2-21-17101/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Legislator headnote
AI generated2-21-17101/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)
Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17101
Tsiviilasi PlusPlus Capital ASi hagi T. P.i vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 16 685,63 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: T. I., PlusPlus Legal OÜ; epost xxx Kostja: T. P. (isikukood xxx), elukoht teadmata RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista T. P.ilt PlusPlus Capital ASi kasuks põhivõlg 7767,88 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja seisuga 14.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 8882,75 eurot. 3. Jätta menetluskulud T. P.i kanda. 4. Välja mõista T. P.ilt PlusPlus Capital ASi kasuks menetluskulud kokku 800 eurot, s.o riigilõiv 700 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. 5. Välja mõista T. P.ilt PlusPlus Capital ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
2
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
Nõude aluseks on kostja ja PlusPlus Capital ASi vahel 14.10.2019 sõlmitud kompromissileping nr 24815268, milles kostja kinnitas põhiosa nõuet 12 167,88 eurot ja viivisenõuet 8920,63 eurot. Kostja ei täitnud kompromissilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt.
Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.04.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (420 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist
3
kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot (koos käibemaksuga). Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot (koos käibemaksuga).
Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 700 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 800 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik