2-21-136808/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-136808 Tsiviilasi Elisa Teleteenused AS-i hagi A. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 493 eurot 07 senti Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja Elisa Teleteenused AS (registrikood 10069659) lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner, Julianus Inkasso OÜ, e-post jurist@julianus.ee Kostja A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) e-post xxxxxxxxxxx@gmail.com Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Mõista A. M. Elisa Teleteenused AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 371 eurot 01 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 92 eurot 38 senti. 3. Mõista A. M. Elisa Teleteenused AS-i kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.02.2022 kuni põhinõude (371 euro 01 sendi) täieliku tasumiseni. 4. Jätta menetluskulud A. M. kanda. 5. Määrata Elisa Teleteenused AS-i menetluskulude suuruseks 220 eurot. Mõista A. M. Elisa Teleteenused AS kasuks välja menetluskulud 220 eurot. A. M. on kohustatud maksma temalt väljamõistetud 220 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Elisa Teleteenused AS (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista A. M. (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 371 eurot 01 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 92 eurot 38 senti. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 11.02.2022 kuni põhinõude 371 euro 01 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 24.05.2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise ning seadme rendi- ja müügilepingust L-1072958. Kostja kasutas hageja teenuseid, aga ei tasunud nende eest. Hageja on arvestanud viivist viimase kogu põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 01.01.2019 kuni 10.02.2022 seadusjärgses viivisemääras ehk 8% põhivõlgnevuselt aastas iga viivitatud päeva eest. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks. 2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tähtsaadetisena isiklikult kätte toimetatud 6.04.2022. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. 3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 100 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 480 eurot (4 h tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 220 (100 + 120) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik