2-21-127426/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-127426

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi R. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1907,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Aktiva Portfolio, registrikood 16013522;

lepinguline esindaja I. M.-V.;

Kostja R. S. , isikukood XXX, eestkostja A. S.;

lepinguline esindaja vandeadvokaat M. K..

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Aktiva Portfolio hagi R. S. vastu rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud AS-i Aktiva Portfolio kanda.

2.2.

Määrata R. S. le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

629,20 eurot.

2.3.

Välja mõista AS-ilt Aktiva Portfolio R. S. kasuks menetluskulude

katteks 629,20 eurot.

2.4.

Välja mõista Aktiva Portfolio AS-ilt R. S. kasuks välja viivis R. S. le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja lepingulisele esindajale.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 27. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi R. S.

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, paludes kostjalt hageja kasuks välja

mõista Inbank AS ja kostja vahel XXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel

põhivõlgnevuse 1116,72 eurot, intressi 111,91 eurot, lepingutasu 4,50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 406,28 eurot ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses

määras 24% aastas.

Hagimenetlusele

eelnes

maksekäsu

kiirmenetlus,

milles

kostja

esitas

makseettepanekule vastuväite, et tegu on tühise tehinguga.

2. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Inbank AS (faktoori), Onoff Jaekaubanduse

OÜ (müüja) ja kostja (ostja) vahel XXX sõlmitud osamaksetega tasumise müügileping

nr XXX, mille kohaselt kostja on ostnud müüjalt kaks nutitelefoni (SAMSUNG Galaxy

Note10 ja SAMSUNG Galaxy A50) maksumusega kokku 1128 eurot. Lepingu p 2

järgi kohustus kostja tasuma eelnimetatud summa 24 igakuise osamaksega (viimase

osamakse tasumise tähtpäev oli 12. november 2021), samuti kohustus kostja tasuma

järelmaksuga tasutavatelt summadele intressi 14,9% aastas. Lepingu preambula

kohaselt loovutas müüja kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu faktoorile, s.o

Inbank AS-ile. Laenulepingu sõlmimisel on laenuandja kontrollinud kostja andmeid

avalikest allikatest: Ametlikud Teadaanded, Riigi Teataja, kuid seal puudusid andmed

kostjale eestkostja määramise kohta. Eestkostja ei ole taotlenud vastava info

avaldamist Ametlikes Teadaannetes. Kostjale on mobiiltelefonid kätte toimetatud

Smartpostiga. Eeskostja pidi olema lepingu sõlmimisest teadlik. Kuna kostja

allkirjastas lepingu digitaalselt, siis olid kostjale teada enda ID-kaardi paroolid, seega

eeskostja pidi teadma, et ID-kaart on kostja kasutuses. Eestkostja ei ole enda

ülesandeid korralikult täitnud.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja vaidles hagile vastu.

4. Vastuväidete kohaselt on tegemist tühise tehinguga, millest ei tulene kostjale mingeid

kohustusi. Tõenäoliselt on XXX lepingu kostja nimel allkirjastanud keegi teine ja ka

lepingu järgi kostjale müüdud kaks nutitelefoni on saanud keegi teine. Juhul kui leping

on allkirjastatud kostja enda poolt, on see tühine seetõttu, et kostja oli lepingu

sõlmimise ajal piiratud teovõimega ja kostja eestkostja(d) ei ole lepingut heaks kiitnud.

Lisaks ei ole hageja esitanud tõendeid lepingu esemeks olnud nutitelefonide kostjale

üleandmise/kättetoimetamise kohta. Samuti ei saaks ainuüksi asjaolust, et kostja sai

lepingu esemeks olnud nutitelefonid kätte, järeldada seda, et kostja eestkostja teadis nii

nende kättesaamisest kui ka sellest, kellelt ja millisel alusel kostja need seadmed sai.

Meelevaldne on hageja väide, mille kohaselt pidi kostja eestkostja taotlema Ametlikes

Teadaannetes info avaldamist kostja üle eestkoste seadmise kohta. Hageja viivisenõue

tuleb jätta rahuldamata, kuna Inbank AS ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada,

et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, menetleb kohus hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus

hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti

tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7. TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Hagi hind on 1907,42 eurot ja kohus menetleb hagi lihtmenetluses.

8. Hageja on kostja vastu esitanud lepingulisel alusel raha saamisele suunatud nõude ning

seega sõltub hagi rahuldamine kehtiva lepingu olemasolust. Lepingulise suhte

olemasolu peab tõendama hageja.

9. Hagiavaldusest ja lepingust nähtavalt on leping allkirjastatud XXX. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu 8. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr

2-12-51657 määratud kostja üle eestkoste. Eestkostja ülesanneteks on R. S.

esindamine igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema

vara valitsemine, rehabilitatsiooni, ravi ja igapäevase elu korraldamine. R. S. l puudub

iseseisev tehingute tegemise õigus, sh abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike

õigustoimingute tegemise õigus. Tartu Maakohtu 16. mai 2016 määrusega samas

tsiviilasjas on eestkostet pikendatud kuni 16. maini 2021. Kostja eestkostet on Tartu

Maakohtu 10. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-51657 pikendatud kuni 10.

maini 2026.

10. Käesoleva hagi aluseks oleva tehingu sõlmimise hetkel oli kostja seega eestkoste all ja

tema eestkostjaks J. D.. Kostjal puudus õigus iseseisvalt tsiviilõiguslikke tehinguid

teha.

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 järgi piiratud teovõimega isiku poolt

seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja

arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 84 lg 1 esimese

lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

12. Kohus on hagejale selgitanud tõendamiskoormist ning vajadust tõendada asjaolu, et

kostja toonane eestkostja on tehingu heaks kiitnud. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et kuni 10. maini 2021 kostja eestkostjaks olnud J. D. või alates 10. maist

2021 kostja eestkostjaks olev A.S. oleks andnud kostjale nõusoleku XXX lepingu

sõlmimiseks või et nad oleks selle hiljem heaks kiitnud.

13. Kohus märgib, et TsÜS § 111 lg 2 järgi, kui tehingu jaoks on seaduses ette nähtud

teatud vorm, peab nõusolek tehingu tegemiseks (sh tagantjärele antud heakskiit, TsÜS

§ 111 lg 1) olema samas vormis. Kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg 1 nõuab

tarbijakrediidilepingu puhul, et tarbija avaldus kohustuste võtmiseks oleks vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab eestkostja andma heakskiidu

eestkostetava poolt sõlmitud tarbijakrediidilepingule samuti vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja ei ole tõendanud, et kostja eestkostjad

oleksid andnud heakskiidu 18. novembri 2019 lepingule sellises vormis.

14. Veelgi enam, eestkostja ei oleks saanud lepingut heaks kiita kohtu eelneva

nõusolekuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 sätestab, et täisealise eestkostele

kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui PKS 13. peatükist või

täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Seega kohaldub täisealise eestkostele ka

PKS § 188, mille kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta võrra laenu (PKS § 188 lg 1 p 7) ega sõlmida kestvuslepinguid, mis ei

lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks

saamist (PKS § 188 lg 1 p 6). Seega ei saa eestkostja heaks kiita täisealise eestkostetava

poolt sõlmitud enam kui kaheaastase tähtajaga krediidilepingut ilma kohtu eelneva

nõusolekuta. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud

mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kuna puudub

vaidlus, et kohus ei ole 18. novembri 2019 lepingut heaks kiitnud, ei oma järelikult

tähtsust, kas kostja eestkostja on selle heaks kiitnud, kuna nende heakskiit ei saa olla

kehtiv ilma kohtu eelneva heakskiiduta.

15. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt pidi kostja eestkostja taotlema

Ametlikes Teadaannetes info avaldamist kostja üle eestkoste seadmise kohta.

TsMS § 531 lg 4 järgi teatab kohus eestkostja määramisest teistele kohtutele ja

ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate isikute või avalikkuse huvides

ilmselt vajalik, ning vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohus leiab, et hageja etteheited kostja eestkostjatele selles osas on

põhjendamatud.

16. Hageja on alternatiivselt palunud raha väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel.

TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 järgi

kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui saadu väljaandmine

ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu

hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 132 lg 2). Hageja väitel

on mobiiltelefonid Samsung Galaxy Note ning Samsung Galaxy A50 kostjale kätte

toimetatud Smartpostiga. Kostja eitab mobiiltelefonide kättesaamist. Kohtu hinnangul

on hageja väited selle kohta, et kostja on nutitelefonid kätte saanud, jäänud

paljasõnaliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud

mobiiltelefonid oleksid üldse kostja valdusesse jõudnud. Kohus leiab, et eluliselt

usutav on kostja esindaja seletus, et tühise lepingu alusel tellitud kaupade valdus läks

üle kolmandatele isikutele.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata,

siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka kõrvalnõudeid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hagejalt kostja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse.

19. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega

jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda.

20. Kostja menetluskulud on taotluse kohaselt 629,20 eurot lepingulise esindaja kulude

eest. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tunni 2 minuti ulatuses tunnitasuga 156 eurot

koos käibemaksuga. Kohtupraktika kohaselt on tegemist tavapärase tunnitasu määraga.

Kohtu hinnangul on õigusabi osutamise maht tsiviilasja mahu ja keerukusega

kooskõlas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud

629,20 eurot, mis tuleb täies ulatuses hagejalt kostja kasuks välja mõista.

21. TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel mõistab kohus hagejalt välja menetluskulult

viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik