1-10-12734/4 · 1-10-12734/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-12734

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-12734 (10230112209) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Z.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Z.S

Ik xxx, EV kodanik, algharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: puudub, elukoht: xxx, hetkel: MTÜ xxx.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.07.2010, vabastatud samal päeval, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Viljandi Maakohtu 01.03.2001 otsusega KrK § 139 lg 2

p 1, 2, 3; KrK § 15 lg 2 ja KrK § 197 lg 2 p 2 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 7 kuud KrK § 47 alusel tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud;

2. Viljandi Maakohtu 23.01.2002 otsusega KrK § 139 lg 2

p 2, 3 järgi vangistus 30 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 8 kuud;

3. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.04.2006

otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus l aasta 6 kuud; KarS § 201 lg 2 p l järgi vangistus 3 kuud; KarS § 215 lg 2 p l järgi vangistus 2 aastat 6 kuud; KarS § 266 lg 2 p l järgi vangistus 6 kuud; KarS § 64 lg l alusel

vangistus 2 aastat 6 kuud; KarS § 238 lg 2 alusel vangistus l aasta 8 kuud; KarS § 68 lg l alusel mõisteti vangistus l aasta 5 kuud 7 päeva;

4. Tartu Maakohtu, Viljandi kohtumaja 27.07.2007

otsusega KarS § 266 lg 2 p l järgi vangistus 30 päeva, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud 20 päeva;

5. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.03.2010

2 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 6 kuud,

KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud. Karistuse kandmise algus 16.03.2010, vabanes 09.07.2010 pärast karistuse ärakandmist. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Z.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 19.07.2010 so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.S-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga,

arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 59 päeva üldkasulikule tööle 118 (ükssada kaheksateist) tundi.

5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 10 (kümme) kuud alates

kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel allutada Z.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 10

kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.S-i järgima katseajal

kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

8. Z.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

9. Z.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.S, 1-10-12734, kaitsjatasu“. 10. Jätta Z.S-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Z.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles 18.03.2010 Harju Maakohtu poolt karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, uuesti 19.07.2010 kella 09:35 ajal üritas Z.S võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta Tallinnas Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prisma kaupluses temale võõrad ja AS-le Prisma Peremarket kuuluvad Puma jooksujalanõud, maksumusega 599 krooni, ning väljuda nendega

kauplusest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata seoses kaupluse turvatöötaja sekkumisega, s.o kuritegu jäi katse staadiumisse KarS § 25 lg 2 tähenduses.

Seega Z.S, olles isikuks, keda on 18.03.2010.a Harju Maakohtu poolt karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Z.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 19.07.2010 koostatud AS Prisma Peremarket avaldusest nr 970 nähtub, et 19.07.2010

kella 09:35 ajal üritati AS-le Prisma Peremarket kuuluvast Lasnamäe Prisma kauplusest

varastada üks paar meeste jooksujalanõusid Puma, maksumusega 599 krooni. Kaup on rikkumata ja kauplusele tagastatud.(t/l 2)

• 19.07.2010 koostatud G4S õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 19.07.2010 kella 09:35 ajal AS-le Prisma Peremarket kuuluvas Lasnamäe Prisma kaupluses meesterahvas

pani jalga jooksujalanõud Puma, maksumusega 599 krooni ning möödus kassadest jättes

nimetatud kauba eest tasumata. Õigusrikkumiselt oli kinni peetud Z.S (ID kaart A1654571). Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3)

• 19.07.2010 koostatud tunnistaja D M ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja, olles 19.07.2010 Lasnamäe Prisma kaupluses turvamehena tööl, märkas 09:30 ajal kauplusesaalis noormeest, kes pani jalga jooksukingad, siirdus nendega proovikabiini ning sealt väljudes oli vahepeal turvaelemendid jalatsitelt eemaldanud. Seejärel väljus noormees kauplusest ja jättis

seejuures jalatsite eest maksmata. №ormees peeti kinni ja toimetati turvaruumi. Kontrollimisel selgus, et jalatsid kuuluvad Prisma kauplusele. №ormehel oli kaasas ID kaart Z.S-i nimele.(t/l 4-6)

• 19.07.2010 koostatud kahtlustatava Z.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et läks 19.07.2010 Mustakivi Prismasse selleks, et sealt midagi varastada. Ta valis välja musta-sinist värvi Puma

tossud, pani need endale jalga ja temale kuuluvad vanad jalanõud riputas kauplusele kuuluvate Puma tossude asemele. Seejärel siirdus ta proovikabiini, võttis ühed dressipüksid,

kabiinis eemaldas tossudelt turvaelemendid ja riputas dressipüksid vanale kohale tagasi. Seejärel siirdus ta kassade juurde, kus ta peeti turvamehe poolt kinni ja toimetati turvaruumi. Kahetseb tehtut. (t/l 13 – 14)

• Väljatrükk Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.märtsi 2010 kohtuotsusest

kriminaalasjas nr 1-10-3439, millest nähtub, et Z.S tunnistati 18.03.2010.a süüdi

KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja kandmisele

4 kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg – 7 päeva – karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 16.03.2010 (t/l 23-24)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 ja 2009 oli 0 krooni. (t/l 17)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

Z.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, AS-i Prisma Peremarket avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistaja D M ütlusi, Harju Maakohtu 18.03.2010 otsuse väljatrükki,

asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.S-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Z.S temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli neli kuud enne inkrimineeritava teo toimepanemist karistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning pärast vabanemist pani süüdistatav koheselt toime uue varguse. Sellist käitumist hindab

süüdistatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt, kuivõrd süüdistatava objektiivne käitumine näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ja eluviisiks. Inkrimineeritavat kuritegu ei õnnestunud süüdistataval lõpule viia kõrvalise isiku

sekkumise tõttu ning varastatu võeti süüdistatavalt ära. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra

vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Kriminaaltoimiku andmetel

puudub süüdistataval alaline töökoht ja sissetulek, millest annab tunnistust ka järjekordse

varguse toimepanemine. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista

karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus

leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis, süüdistatava rünne oli suunatud

suhteliselt väheväärtusliku vallasasja vastu ning süüdistatava tegu jäi katse staadiumisse ja

varalist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Kuivõrd süüdistatav on läinud vabatahtlikult xxx, kus ta on viibinud alates 25.08.2010, so ligi kaks kuud ning teda iseloomustatakse sealt positiivselt, siis leiab kohus, et süüdistatav on ise

astunud olulisi samme muutmaks oma ellusuhtumist ning kuivõrd eeldatava programmi

pikkus on vähemalt 10 kuud, siis leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse

täitmisele pööramine ei oleks otstarbekas, kuivõrd katkestaks süüdistatava enese initsiatiivi oma elulaadi muutmisel ja seni saavutatu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, millise tegemise ajal on süüdistatav allutatud ka käitumiskontrollile, mis peaks suurendama xxx aset leidva rehabilitatsiooni mõju.

Märt Toming kohtunik