4-22-1081/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-22-1081

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprillil 2022.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1081 Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi

A. K. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri teabebüroo menetluskvaliteedi grupi vanemkorrakaitseametniku K. J. 19.03.2022.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,22,001348 Kvalifikatsioon: NETS § 462 lg 1 järgi.

Kaebaja

Kohtuväline menetleja

Menetlustoiming

A. K. K.

isikukood xxx; elukoht: xxx xxx; e-posti ; töökoht: aadress: xxx

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur Ida-Harju

politseijaoskond; asukoht: Pärnu mnt.139, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas K. P.

Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132, § 133 134, § 135 k - ohus otsustas

1. S.A kaebus Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo

menetluskvaliteedi grupi vanemkorrakaitseametniku K. J. 19.03.2022.a. otsusele väärteoasjas nr 2317,22,001348 rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri teabebüroo menetluskvaliteedi grupi vanemkorrakaitseametniku K. J. 19.03.2022.a. otsus väärteoasjas nr 2317,22,001348 Age

K. K. karistamises NETS 462

lg 1

järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 160 . trahviühiku ulatuses, s.o. eurot muutmata ja tühistamata

3. Kohaldatud karistus rahatrahv 40 160 eurot tuleb tasuda

trahviühiku ulatuses, s.o. kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

4. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank

2

pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220225022594.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendi täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo poolt 2022 koostatud väärteoprotokoll on 19.02.

AB1609501 (2317,22,001348), mille kohaselt viibis A. K. K. 19.02.2022 kella 18.16 Tallinna linnas xxx Koidu bussipeatuses (buss 24A) selliselt, et ei ajal sisetingimuses, ühistranspordis kandnud maski ning tal puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend. A. K. K. rikkus oma tegevusega NETS § 28 lg 6; VV 23.08.2021 korraldust nr 305 p 8 nõudeid ning pani toime NETS § 305 p 8 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri teabebüroo menetluskvaliteedi grupi

vanemkorrakaitseametnik K. 19.03.2022.a. otsuse

J. ga väärteoasjas nr 2317,22,001348 määrati A NETS § 46 . K. K. 2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, so 160,00 eurot.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Menetlusalune isik palub eelpool nimetatud otsuse täies ulatuses tühistamist. Nimelt on menetlusalusel isikul 100 % puue ja töövõimetus sissetulek ei võimalda tasuda nii kõrget ning

trahvi. Kaebaja leiab, et menetlus on olnud ebaõiglane ja mitteproportisonaalne ning palub väärteo lõpetada seoses asjaolude puudumisega. Menetlusalune isik soovib, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetleja

esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

K s ohtuväline menetleja asu seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad.

Kohtuvälise menetleja hinnangul väärtegu tõendamist leidnud asjas kogutud A. K. K.

tõenditega. A. K. K. ei ole kohtuvälisele menetlejale esitanud ühtegi tõendit, mis vabastaks teda kaitsemaskide kandmisest avalikes siseruumides. Kaebaja poolt esitatud dokumenti töövõime

hindamise kohta ei saa kohtuvälise menetleja hinnangul käsitleda kaitsemaski kandmisest

vabastamise tõendina, kuna antud hinnang puudutab töövõimet perioodiks 21.08.2017- 21.08.2020 ning see ei sisalda asjaolu, et A. K. K. on vastunäidustatud maski kandmine. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et A on alates 22.08.2020 vormistatud tööle . K. K. XOÜ-sse.

Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja, et see vastab süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Karistuse mõistmisel omab tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja rikkumisest aru ei saanud, eksimust ei tunnistanud ning nägu kaitsemaskiga ei katnud. Menetleja märgib, et poleks

kaebuse esitaja oma teguviisi õigustanud, oleks piirdutud hoiatusega, kuivõrd tegemist on varem karistamata isikuga.

Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata.

3 Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse antud kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja kohtule edastatud väärteotoimikuga, asub alljärgnevale seisukohale.

19.02.2022.a. kohaselt viibis A. K. koostatud väärteoprotokolli AB1609501 (2317,22,001348) K. ja ei kandnud maski ning tal 19.02.2022 kella 18.16 ajal sisetingimuses, ühistranspordis puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend.

Väärteoprotokolli on märgitud, et A rikkus oma tegevusega NETS § 28 lg 6; . K. K. VV

23.08.2021 korraldust nr 305 p 8, nõudeid ning pani toime NETS § 305 p 8 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus märgib, et vaatamata asjaolule, et väärteoprotokollis on väärteo kvalifikatsioon ekslik, s.o NETS § 305 p 8, on väärteoprotokollis kajastatud väärteokirjeldusest võimalik üheselt aru saada teo kirjeldus ning toimepandu faktilistest asjaoludest, so sellest, et A. K. K. ei kandnud 19.02.2022 kella 18.16 ajal ühistranspordis maski.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel

juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist - väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud

sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Riigikohtu otsus 3-1-1-45-11 p 9).

Vaidlusaluses asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus sisaldab selliseid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda A le ette heidetud süüteokoosseis täidetuks. . K. K. Antud asjas on korrektne ja asjakohane teokirjeldus oluline sündmust kui tervikut arvestades. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest (s.h otsusest), et A. K. K. heidetakse ette rikkumist, le mis tuleneb NETS § 28 lg 6 ja VV 23.08.2021 korraldusest nr 305 p 8 ning näeb ette vastutuse NETS § 462 lg 1 alusel, s.o nakkushaiguste epideemili

ne se leviku tõkestamise nõuete rikkumi . Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse 305 p 8 kohaselt pidid avalikes siseruumides viibijad teo toime panemise hetkel, s.o 19.02.2022 kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut ei kohaldatud alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. 19.03.2022 otsuses on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut väärteokvalifikatsiooniga, s.o NETS § 46 2 lg 1 järgi, mille rikkumine tuleneb eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

Väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja R , kelle ütlustega on tõendatud, et tema töötades on . K.

19.02.2022 politseiametnikuna Terviseameti ülesannetes Tallinna Kesklinna piirkonnas, et s kontrollida, kuidas ühistranspordis kantakse maske ja järgitakse Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldust nr 305. Kella 18.16 ajal kontrollides bussi nr X, nägi, et teises reas istuv naisterahvas, ei kandnud maski, paludes seejärel naisterahval bussist väljuda. Kontrollimisel selgus, et antud isikuks osutus A. K. K. (ik

XXX).

Väärteoasja juures olevast videosalvestise kohaselt nähtub, kuidas 19.02.2022 kella 18.16 ajal sisenevad xxx X bussipeatusest „Koidu“ bussi nr politseiametnikud, kes näevad bussis istuvat naisterahvast, kellel puudub kaitsemask. Politseiametnik pöördub naisterahva poole ning küsib,

4

miks tal maski ees ei ole, naisterahvas vastab, et ta on testitud ja mask on täiesti mõttetu.

Politseiametnik kutsub naisterahva endaga kaasa ning nad väljuvad bussist, misjärel palub

politseiametnik esitada isikul isikut tõendav dokument. Koostatakse väärteoprotokoll, rikkumisega menetlusalune isik nõus ei ole.

Menetlusalune isik on andnud ütluseid, et ta ei ole üleüldse maski vastu nägu nõus panema, on

olnud 2020 detsember haige. 2021 juunikuus tegi ta vaktsiini ning samuti tegi teo toimepanemise negatiivse koroonatesti. nädal

Kohtu hinnangul on tunnistaja R. K. ütlustega ning videosalvestisega tõendatud, et A. K. K. (ik

xxx) oli isikuks, kes 19.02.2022 kella 18.16 ajal ei kandnud bussis nr x maski. Samuti on tõendatud nimetatud asjaolu menetlusaluse isiku enda ütlustega, kes on selg

itanud muuhulgas miks ta maski nimetatud ajal ja kohas ei kandnud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1

kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et A. K. K. teo toime pani temale etteheidetava väär kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. A. K. K. teades,

et on kohustatud maski kandma, eiras nimetatud nõuet teadlikult, selgitades menetlejale, et maski kandmine on täiesti mõttetu.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, A on täitnud NETS § 46 . K. K. 2 lg 1 järgi sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

A. K. K. teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud.

A. K. K. poolt esitatud puude raskusastet tõendava dokumendi osas märgib kohus, et tegemist

on üksnes puude raskusaste , mitte tõendiga, millest nähtuks, et t kinnitava dokumendiga väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oli ta maski kandmise kohustusest vabastatud. Kohtu hinnangul on A. K. K. tegu

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

Karistuse määramine Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka -

süüdistatava isikut. NETS § 46 2 lg järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1 100 trahviühikut. A le on menetleja määranud rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, . K. K. s.o160,00 eurot. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetavas konkreetses väärteos. A. K. K. süü suurust mõjutab asjaolu, et ta pani teo toime kavatsetult, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele ning ta ei ole avaldanud oma teos vähimatki kahetsust, pigem on kaebaja suhtumine ennast õigustav. Vaatamata asjaolule, et

5

isik on varem väärteokorras karistamata, on oht uute rikkumise osas suur. Vähetähtsaks

asjaoluks ei saa lugeda menetlusaluse isiku hoiakut ning vastumeelsust maski kandmise kohustusele. Arvestades asjaolule, et A. K. K. ei ole oma teost järeldusi teinud ning vähimatki kahetsust avaldanud, ei täidaks kohtu hinnangul miinimummääras olev rahatrahv käesolevas asjas oma eesmärki. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sanktsiooni keskmise määra

lähedal olev rahatrahv, s.o 40 trahviühiku ulatuses, on kõiki asjaolusid arvestades, asjakohane.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Margot Mikler Kohtunik