3-20-1945/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-1945

Otsuse kuupäev

28.04.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 29.04.2020. a käskkirja nr 6-3/326-

1 ja 10.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/160-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 08.04.2022. a taotlus täiendava tõendi asja juurde võtmiseks rahuldamata.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

30.05.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 136 lg 8).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-20-1945

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas leidis 29.03.2020 aset intsident, mille kohta koostas Viru Vangla II üksuse

valvur Ain Roosimägi ettekande nr 6-20/1319-1. Nimetatud ettekandest nähtub, et kui valvur

teostas samal päeval kella 09:17 ajal kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) suhtes läbiotsimist,

tahtis kaebaja, et valvur paneks kätte uued kindad; kui valvur selgitas kaebajale, et tal on käes

puhtad kindad, kaebaja ärritus ning ütles valvurile: „sina ahv peaksid üldse minust 2 meetri

kaugusel olema“.

2. Kaebajat teavitati 01.04.2020 tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja

esitas 03.04.2020 distsiplinaarmenetluses oma selgitused, milles väitis, et tema öeldud lause on

toodud ettekandes grammatiliselt valesti. Kaebaja sõnul oli tegelikult tegemist dialoogiga, mille

käigus kaebaja ütles umbes nii: „Siin ei saa vist keegi aru, et isikukaitsevahendeid tuleb

kasutada“, valvur küsis seepeale: „Kes ei saa aru?“, kaebaja vastas: „Sina“, seejärel pomises

valvur midagi arusaamatult, mille peale kaebaja küsis: „Ah?“ ja ütles: „Peaksid üldse minust

2 m kaugusel olema“.

3. Viru Vangla tunnistas 29.04.2020. a käskkirjaga nr 6-3/326-1 kaebaja süüdi Viru Vangla

kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises ning karistas teda noomitusega. Käskkirja põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

Valvur A. Roosimäe 29.03.2020. a ettekande nr 6-20/1319-1 kohaselt käitus kaebaja

kella 09:17 ajal Viru Vangla valveruumi juures tema suhtes ebaviisakalt, kui ütles: „Sina, ahv,

peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema.“ Sellega pani kaebaja toime

distsipliinirikkumise Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 tähenduses. Kuigi seda, kuidas kaebaja

nimetas valvurit ahviks, ei saa keegi lisaks tunnistada, siis on menetluses võetud arvesse ka teisi

asjaolusid, mis seda kinnitavad. Rikkumise toimepanemine on tõendatud ettekandega

nr 6-20/1319-1, A. Roosimäe poolt distsiplinaarmenetluse käigus 14.04.2020 koostatud

õiendiga, 24.04.2020 valvur Silver Võidulaga läbi viidud telefonivestluse protokolliga ning

27.04.2020. a video vaatlusprotokolliga. Videovaatlusest nähtub, et kaebaja oli rahulolematu.

Ka teise üksuse vanemvalvur S. Võidula sõnade kohaselt oli kaebaja ärritunud ning seda

kinnitas ka valvur A. Roosimägi. Fakt, et kaebaja oli ärritunud, tingib tehtud järelduse, mille

kohaselt on reaalne tema poolt A. Roosimäe nimetamine ahviks. Kuigi sõnad „ah“ ja „ahv“ on

kuuldavuselt sarnased, viibisid kaebaja ja A. Roosimägi intsidendi ajal lähestikku, mida on

näha ka videosalvestiselt. Seega, võimalus, et A. Roosimägi kuulis valesti, on olematu.

A. Roosimäel puudub põhjus koostada kaebaja kohta tõele mitte vastavat ettekannet – puudub

igasugune

võimalik

kasutegur.

Kaebajal

on

29.03.2020.

a

seisuga

5

kehtivat

distsiplinaarkaristust, kuid ükski neist ei ole määratud ebaviisaka käitumise eest, mistõttu lühi-

või pikaajalise kokkusaamise või elektriseadme kasutamise keelamine või kartserisse

paigutamine oleks karistusena liiga range. Kuna kaebaja ei tööta, ei avaldaks töötamise

keelamine karistusena mingisugust mõju. Arvestades eeltoodut, on proportsionaalseks ja

eesmärgipäraseks karistuseks noomitus. See on piisav karistus selleks, et kinnipeetav mõistaks

enda rikkumise tõsidust ning teeks vastavad järeldused, et edaspidiselt samalaadsete rikkumiste

toimepanemist vältida ning käituda õiguskuulekalt.

4. Kaebaja esitas Viru Vanglale 29.05.2020 vaide käskkirja nr 6-3/326-1 kehtetuks

tunnistamiseks.

Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud erapooletult. Kaebaja jäi

distsiplinaarmenetluse käigus esitatud selgituste juurde, et kaebaja ei öelnud valvurile ,,ahv“

ega olnud ärritunud. Hoopis valvur A. Roosimägi ise ärritus, kuna kaebaja juhtis tähelepanu

3-20-1945

3

ohutusnõuete järgimise vajadusele.

5. Viru Vangla jättis 10.09.2020. a vaideotsusega nr 6-12/160-2 kaebaja vaide rahuldamata.

Vangla asus vaideotsuses seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja

distsiplinaarmenetlus on läbi viidud erapooletult. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset

asjaolu distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses, mis annaks alust kahelda menetleja

erapooletuses ning vanglale teadaolevalt taolisi asjaolusid ka ei esine. Vaid see, et menetleja

hinnangul on distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusena tõendatud isiku poolt toime

pandud rikkumine ning tema süü selles, ei tähenda ebaobjektiivsust. Ka distsiplinaarmenetluse

käigus kogutud tõendite hindamine, mis ei toimunud kaebajale meelepäraselt, ei kinnita

distsiplinaarmenetluse läbiviimise ebaobjektiivsust. Antud juhul puuduvad viited menetleja

isiklikule huvile asjast, samuti muud asjaolud, mille alusel erapooletuses kahelda.

6. J. Tarvis esitas 04.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 29.04.2020. a

käskkirja nr 6-3/326-1 ja 10.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/160-2 tühistamiseks ning vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema vaide hilinenult lahendamisega.

7. Tartu Halduskohus tagastas 17.02.2021. a määrusega kaebuse õigusvastasuse tuvastamise

nõudes ning võttis selle tühistamisnõuetes menetlusse.

8. Viru Vangla esitas 24.03.2021 kaebusele kirjaliku vastuse, paludes jätta kaebus

rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus otsustas 29.03.2022. a määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus

menetluses. Sama määrusega andis kohus pooltele tähtaja 08.04.2022 täiendavate seisukohtade,

taotluste ja tõendite, sh kohtu palutud tõendite esitamiseks, ning tähtaja 18.04.2022 teise

menetlusosalise esitatule vastuväidete esitamiseks.

10. Vastustaja esitas 05.04.2022 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid ning teavitas

kohut, et vanglal ei ole säilinud kohtu nõutud videosalvestist 29.03.2020. a juhtumist.

11. Kaebaja esitas 08.04.2022 kohtule taotluse, milles palub võtta asja materjalide juurde

Marius Miti väärteoasjas toimunud istungi protokolli. Kaebaja sõnul nähtub tema poolt silmas

peetud protokollist, kuidas M. Miti advokaat Robert Sprengk küsib valvur A. Roosimäelt, kas

teda on mõni kinnipeetav solvanud väljendiga „ahv“, ning valvur vastab, et ei ole.

12. Vastustaja palus 21.04.2022. a seisukohas jätta kaebaja 08.04.2022. a taotlus rahuldamata,

kuna teise isiku suhtes toimunud väärteo asja menetlemisel antud ütlused ei oma kuidagi

puutumust praegusesse menetlusesse.

13. Kaebaja esitas 24.04.2022 kohtule vastuväited Viru Vangla 21.04.2022. a vastusele.

Kaebaja sõnul ei oma tähtsust, millises menetluses on valvur A. Roosimägi andnud ütlusi selle

kohta, et teda ei ole solvatud väljendiga „ahv“. M. Miti väärteoasjas toimunud kohtuistungil on

valvuri käest küsitud küsimus, mis on otseselt seotud praeguse kohtuasjaga. See küsimus küsiti

just seetõttu, et kaebaja kirjutas sellest M. Mitile. Kaebajale selgus vahepeal ka uus asjaolu, mis

kahjustab tugevalt valvur A. Roosimäe usaldusväärsust. A. Roosimägi oli varem politseinik,

kuid tema teenistus lõppes seetõttu, et ta sooritas kuritegusid. Kohus saab neid asjaolusid

kontrollida ja seejärel kujundada oma seisukoha, kas sellise politseis usalduse kaotanud

ametniku ütlused on ikka usaldusväärsed. Eriti veel olukorras, kus A. Roosimägi on M. Miti

kohtuistungil ise tunnistanud, et teda ei ole solvatud väljendiga „ahv“.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-20-1945

4

14. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 29.04.2020. a käskkiri nr 6-3/326-1 ja 10.09.2020. a

vaideotsus nr 6-12/160-2 on õigusvastased, ning põhjendab oma seisukohta kokkuvõtlikult

järgmiselt.

1) Vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus on kaalutlusvigased ja nõuetekohaselt põhjendamata.

2) Kaebaja ei ole valvuri suhtes ebaviisakalt käitunud ega öelnud talle „ahv“. Ka väidetava

rikkumise ajal küsis valvur kaebajalt, kas ta kuulis õigesti, et kaebaja ütles talle „ahv“, mille

peale kaebaja selgitas kohe valvurile, et ta ei ole talle „ahv“ öelnud. Kaebajal oli 29.03.2020

valvuriga vaidlus COVID-19 viiruse ohutusnõuete rikkumise osas ning valvur ärritus kaebaja

peale, kuna kaebaja lubas esitada valvuri tegevuse kohta kaebuse Terviseametile. Valvur

koostas ka kaebaja suhtes ettekande põhjusel, et ta oli kaebaja vaidlemise peale ärritunud.

3) Tegemist on „kaebaja sõna valvuri sõna vastu“ olukorraga, kuna ei ole ühtegi tõendit, mis

kinnitaks valvuri ütlusi väidetava solvamise kohta. Sündmuse toimumise ajal ei viibinud

sündmuskohal ka tunnistajaid, kes saaksid kaebaja poolt valvuri solvamise toimepanemist

kinnitada või ümber lükata. Olukorras, kus ütlused on sõna sõna vastu, tuleb kõrvaldamata

kahtlust menetlusaluse isiku süüdiolekus tõlgendada kahtlustatava kasuks.

15. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, ning palub jätta selle järgmistel põhjendustel

rahuldamata.

1) Kaebaja karistamisel on järgitud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-test 1, 2, 3 ja 4

tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000. a määruse

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on

teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete

esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17

sätestatud pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii süüteo asjaolusid kui ka kaebaja

seletusest, videolt nähtavast ja ametnike antud täiendavatest seletustest tulenevat.

2) Käskkirjas on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud, miks on kaebaja puhul just noomitus

antud rikkumise eest kõige õigem. Määratud karistus on proportsionaalne, arvestades rikkumise

iseloomu ja seda, et kaebajal puudusid kehtivad samaliigilised karistused. Vanglal puudub

põhjus kahelda valvuri poolt ettekandes kirjeldatud juhtumi asjaoludes. Vangla ei nõustu

kaebajaga, justkui nn sõna sõna vastu olukorras ei ole karistamine praktiliselt võimalik. Vangla

on võtnud kaebaja karistamisel arvesse ka kaudseid tõendeid ja tervikpildi pinnalt leidnud, et

kaebaja pani toime talle ette heidetava teo.

3) Vangla turvasalvestised ei salvesta heli, mistõttu ei lisaks videosalvestis kohtule esitatud

menetlusmaterjalidele kaalu. Vanglaametniku A. Roosimäe 29.03.2020. a ettekandes

nr 6-20/1319-1 on sõna-sõnalt tsiteeritud lause, mille kaebaja ametnikule ütles: „sina ahv

peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“. Selle lause kontekstis on ebausutav kaebaja

väide, et ta kasutas sõna „ahv“ asemel väljendit „ah“.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kaebajat karistati Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/326-1 (digitaalse kohtutoimiku lehed

(dtl) 24–29) Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise eest noomitusega, kuna valvur

A. Roosimäe kinnitusel nimetas kaebaja teda 29.03.2020 ahviks. Vangla jäi 10.09.2020. a

vaideotsuses nr 6-12/160-2 oma seisukohtade juurde ega pidanud kaebaja vaide alusel käskkirja

kehtetuks tunnistamist põhjendatuks.

17. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja poolt 08.04.2022 kohtule esitatud täiendava tõendi

kogumise taotluse osas (I) ning hindab seejärel vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust (II).

3-20-1945

5

I

18. Kaebaja palub oma 08.04.2022. a taotluses võtta täiendava tõendina asja materjalide juurde

M. Miti väärteoasjas toimunud istungi protokoll, millest nähtub kaebaja sõnul valvur

A. Roosimäe kinnitus, et teda ei ole ükski kinnipeetav solvanud väljendiga „ahv“.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on toimunud Viru Maakohtus menetlus M. Miti väärteoasjas

nr 4-20-4686, milles M. Mitt vaidlustas tema suhtes tehtud Justiitsministeeriumi vanglate

osakonna üldmenetluse otsust. Nimetatud kohtuasjas toimus 22.04.2021 istung, kus kuulati

tunnistajana üle valvur A. Roosimägi. Istungi protokolli leheküljelt 5 nähtub järgnev tekst:

„Kaitsja küsimustele tunnistaja: Kas teid on varem nimetatud ahviks? Ei mäleta et oleks“. Muid

ütlusi, mis võiksid kasvõi kaudselt puudutada vaidlust praeguses asjas, protokollist ei nähtu.

Vastupidist ei väida ka kaebaja.

Eelnevat arvestades käsitab kohus kaebaja 08.04.2022. a avaldust taotlusena võtta praeguse asja

materjalide juurde väärteoasjas nr 4-20-4686 toimunud 22.04.2021. a kohtuistungi protokoll.

19. Vastavalt HKMS § 56 lg-le 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg-le 1 ja

HKMS § 65 lg-le 1 on halduskohtumenetluses tõenditena kasutatavad ka süüteomenetluses

kogutud ütluste protokollid. Kohtul tuleb aga tõendi kogumisel hinnata selle asjakohasust.

HKMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab

selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Selle üle otsustamisel, kas tõenditel on asjas tähtsust ehk kas need on asjakohased, on

kohtul teatud hindamisruum. Tõendi asjakohasus tähendab, et tõend muudab asjas

tuvastamisele kuuluva asjaolu esinemise rohkem või vähem tõenäoliseks. Kohus ei pea vastu

võtma tõendeid, mida pool esitab õiguslikult ebaoluliste, vaidluse all mitteolevate või omaks

võetud faktiväidete tõendamiseks (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2017, Tallinn, lk 1301).

20. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib kõnealuse istungiprotokolliga tõendada seda,

et ta ei ole nimetanud valvur A. Roosimäge ahviks ja seda, et A. Roosimägi on esitanud selle

kohta valeväiteid. Kohus leiab, et viidatud protokolliga ei ole võimalik kaebaja soovitut

tõendada. Samuti ei saa see tõend kohtu hinnangul muuta hinnangut A. Roosimäe poolt

distsiplinaarmenetluse käigus antud ütluste usaldusväärsusele. Seetõttu ei saa seda protokolli

pidada praeguses vaidluses asjakohaseks tõendiks.

21. Kõnealuses kohtuistungi protokollis kajastatust nähtub, et valvur ei ole istungil kinnitanud,

et teda ei ole varem ahviks nimetatud, vaid väitis üksnes, et ta ei mäleta seda. Kohtuistung

väärteoasjas nr 4-20-4686 leidis aset 22.04.2021, s.o enam kui aasta pärast praeguses asjas

vaidluse all oleva sündmuse toimumist. Valvur oli kutsutud kohtuistungile, et selgitada

asjaolusid seoses M. Miti poolt väidetavalt toime pandud konkreetse väärteoga, millel puudus

puutumus praeguses asjas vaidluse all oleva 29.03.2020. a sündmusega. Seda arvestades on

kohtule usutav, et valvur ei pruukinudki istungil mäletada enam kui aasta tagasi toimunud

sündmust, mis ei olnud seal arutatuga seotud. Samuti oli valvurile istungil esitatud küsimus

üldist laadi ning selles puudus igasugune viide kaebaja ja valvuri osalusel 29.03.2020 toimunud

juhtumile, mis oleks võinud aidata valvuril selle sündmusega seonduvaid asjaolusid meenutada.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valvur A. Roosimäe poolt 22.04.2021. a kohtuistungil

väärteoasjas nr 4-20-4686 märgitu, et ta ei mäleta, et teda oleks varem ahviks nimetatud, ei saa

omada tähtsust praeguse asja lahendamisel ehk selle tuvastamisel, kas kaebaja pani 29.03.2020

toime distsiplinaarsüüteo tunnustele vastava teo või mitte. Kaebaja taotlus väärteoasjas nr 4-

20-4686 toimunud 22.04.2021. a istungi protokolli tõendina praeguse asja materjalide juurde

võtmiseks jääb seega rahuldamata.

3-20-1945

6

II

23. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Viru

Vangla kodukorra punkti 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning

kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning

väärikust riivavaid väljendeid.

24. Kohus leiab, et kui vastab tõele, et kaebaja ütles 29.03.2020 valvurile nendevahelises

vestluses lause „Sina, ahv, peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“, on kaebaja rikkunud

eeltoodud kodukorra normi. Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009)1 kohaselt on sõna „ahv“

piltlikult kasutatav ebameeldiva välimusega, edeva v. kedagi, midagi matkiva, järeleahviva

inimese kohta. Seega tuleb nõustuda vanglaga, et seda sõna saab pidada teist isikut halvustavaks

ja tema suhtes negatiivset hinnangut sisaldavaks väljendiks ning selline sõnakasutus on

käsitatav ebaviisakusena. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja.

25. Kohus nõustub kaebajaga, et asjas on tegemist paljuski sõna sõna vastu olukorraga. Siiski

ei saa sellises olukorras lähtuda põhimõttest, et kahtlus isiku poolt distsiplinaarsüüteo

toimepanemise osas jääb alati püsima ning seda tuleks tõlgendada isiku kasuks, jättes talle

karistuse määramata. Pelgalt asjaolu, et rikkumise kohta on otseste tõenditena olemas üksnes

ametniku kirjalikud selgitused, ei saa välistada distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust.

Kohus ei saa ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist eeldada. Küll aga saab kohus hinnata poolte seisukohtade

usaldusväärsust ning kaebaja väiteid selle kohta, miks ta leiab, et ametnik on esitanud

distsiplinaarmenetluses tema käitumise kohta ebaõigeid andmeid. (Vt ka Tartu Ringkonnakohtu

24.01.2019. a otsus nr 3-18-58, p 14).

26. Kohtul tuleb asja lahendamisel hinnata tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Samuti

tuleb kohtul ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas hinnata neis

väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate

asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu 19.05.2009. a otsus nr 3-3-1-32-09, p 19; Tartu

Ringkonnakohtu 27.01.2022. a otsus nr 3-20-1239, p 10). Usaldusväärsuses võib kahelda, kui

väidete kinnituseks ei ole ühtegi tõendit või väited on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega.

27. Vastustaja tugineb antud juhul kaebaja poolt väidetavalt öeldud lause tõendamisel valvur

A. Roosimäe 29.03.2020. a ettekandele nr 6-20/1319-1 (dtl 83), A. Roosimäe 14.04.2020. a

õiendile (dtl 50) ning 24.04.2020. a protokollile vestlusest valvur S. Võidulaga (dtl 48).

A. Roosimägi on 29.03.2020. a ettekandes märkinud, et kaebaja ütles talle lause „sina ahv

peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“, ning kinnitas oma 14.04.2020. a õiendis, et

ettekandes välja toodud lause oligi täpselt niimoodi talle öeldud. Kuigi S. Võidula on

kinnitanud, et kaebaja oli sel päeval ärritunud, kui A. Roosimägi kaebajat läbi otsis, ning et

A. Roosimägi kinnitas hiljem talle, et kaebaja kutsus A. Roosimäge ahviks, puudub vaidlus

selles, et S. Võidula ise vaidlusaluseid kaebaja sõnu ei kuulnud. Kaebaja on aga

kohtumenetluses jätkuvalt seisukohal, et valvur A. Roosimägi sai temast valesti aru, ning

tegelikkuses küsis kaebaja sõna „ahv“ ütlemise asemel valvurilt küsimuse „ah?“.

28. Kohus leiab, et kaebaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ega

kohtule esitatud muudest materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla

A. Roosimäe 29.03.2020. a ettekandes ja 14.04.2020. a õiendis esitatud selgituste

1 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ahv&F=M

3-20-1945

7

usaldusväärsuse. Miski ei viita sellele, et esineks mõistlik põhjus valvuri selgituste

tõelevastavuses kahelda.

29. Kaebaja peamine väide on see, et valvuri ettekandes on lause, mida kaebaja väidetavalt

valvurile ütles, märgitud vale ülesehitusega. Oma 03.04.2020. a selgitustes (dtl 11–12) märgib

kaebaja, et tegelikkuses oli tema ja valvuri vahelise dialoogi üks lõik umbes nii, et tema ütles:

„Siin ei saa vist keegi aru, et isikukaitsevahendeid tuleb kasutada“. Valvur küsis kaebaja sõnul

seepeale: „Kes ei saa aru?“, ning kaebaja vastas: „Sina“. Seejärel pomises valvur midagi

arusaamatult, mille peale kaebaja ütles esmalt: „Ah?“, ning pärast seda: „Peaksid üldse minust

2 m kaugusel olema“.

See kaebaja esitatud versioon ei ole kohtu hinnangul usutav. Eluliselt saab eeldada, et kui isik

ei kuule või ei saa aru, mida teine isik talle ütles, ning väljendab end seejärel küsivalt sõnaga

„Ah?“, ootab ta ka ära teise isiku vastuse ehk varem öeldu kordamise. Praegusel juhul ei nähtu

ka kaebaja enda selgitustest, et ta oleks sellist vastust valvurilt oodanud või selle saanud, vaid

ütles kohe pärast väidetava küsimuse esitamist sõnad „peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel

olema“. Lisaks ei kinnita vaidlusaluse juhtumi ükski muu asjaolu seda, et valvur oleks ka

tegelikkuses esitanud kaebajale küsimuse: „Kes ei saa aru?“, millele kaebaja oleks vastanud:

„Sina“.

30. Asjas kogutud tõenditest nende kogumis saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja ütles

29.03.2020 valvurile vaidlusaluse lause pärast seda, kui valvur oli teda sel päeval saatnud

perearsti vastuvõtule ning kaebaja oli arsti kabinetist väljunud. Seda saab järeldada nii valvuri

29.03.2020. a ettekandest kui ka kaebaja 03.04.2020. a selgitustest.

Kohus nõustub vanglaga, et tõenditega on tuvastatud, et kaebaja oli 29.03.2020 nii enne arsti

kabinetti minekut kui ka pärast sealt väljumist rahulolematu ning ärritunud. Seda, et kaebaja oli

temaga suheldes ärritunud, kinnitas valvur A. Roosimägi oma 14.04.2020. a õiendis. Samuti oli

kaebaja ärritunud vanemvalvur S. Võidula sõnul. Kuigi video vaatlusprotokolli (dtl 52) ja

S. Võidulaga toimunud telefonivestluse protokolli (dtl 48) kõrvutades saab eeldada, et valvur

S. Võidula viibis kaebaja ja A. Roosimäe läheduses enne kaebaja arstikabinetti sisenemist, mitte

pärast sealt väljumist, on juhtumi asjaolusid ja ka kaebaja enda väiteid arvestades usutav, et

kaebaja ärritunud olek püsis ka arsti vastuvõtu ajal ja pärast seda. Nimelt on kaebaja enda

03.04.2020. a selgitustes märkinud, et arstikabinetis sai ta arsti käest sõimata, sest tal ei olnud

maski, ning pärast arstikabinetist väljumist küsis ta valvur A. Roosimäelt, miks viimane ei

andnud talle maski ja miks ta tahtis teda läbi otsida mustade ja kasutatud kinnastega. Kaebaja

poolt rahulolematust väljendavate žestide kasutamine nähtub ka video vaatlusprotokollist.

Seega on asjas kogutud tõendite ja seletuste pinnalt kohtule usutav, et kaebaja oli ajal, mil ta

ütles valvurile vaidluse all olevad sõnad, ärritunud olekus ning kasutas vastavas emotsionaalses

seisundis valvuriga suheldes selleks sobimatut väljendit. Pelgalt asjaolu, et kaebaja kinnitas

kohe pärast vaidlusaluse lause ütlemist valvurile, et valvur kuulis teda valesti, seda ei välista.

31. Kaebaja viitab veel vastuolule valvuri A. Roosimäe antud ütluste ja tegelikkuses toimunu

vahel, mis seisneb selles, et valvuri sõnul ei vahetanud ta enne kaebaja läbiotsimist kindaid,

kuid valvuri poolt kinnaste vahetamine on fikseeritud video vaatlusprotokollis.

Kohtule tõenditest kaebaja viidatud vastuolu ei nähtu. Valvur A. Roosimägi on 14.04.2020

koostatud õiendis märkinud, et ei mäleta täpselt kinnaste vahetust ning arvab, et tal olid käes

samad kindad nii enne kaebaja vastuvõturuumi sisenemist kui ka pärast väljumist ja kaebaja

kambrisse saatmisel. Veel märkis valvur samas õiendis, et kuna kaebaja viibis vastuvõturuumis

lühikest aega ning teisi tegevusi valvur samal ajal ei teinud, ei olnud tal ka põhjust kindaid

vahetada. Video vaatlusprotokollist nähtub, et valvur vahetas kindaid kella 09:16:15 paiku ehk

3-20-1945

8

enne seda, kui kaebaja sisenes arsti kabinetti (kella 09:16:49 paiku). Seda, et valvur oleks

vahetanud kindaid pärast seda, kui kaebaja oli arstikabinetist väljunud, video

vaatlusprotokollist ei ilmne. Seega puudub valvuri ütluste ja video vaatlusprotokolli vahel

vastuolu. Valvuri selgitusest ei nähtu seda, et ta oleks eitanud kinnaste vahetust enne kaebaja

läbiotsimist arsti vastuvõtule eelnevalt. Video vaatlusprotokolliga on seevastu vastuolus just

kaebaja enda selgitused. Nimelt tuleneb kaebaja 03.04.2020. a selgitustest, et valvur vahetas

kummikindaid pärast seda, kui kaebaja käis arstikabinetis, mitte enne, nagu on kajastatud

videovaatluse protokollis.

32. Kaebaja on distsiplinaarmenetluses väitnud, et A. Roosimägi provotseerib pidevalt

kinnipeetavaid ja otsib võimalusi kinnipeetavatele ettekannete tegemiseks. Kohtu hinnangul ei

saa sellest väitest veel järeldada, et valvuril võis esineda reaalne põhjus kaebaja kohta

valeütluste andmiseks. Kaebaja ei ole ka väitnud, et A. Roosimäel oleks saanud olla mõni muu

konkreetselt kaebaja isikuga seotud põhjus tema kohta valeütluste andmiseks. Kohus ei pea

vajalikuks võtta valvuri ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse kaebaja 24.04.2022. a

avalduses esitatud uusi väiteid, kuna nimetatud avaldus on kohtule esitatud HKMS § 51 lg-s 3

sätestatud tähtaega rikkudes.

33. Eeltoodut kokkuvõttes peab kohus tõendite kogumi pinnalt usutavamaks valvuri poolt

29.03.2020. a ettekandes esitatud ning 14.04.2020. a õiendis kinnitatud versiooni, et kaebaja

ütles 29.03.2020 valvurile lause: „Sina, ahv, peaksid üldse minust 2 meetri kaugusel olema“.

Seega on kaebaja vaidlusalune tegevus kohtu hinnangul õiguspäraselt kvalifitseeritud

distsiplinaarrikkumisena.

34. Asja materjalidest ei nähtu, et Viru Vangla 29.04.2020. a käskkirja nr 6-3/326-1 puhul

esineks muid menetluslikke või vormilisi puudusi, mis annaks alust pidada seda käskkirja

õigusvastaseks. Kaebajat on teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest (dtl 71)

ning talle on selgitatud asjaolusid, millega seoses tema suhtes menetlust läbi viiakse, ja tema

õigusi selles menetluses. Samuti on ta saanud esitada oma vastuväited nii enne kui ka pärast

distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist. Kuigi kaebaja taotles enda täiendavat suulist

ärakuulamist ka distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes ning vaidlustatud

käskkirjast nähtuvalt kaebajale sellist selgituste andmist ei võimaldatud, ei ole kaebaja

kohtumenetluses esitatud väidetest võimalik järeldada, et kaebaja poolt täiendavate suuliste

selgituste andmine oleks saanud tuua kaasa käskkirjas kaebaja karistamise osas teistsugusele

järeldusele jõudmise. Distsiplinaarmenetlus on kaebaja suhtes läbi viidud vastavalt VangS § 64

nõuetele. Samuti vastab kaebajale rikkumise eest määratud karistus – noomitus – rikkumise

raskusele ning on ka kaebaja varasemat karistatust (dtl 85) arvestades proportsionaalne.

35. Kuna kohtu hinnangul on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta tehtud käskkiri

õiguspärane, puudub alus ka vangla vaideotsuse tühistamiseks. Kuigi kaebaja ei ole

kohtumenetluses otsesõnu väitnud menetluse erapoolikust, nagu ta on seda väitnud vaides,

mõistab kohus kaebajat selliselt, et tema hinnangul seisneb erapoolikus antud juhul ka vangla

poolt erapoolikult tõendite hindamises. Kohus leidis eespool, et vangla ei ole antud juhul

tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohtul puudub alus pidada kaebaja suhtes läbi viidud haldus- ja

vaidemenetlust erapoolikuks ka muudel põhjustel.

36. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjas alused Viru Vangla 29.04.2020. a käskkirja

nr 6-3/326-1 ja 10.09.2020. a vaideotsuse nr 6-12/160-2 tühistamiseks. Seega tuleb jätta kaebus

täies ulatuses rahuldamata.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

3-20-1945

9

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Need menetluskulud jäävad seega

HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)