4-10-1994/8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Ärakiri Väärteoasi nr 4-10- 1994

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-10-1994 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi

O.I kaitsja Monica Meristo kaebus

Ida Prefektuuri 03.06.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,000864, millega O.I-le

Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi

määrati rahatrahv 52 trahviühikut, s.o 3120

krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks Kaebuse esitaja O.I isikukood: xxx, töökoht: xxx Kaebuse esitaja kaitsja

Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21 Rakvere

Juhindudes V™S §120, § 132 p1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta O.I kaitsja Monica Meristo kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 03.06.2010 otsus

väärteoasjas nr 2402,10,000864 O.I karistamise kohta

Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud

2

suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 33 kilomeetri tunnis –

rahatrahviga 52 trahviühikut summas 3120 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele

221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 10220105147311.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja O.I-le ning tema kaitsja Monica Meristole VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

MENETLUSE KÄIK

16.05.2010 koostas Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hints väärteoprotokolli

AB 1181272 (lk14) O.I suhtes selle fakti kohta, et xxx

146.kilomeetril juhtis Andres Hints mootorsõidukit xxx, kiirusega xxx km/h, lubatud kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Seega rikkus juht LE § 124 p 2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74´22 lg 2 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 16.05.2010 (lk 14).

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus tegi 03.06.2010 otsuse väärteoasjas 2402,10,000864. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit

väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 131+-8 km/h,

ületades seejuures lubatud kiirust 33 km/h. Väärteo toimepanek on

tõendatud menetlusaluse ülekuulamise protokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §

3

74-22 lg 2 alusel. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Karistuseks määrati rahatrahv 52 trahviühiku ulatuses summas 3120 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

29.06.2010 saabus digitaalselt Viru Maakohtule O.I kaitsjalt

Monica Meristolt kaebus O.I suhtes 03.06.2010 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,000864.

KAEBUS

30.06.2010 esitatud kaebuses palub O.I Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 03.06.2010 otsusega määratud lisakaristus. Kaebaja leiab, et teda on karistatud liiga rangelt. Kaebaja palub arvesse võtta, et tal polnud

pikka aega tööd ja alles sai töökoha ja töö nõuab mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Vastasel korral kaotab ta töö mis paneb tema ja tema perekonna raskesse majanduslikku seisu.

Kaebusele on lisatud xxx tõend selle kohta, et O.I töötab

nimetatud firma Kunda osakonnas autojuhina ning oma töö teostamiseks vajab ta E-kategooria autojuhiluba.

Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses .

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused:

1. Karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise

huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna

arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub

sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge

signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õigusrikkumistega.

2. Menetlusalust isikut on korduvalt ka varasemalt karistatud erinevate

õigusrikkumiste toimepanemise eest s.h ka lubatud sõidukiiruse

ületamise eest. Karistusregistriseaduse § 3¹ kohaselt on karistatud

isik see, kelle karistusandmed ei ole kustutatud karistusregistrist.

Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed

registrist kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Sama § 26 lg 5 järgi katkeb tähtaeg, kui isik

4

paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime

uue väärteo. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või

kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi

väärtegude eest. Karistusena on isikule määratud esmalt rahatrahve

ning hilisemalt kohaldatud lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist.

3. Menetlusalune isik enda ütlustes kahetses toimepandut. Vastulauses

menetlusalune isik viitab juhtimisõiguse äravõtmisel töökoha kaotusele ja pere nälga jäämisele. Samas ei esitanud menetlusalune isik ühtegi tõendit tegeliku perekonna majandusliku olukorra kohta.

Menetlusaluse isiku töö iseloomu selgitaks tööleping, milles on loetletud isiku otsene tööiseloom, kuid vastavasisulist tõendit lisatud ei ole.

4. Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud seisukoha

seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal-„ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse

tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades eeltoodut jõudis kohtuvälise menetleja esindaja veendumusele,

et menetlusaluse isiku O.I suhtes tuleb kohaldada lisaks

põhikaristusena rahatrahvile lisaks ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimast minimaalses ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva

seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 17 millest nähtub, et xxx-Narva mnt 146 kilomeetril teostati mootorsõiduki xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009663 antennid KC091279 KR009147, seadmele tehtud test

16.05.2010 kell 17.15, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 1 sõidurajal liikuvast patrullautost, patrullauto kiirus 62 km/h. Mootorsõiduk

liikus 1 sõidurajal vastassuunalisel teel, kus liikus mitu sõidukit lähenes

5 patrullautole. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul ca 6 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 131 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus

90 km/h, määramatus +- 8 km/h, seega ületamine on 33 km/h võrra.

Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud R.Väli. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 17). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et O.I poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas xxx. kilomeetril kiirusega 131+- 8 km/h. LE § 124 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Eelnimetatud teelõigul lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 90 km/h. O.I sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 131 +-8 km/h, seega ületamine vähemalt 33 km/h võrra.

LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise,

mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitaja palus lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas

lisakaristuse tühistamist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab ta töö ja viib tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, karistuse kergendavaks asjaoluks on kahetsus. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000 krooni, keskmine on

3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 52

trahviühikut, s.o 3120 krooni. Kohus hindab isiku süü suurust ehk

6 karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. O.I sõitis kiirusega 123 km/h teelõigul, kus lubatus kiirus on 90 km/h. Tegemist on maanteega. O.I ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h

võrra. Kohus leiab, et selline märkimisväärne lubatud kiiruse ületamine tekitab teel liiklejaile reaalset ohtu – takistustele reageerimine, manöövri ettevõtmine on sellises olukorras tunduvalt häiritud. Samuti teistel liiklejail

on õigus eeldada, et kõik autojuhid sõidavad lubatud kiirusega. Kiiruse

režiimi eiramine loob olukorda mil liiklejad võivad eksida

liiklussituatsiooni hindamisel ( näiteks kauguse määramisel pöörde

tegemisel). Seega leiab kohus, et O.I süüd antud väärteos ei saa hinnata väikseks.

O.I on ka varem korduvalt (3 korral) karistatud liiklusalaste väärtegude eest, muuhulgas ka 1 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg

2 järgi. Need on kehtivad karistused. Kuna kohtuvälise menetleja 11.07.2008 otsuse alusel määrati temale LS § 72-22 lg 2 alusel rahatrahv 960 krooni, siis käesoleva väärteoasja raames on põhjendatud karistuse

määramine eelmise karistusega võrreldes suuremas määras, mis on keskmisele määrale lähedane-3120 krooni. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks on põhjendatud, sest varasemad rahatrahvid ei ole O.I-le piisavat

mõju avaldanud. O.I on varasemalt 3 korral karistatud väärteokorras, nendest 1 korral kiiruse ületamise eest LS § 74´22 lg 2 alusel. Kõik trahvid olid õigeaegselt tasutud. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole O.I raskusi, kuid see ei mõjuta tema käitumist

teedel. Lisakaristuse määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristuse määr - 1 kuu - on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud õigesti, minimaalne, sest see annab võimaluse tulevikus juhul, kui antud karistus ei avalda piisavat mõju ja isik jätkab väärtegude toimepanemist, mõjutada teda muuhulgas ka pikaajalisema lisakaristuse kaudu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul

oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline, 1 kuu, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et

ei peaks mootorsõidukit kasutama. Põhjendatud on kohtuvälise menetleja

viide kohtupraktikale ( Riigikohtu lahend 3-1-1-26-10 p 7), et töökoha

kaotamise risk ei saa olla iseenesets lisakaristuse kohaldamist välistavaks

asjaoluks. Menetlusalune viis ennast ise olukorda mil tal esineb töökoha

kaotamise risk, kuna pani toime liiklusväärteo, mille eest on võimalik

kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ka töökohal on

võimalik kohaneda lühiajalise piiranguga, näiteks võib taotleda ajutist

üleviimist teisele ametikohale, mis ei nõuaks kohustuslikus korras

7

juhtimisõiguse olemasolu. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise

puhul pole tegemist sellise meetmega, mis tekitaks isikule ilmseid ja põhjendamatuid kannatusi. Seega jätab kohus lisakaristuse muutmata.

KOHTU MEE™ED

O.I kaitsja Monica Meristo kaebus tuleb jätta rahuldamata ja O.I suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse poolt tehtud 03.06.2010 otsus väärteoasjas 2402,10,000864 jätta muutmata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 27.11.2010

№oremreferent

Liivi Õun