2-21-123661/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-123661

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E. H. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

594,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: E. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. H.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

11.11.2015 sõlmitud liitumislepingu ja 09.02.2018 sõlmitud tähtajalise liitumislepingu

alusel

väljastatud

arvetest

B18023404730,

B18033782672,

B18044171372,

B18065136591, B18075495716, B18085856742, B18096219588, B18106583234,

B18116947697, B18127313088, B19017678530, B19028044656, B19038357999 tulenev

võlgnevus kokku 560,00 eurot (millest 431,13 € põhivõlgnevus, 25,00 €

sissenõudmiskulud, 103,87 € põhivõlalt perioodi 18.04.2018 kuni 10.11.2021 eest

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista E. H.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 431,13 eurot) alates 11.11.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 28.04.2022 k.a summas 16,06 eurot.

4. Välja mõista E. H.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 431,13 eurot) alates 22.04.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud E. H. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 285 eurot (millest 125 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista E. H.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-21-123661

2 (5)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on E. H. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 03.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 822,71 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.09.2021 maksekäsu kiirmenetlus

lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-21-123661

3 (5)

11.10.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude

ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt riigilõivu ning teatada

kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.11.2021 hagiavalduse E. H. vastu põhivõlgnevuse 431,13

euro, sissenõudmiskulude 25,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 103,87 euro

väljamõistmiseks ja viivise alates 11.11.2021 põhinõude 431,13 euro täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 11.11.2015 sõlmitud liitumisleping,

milledega kohustas Telia Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.

09.02.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS tähtajalise liitumislepingu seadme Apple iPhone

SE 32 GB ostmiseks, millega kaasnes 24-kuuline tähtajaline kohustus tasuda seadme eest

osamaksete kaupa ja kostja kasutab sel ajal Telia Eesti AS telekommunikatsiooniteenuseid.

Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustus kostja tasuma käsitlustasu summas 329,00

eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seotud saadud seadme maksumus

ja/või muu saadud soodustus. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale Telia Eesti AS

poolt esitatud arveid nr B18023404730, B18033782672, B18044171372, B18065136591,

B18075495716,

B18085856742,

B18096219588,

B18106583234,

B18116947697,

B18127313088, B19017678530, B19028044656 ja B19038357999. Telia Eesti AS loovutas

27.11.2020 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud

viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse koostamise

kuupäevani 10.11.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul kui kostja ei

vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega

ilma kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 24.01.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja 01.04.2022

kinnitas hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud

14-päevane tähtaeg lõppes 18.04.2022 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 6). Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-21-123661

4 (5)

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4 alusel ning 11.11.2015 ja 09.02.2018 sõlmitud liitumislepingute nr 9347845

kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja seadme eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p

1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 431,13 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 18.04.2018 kuni

10.11.2021 eest kostjalt kogusummas 103,87 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 11.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 16,06

eurot (431,13€ x 8%/365 kp x 170 kp) ning alates 29.04.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud summas 25,00 eurot on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Tsiviilasi nr 2-21-123661

5 (5)

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4,0 tundi on selles asjas põhjendatud. Kohus leiab, et esindaja

ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on

trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2

tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on

põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus

60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud

on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160

eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik