2-21-12475/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt H.S-lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 16.08.2017 Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 1320 eurot
Legislator headnote
AI generated2-21-12475/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista kostjalt H.S-lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 16.08.2017 Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 1320 eurot
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-12475
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H.Si vastu
võlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu nõudes
Tsiviilasja hind
20 187,82 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood
11919806, hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves,
PlusPlus Legal OÜ
Kostja: H.S
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt H.S-lt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 16.08.2017
lepingust 212007703 tulenev võlgnevus kompromissisummas 14 354,31 eurot (s.h
põhinõue 10 076,41 eurot ja enne 16.08.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 4277,90
eurot), viivised põhinõudelt 10 076,41 eurot alates 16.03.2018 kuni 09.08.2021 summas
5798,51 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.
3. Jätta menetluskulud kostja H.S kanda.
4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude 1320 eurot
hüvitamiseks osaliselt ja määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks
suuruseks 1200 eurot. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus
menetluskulude hüvitamiseks osas 120 eurot.
5. Mõista kostjalt H.S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude
hüvitis 1200 eurot.
6. H.Sil tuleb tasuda menetluskulude hüvitiselt 1200 eurot Aktsiaseltsile PlusPlus Capital
käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras.
7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse
avalikult
teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus
võidakse
lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule
viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik
vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:
https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-
tasumine-ja-tagastamine.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Asjaolud ja kohtu põhjendused
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 09.08.2021 Pärnu Maakohtule hagi H.Si (kostja)
vastu võlgnevuse nõudes ja täpsustatud hagiavalduse 13.01.2022. Kohus võttis hagiavalduse
14.01.2022 määrusega menetlusse. Hageja nõuab kostjalt hageja ja kostja vahel 16.08.2017
sõlmitud
Kompromissilepingust/Võlatunnistusest
nr
24257703
(aluseks
lepingud:
Krediidipank sihtlaen Nr. L3700043775, 16.04.2014 Krediidipank sihtlaen Nr.
L3700103301, 11.08.2014; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700118367, 01.09.2014;
Krediidipank sihtlaen Nr. L3700171825, 19.11.2014; Krediidipank sihtlaen Nr.
L3700218830, 20.02.2015; Krediidipank sihtlaen Nr. L3700301255, 18.05.2015) tulenevat
võlgnevust 14354,31 eurot s.h põhinõue 10076,41 ja enne 16.08.2017 sissenõutavaks
muutunud viivis 4277,90 eurot. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks
muutunuks 15.03.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates ja nõuab viivist põhinõudelt
10076,41 eurot Kompromissilepingust/Võlatunnistusest tulenevas määras 0,06% päevas
alates 16.03.2018 kuni 09.08.2021 summas 5798,51 eurot. Hageja on esitanud viivisenõude
nii, et viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Lisaks nõuab hageja kostjale pärast
lepingu lõppemist 26.03.2018, 03.06.2019, 01.04.2020 saadetud võlateatiste eest
sissenõudekulu 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja
kasuks välja tasutud riigilõiv 900 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot ning märkida, et
kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §
113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva
jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse
võtmise määrus on kostjale TsMS § 315 lg 1 alusel kätte toimetatud 18.01.2022.
Kohtukordnik on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid 18.01.2022
kostjale üle andnud ja kostja on dokumentide saamist kinnitanud enda allkirjaga
kättetoimetamisteatisel. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et
kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei
ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks
ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult
põhjendatud.
4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohtu selgitused kostjale
5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab
kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja
esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle
põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos
kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja
vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise
korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte
toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)
kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale
kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii)
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega
seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162
lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude
rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud
ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõivu 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot hüvitamist.
7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõiv 900 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 20187,82 eurot.
Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli
hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot tasuda riigilõiv summas 900 eurot. Vastavalt hagihinnale
tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb
kostjal hagejale hüvitada.
8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on
hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 420 eurot (käibemaksuga). Hagejale
on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi
(120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust
ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud
õigusabikulu 300 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos
lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja
vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on
piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse
koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300).
9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1200
eurot (sh riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja
kasuks välja mõista.
10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p
2).
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik