (A.) kasuks välja põhivõlgnevus 135 000,00 eurot ja hagi

esitamise seisuga (28.05.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 135 000,00 eurot,

kokku 270 000,00 eurot.

Menetluskulude jaotu

3. Jätta kõik menetluskulud V. V. kanda.

4. Mõista V. V.ilt A. A. (A.) kasuks välja menetluskulud 3277,20 eurot (riigilõiv

2700,00 eurot ja õigusabikulud 577,20 eurot käibemaksuga).

5. Mõista V. V.ilt A. A. (A.) kasuks välja mõistetud menetluskuludelt (3277,20

eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Pooled sõlmisid 20.05.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu

summas 34 000,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma hiljemalt 01.07.2019 ja

2(4)

tasuma laenult intresse. Laenu andis hageja kostjale üle sularahas, mida kinnitab poolte vahel

digiallkirjastatud laenuleping ja poolte digiallkirjad. 20.05.2018 saadud laenu kostja

tähtaegselt ei tagastanud, samuti ei maksnud kokkulepitud intresse.

2. Kuna kostjal ei olnud rahalisi vahendeid laenu tagastamiseks ega intressi tasumiseks, siis

lepiti kokku, et sõlmitakse uus laenuleping 34 000,00 euro peale uue tähtajaga ja lisaks

maksmata intressid loetakse samuti uueks laenuks. Pooled vormistasid selle kokkuleppe

05.11.2019 uue laenulepingu nr xxxx sõlmimisega, mille kohaselt pidi kostja hagejale

tagastama 60 000,00 eurot hiljemalt 01.01.2020. Pooled konverteerisid tasumata intresse veel

7 korda ning sõlmisid järgmised uued laenulepingud: 26.02.2020 laenulepingu nr xxxx

laenusummaga 75 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.04.2020; 31.03.2020

laenulepingu nr xxxx laenusummaga 80 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.05.2020;

04.05.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 85 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga

01.06.2020; 11.06.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 90 000,00 eurot

tagasimaksmise tähtajaga 01.07.2020; 16.07.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga

100 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.09.2020; 17.09.2020 laenulepingu nr xxxx

laenusummaga 115 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.11.2020; 16.12.2020

laenulepingu nr xxxx laenusummaga 135 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.02.2021.

02.02.2021 sõlmisid pooled lõpliku laenulepingu nr 140 ning tegid sõlmitud lepingutest

kokkuvõte.

3. Pooled leppisid kokku, et viimases sõlmitud laenulepingu punktis 1 märgitud tasumata

intressid konverteeritakse taas laenuks ning pärast intresside konverteerimist kogu

laenusummaks saab 135 000,00 eurot + 0 eurot tasumata intressid. Lisaks leppisid pooled

kokku, et laen tuleb kostjal tagastada mitte hiljem kui 01.03.2021 ning alates kokkuleppe

allkirjastamisest hakatakse antud summalt arvestama ka intresse 2% päevas alates

01.03.2021 kuni laenu tagastamiseni (lepingu punkt 6). Hageja hinnangul tuleb lepingu

punkti 6 tõlgendada viivitusintressi kokkuleppena, kuna punkti 6 alusel arvestatakse intressi

alates 01.03.2021 ehk ajast, mis oli laenu tagastamise päev. Hageja on seisukohal, et

laenulepingus nr 140 puudub poolte kokkulepe intressi arvestuses, kuid pooled leppisid

kokku viivise suuruses.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 135 000,00 eurot ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 135 000,00 eurot. Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 135 000,00 euro väljamõistmise nõuet, palub hageja

välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 135 000,00 eurot alates 02.03.2021 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja hagis esitatud asjaoludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja teatas kohtule 03.03.2022

e-kirjaga, et sai hageja käest ühekordse summa sularahas 34 000,00 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 135 000,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 135 000 eurot. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100).

Võlasuhe võib tuleneda lepingust (VÕS § 3 p 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Kohus peab hagi

3(4)

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli sõlmitud leping, kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

8. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 20.05.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis

hageja kostjale sularahas laenu summas 34 000,00 eurot (tl 5-6). Kostja kohustus laenu tagasi

maksma hiljemalt 01.07.2019 ja tasuma laenult intresse. Vaidlus puudub, et kostja lepingulisi

kohustusi ei täitnud. Pooled sõlmisid 05.11.2019 uue laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt

loeti maksmata intressid uueks laenuks ja kostja pidi hagejale tagastama 60 000,00 eurot

hiljemalt 01.01.2020 (tl 7-8). Pooled konverteerisid tasumata intresse veel 7 korda ning

sõlmisid järgmised uued laenulepingud: 26.02.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga

75 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.04.2020 (tl 9-10); 31.03.2020 laenulepingu nr

xxxx laenusummaga 80 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.05.2020 (tl 11-12);

04.05.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 85 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga

01.06.2020 (tl 13-14); 11.06.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 90 000,00 eurot

tagasimaksmise tähtajaga 01.07.2020 (tl 15-16); 16.07.2020 laenulepingu nr xxxx

laenusummaga 100 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.09.2020 (tl 17-18);

17.09.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 115 000,00 eurot tagasimaksmise tähtajaga

01.11.2020 (tl 19-20); 16.12.2020 laenulepingu nr xxxx laenusummaga 135 000,00 eurot

tagasimaksmise tähtajaga 01.02.2021 (tl 21-22). 02.02.2021 sõlmisid pooled lõpliku

laenulepingu ning tegid kokkuleppe (tl 24-26). Nimetatud lepingu kohaselt tuli kostjal

tagastada laen summas 135 000,00 eurot hiljemalt 01.03.2021.

9. Kohus loeb kostja vastuväidete puudumise tõttu hagis esitatud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks. Kostja kinnitas kohtule 03.03.2022 saadetud e-kirjaga, et sai hageja käest

ühekordse summa sularahas 34 000,00 eurot (tl 46).

10. Kostja laenulepingus kokku lepitud kohustusi ei täitnud ning laenusummat 135 000,00

eurot hagejale kokkulepitud tähtajaks tagastanud ei ole. Seega on nõue muutunud

sissenõutavaks. Vastavalt on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1).

Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

rahuldada põhivõlgnevuse 135 000,00 euro nõudes.

11. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude summas 135 000,00 eurot. Pooled leppisid

02.02.2021 sõlmitud lepingu punktis 6 kokku, et summalt 135 000,00 eurot arvestatakse

intressi summas 2% päevas alates 01.03.2021 kuni laenu tagastamiseni. Majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1). Riigikohus on

selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab

intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-

1-141-12, p 10). Seega saab krediidiandja arvestada intressi põhivõlgnevuselt selle

kuupäevani, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastada. Hageja on seisukohal, et lepingu

punkti 6 tuleb tõlgendada viivise kokkuleppena, kuna punkti 6 alusel arvestatakse intressi

alates 01.03.2021 ehk ajast, mis oli laenu tagastamise päev. Kohus nõustub hagejaga, et

lepingu punktis 6 leppisid pooled kokku viivise maksmise tingimustes.

12. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras,

loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Hageja on arvestanud viivist

vastavalt kokkulepitule 2% päevas. Kostja tunnistas e-kirjas laenu saamist. Kostja

viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldas põhinõude. Seega kuulub

sissenõutavaks muutunud viivisenõue 135 000,00 eurot rahuldamisele. Vastavalt ei ole vaja

lahendada hageja alternatiivnõuet viivisenõude osas.

4(4)

13. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.

MENETLUSKULUD

14. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud

riigilõivust 2700,00 eurot ja õigusabikuludest 577,20 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 2700,00 eurot on

seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.

16. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

17. Vandeadvokaat osutas hagejale õigusabi kokku 3,7 tundi, tunnitasuga 156,00 eurot.

Hageja on märkinud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada.

18. Hageja õigusabikulud hõlmasid järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine 2,8 tundi;

ettevalmistus 25.11.2021 kohtuistungiks ja istungil osalemine 0,5 tundi ja ettevalmistus

15.03.2022 kohtuistungiks ja istungil osalemine 0,4 tundi. Toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning toimingutele märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud kokku 3,7 tunni osas olid vajalikud ja

nendele kulunud tööaeg põhjendatud.

19. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 156,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu

ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava vandeadvokaadi õigusabi tunnitasu määra. Seega on

hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 577,20 eurot. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus hagejalt välja menetluskulud 3277,20 eurot käibemaksuga (riigilõiv

2700,00 eurot ja õigusabikulud 577,20 eurot).

20. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb kostjal välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

22. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik