2-21-20202/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-21-20202 Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. veebruari 2022. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2022. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 372 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 28. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palub lahutada poolte vahel 3. detsembril 2012 Iirimaal sõlmitud abielu.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Pakistani kodakondsusega ja kostja Eesti kodakondsusega. Hageja ja kostja abiellusid Iirimaal 3. detsembril 2012. Hageja elab praegu Iirimaal ja kostja elab Eestis. Poolte kooselu lõppes 2018. aasta keskel, mistõttu on abielulised suhted lõppenud üle kolme aasta tagasi. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Kostja on abielu lahutamisega nõus.

2. Maakohus jättis 3. jaanuari 2022 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõttest ei

2

nähtu, et kostja oleks hagejaga abielus, mistõttu tuleb hagejal esmalt viia rahvastikuregistri kanne vastavusse tegelikkusega, milleks tuleb esitada perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus perekonnaseisuasutusele jälgides mh perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 6 ja § 9 sätestatud nõudeid. Peale rahvastikuregistri kande korrastamist saab kohus otsustada abielu lahutamise avalduse menetlusse võtmise üle.

Maakohus märkis, et hagejal tuleb kohtule esitada tõend abielu sõlmimise kohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus keeldus 7. veebruari 2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit hagi aluseks olevate asjaolude kinnitamiseks, sh abielu sõlmimise kinnituseks. PKTS § 2 lg 5 kohaselt eeldatakse, et rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on õiged. PKTS § 50 lg 2 sätestab, et kui isiku perekonnaseisuandmete muudatused on kinnitatud või tuvastatud välisriigis, on isik kohustatud esitama Eesti perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse andmete kandmiseks vajalikud dokumendid 30 päeva jooksul perekonnaseisuandmetes toimunud muudatusest arvates.

Kostja on Eesti kodanik, kuid rahvastikuregistrist ei nähtu, et kostja oleks hagejaga abielus. Kohus eeldab PKTS § 2 lg-st 5 tulenevalt rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust, millest tulenevalt ei ole hageja ja kostja omavahel abielus.

Maakohus keeldus TsMS § 340ˡ lg 2 ning § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, sest hageja ei kõrvaldanud puudusi tähtaegselt ning esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, sest hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et hageja ja kostja oleks omavahel abielus.

Määruskaebus

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hagejalt registrikande tegemise nõudmine on vastuolus üldise menetlusökonoomia põhimõttega. Abielukande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 30 eurot. Sisuliselt on kohus hagi menetlusse võtmiseks seadnud eelduse, mis hageja jaoks tähendab lisanduva riigilõivu näol rahalist väljaminekut. Nimetatud viisil hageja koormamine ei ole mõistlik ega vajalik. Perekonnaseisukanne on olemuselt deklaratiivne, mitte konstitutiivne. PKTS § 2 lg 5 järgi küll eeldatakse, et rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmed on õiged, ent õigussuhte sisustamisel tuleb lähtuda siiski tegelikest asjaoludest. Abielu sõlmimise näol ei ole tegemist asjaoluga, mida saaks tuvastada üksnes registrikande olemasolust.

Hageja leiab, et abielu Eestis registrisse kandmine ei ole abieluasja lahendmaise eelduseks. Hagi eesmärgiks on Iirimaa registris abielulahutuse kohta registrikande tegemine. Hageja ei pea tõendama asjaolusid, mille üle vaidlus puudub.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 340ˡ lg 2 ning § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hageja ei esitanud kohtule abielu sõlmimise kohta tõendit.

TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid. See, kas hageja on kostjaga abielus, tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt RKTKm asjas nr 2-16- 17452/16, p 11 ja seal viidatud praktika).

Maakohus kohaldas vääralt PKTS §-i 50. Perekonnaseisutoimingute seadusest ei tulene hagejale kui välisriigis elavale välisriigi kodanikule kohustust esitada Eesti perekonnaseisuasutusele avaldust välisriigis sõlmitud abielu registreerimiseks Eestis. Rahvastikuregistris abielukande puudumine ei ole õigustloova tähendusega. Välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see vastab rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) §-s 55 sätestatud tingimustele.

TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus abieluasjas tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 viimase lause kohaselt hindab kohus abieluasjas omaksvõttu koos muude tõenditega.

Juhul, kui kohtul tekib kahtlus selles, kas pooled on abielus, siis tuleb kohtul see küsimus lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. Juhul, kui hageja ei esita piisavalt tõendeid välisriigis sõlmitud abielu kohta, võib osutuda vajalikuks koguda tõendeid Iirimaalt. Vastavalt TsMS § 241 lg-le 2 toimub tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis EL Nõukogu määruses 1206/2001 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult.

Kui abielu sõlmimine ei ole siiski tuvastatav, siis võib esineda alus hagi rahuldamata jätmiseks.

Eeltoodu tõttu tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)