1-21-1652/56 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-21-1652 Otsuse kuupäev 28. aprill 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi

S 121 2 p-de 2 ja 3 ning R. P. süüdistuses Kar § lg § 1411 2 p-de 1

lg ja 6 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2021. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik - Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus, -

R. P. kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte, - A ja B esindaja vandeadvokaa Gregori Palm, kassatsioonid t Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 30. 2022, kirjalik menetlus märts

RESOLUTSIOON 1. 17. mai 2021. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri Tühistada Pärnu Maakohtu 2021. a otsus osas, millega R. P-le jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. 2. Tunnistada maavahi alla

ja ringkonnakohtu otsus õigusvastaseks osas, millega jäeti R. P. pärast maakohtu otsuse tegemist. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja R.

P. mittevaralise kahju hüvitisena 4300 euro t. 4. Muus

osas jätta kohtuotsused muutmata. 5. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. Prokuratuuri ja kannatanute esindaja kassatsioon

jätta rahuldamata. 6.

2100 eurot kassatsioonimenetluses valitud Mõista Eesti Vabariigilt R. P. kasuks välja kaitsjale makstud tasu katteks.

1-21-1652

2(9) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 1. R.

1

2 p-de 2 ja 3, P. anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 21 lg § § 141 2 p-de 1 ja 6 ning lg 1411 2 p-de 1 ud tegudes. lg ja 6 järgi kvalifitseerit 2. KarS 121 2 p-de 2 toimus 2020. § lg ja 3 järgi esitatud süüdistuse kohaselt a mais süüdistatava ja tema elukaaslase vahel rüselus, mille käigus haaras süüdistatav kannatanu kaelast ja pigistas seda. Samuti tõukas ta kannatanut, hoidis randmetest kinni ja lõi teda rusikaga näkku, tekitades teda valu, hematoomid ja punetuse. 2020. septembris pigistas

elukaaslast kaelast, a R. P. põhjustades valu ja hematoomi. 3. KarS 141 2 p-de 1 pani

millalgi ajavahemikul § lg ja 6 alusel esitatud süüdistuse järgi R. P. 2018. tema kinnipidamiseni 2020. detsembris oma suguti 6-aastase A a sügisest kuni a kätte ning 5-aastase B suguelundite piirkonda. Samuti esitati P- S 141 R. le süüdistus Kar § 1 2 p-de 1 ja 6 lg järgi, mille kohaselt sügisest masturbeeris ta ajavahemikul 2018. a 2020. detsembrini korduvalt a A ees. Lisaks võttis ta end korduvalt alasti ja masturbeeris ees, filmis alasti last ja näitas hiljem B salvestist lapsele. Maakohtu otsus 4. Pärnu Maakohtu süüdi Kar § ja 3 järgi 17. mai 2021. otsusega tunnistati

a R. P. S 121 2 p-de 2 lg ning talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud. § KarS 141 2 p-de 1 ja 6 ning lg § 1411 2 p-de 1 lg ja 6 järgi esitatud süüdistuses mõisteti õigeks. Kohus tuvastas

R. P. kokkuvõtvalt järgmist. 5. Elukaaslase kehaline väärkohtlemine on tõendatud. Kuigi kannatanu võis olla kergesti ärrituv, ei õigustanud see tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist. Toimunut tõendab lisaks süüdistatava ja kannatanu ütlustele mh haigla epikriis, milles on dokumenteeritud kannatanu vigastused. Teod pani R.

P. toime tahtlikult, mööndes kannatanule valu põhjustamist. 6. Laste seksuaalses väärkohtlemises süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Määrava tähtsusega

tõendiks on lapseealiste kannatanute ütlused, mille usaldusväärsuse hindamisel on oluline arvestada ülekuulamisele eelnenut, s.o enne ülekuulamist saviterapeut küsitlemise K. J-i tehtud võimalikku mõju lastele, laste ülekuulamise käiku, ülekuulamisel osalenud K. J-i ja tema küsitlemise võimalikku mõju kannatanute ütluste kujunemisele ning usaldusväärsusele. Nimelt rääkisid lapsed väidetavast väärkohtlemisest esmalt terapeut K. J-ile, kes edastas info ohvriabile. Seejärel toimusid laste videoülekuulamised . Ü politseis lekuulamised korraldanud politseiuurija, kes oli läbinud asjakohase täienduskoolituse, kaasas mõlema lapse ülekuulamise juurde K. J-i, et laste juures oleks inimene, kellega nad

on varem rääkinud. 7. Ülekuulamise salvestistelt nähtus, et terapeut sekkus alguses ülekuulamise käiku ning võttis kohe laste küsitlemise üle, hakates ise küsimusi esitama ja meenutama, mida lapsed talle varem teraapias rääkisid. Ülekuulamisi tervikuna analüüsides järeldas kohus kokkuvõtvalt, et laste

ütlused R. süüd seksuaalses väärkohtlemises ei tõenda. Lapsed ei rääkinud

P.

toimunust midagi konkreetset, enamiku ülekuulamise ajast esitas terapeut suunavaid küsimusi ning meenutas lastele, mida nad olid talle varem rääkinud. Laste ütlused süüdistuses kirjeldatut aga ei kinnitanud. 8. Kohtu

, kes andis selgitusi alaealiste s kuulati asjatundjana üle kliiniline psühholoog A. P. küsitlemise tehnika kohta. Asjatundja hinnangul peab seksuaalselt ära kasutatud laste küsitlemine

1-21-1652

3(9) olema struktureeritud

meetodeid ja kasutada tuleb teaduslikult tõestatud . Küsimustel on kindel järjekord ning oluline on alguses usalduse loomine, et lastega kontakti saada. Tugiisik võib ülekuulamise lapse toetamiseks, mitte küsitlemiseks. Ülekuulamisel osalenud juures viibida terapeudi küsimuste kohta selgitas asjatundja, et need suunasid last rääkima varem terapeudile räägitut, mitte seda, mis oli tegelikult juhtunud. Kui lapsel palutakse meenutada, mida ta varem rääkis, siis meenutab laps seda, mida ta on rääkinud, mitte seda, mis on tegelikult juhtunud. Terapeut tõi ülekuulamisse uut infot ja lähtus talle teadaolevast, mis muutis küsitlemise suunavaks. Küsimused stiilis „on ju nii?“ annavad märku, millist vastust oodatakse ning lapsel on surve vastata nii, nagu ta arvab oodatavat. Kõige usaldusväärsem on anda lastele võimalus ise rääkida vaba meenutuse vormis. aga suletud küsimused, mis eeldavad Soovitavad ei ole jah/ -vastust, kuna lihtne on vastata juhtunut meenutamata. Ka valikvastustega, pikad ja mitmest ei osast koosnevad simused ei ole soovituslikud, kuna siis vastatakse tavaliselt viimasele kü küsimusele. Suunavate küsimuste esitamise vajaduse korral tuleks neid kasutada alles ülekuulamise lõpus, et need ei rikuks ära ülejäänud ülekuulamist. Korduvad küsimused võivad olla ohtlikud, kuna laps võib arvata, et kui teist korda küsitakse, siis ei olnud esimene vastus õige. Seetõttu tuleb lapsele põhjendada, miks uuesti küsitakse. Laste ülekuulamine ei tohiks kesta ülemäära kaua. Väsides muutuvad valdavaks jah vastused. Küsitleja k - ommentaarid, mis viitavad mingile konkreetsele kasule, võivad last mõjutada. Korduvülekuulamine võib olla kasulik, kui ülekuulamised tehakse kvaliteetselt ning esitatakse avatud küsimusi. 9. Asjatundja hinnangul ei olnud terapeudi tehtud laste

ülekuulamised nõuetekohased, kuna tugiisik võttis küsitleja rolli üle ja suures osas olid küsimused suunavad. Kui lapsed viitavad jutu käigus

võimalikule seksuaalsele väärkohtlemisele, on nende esmase küsitlemise eesmärk üksnes kindlaks teha, kas konkreetse lapse puhul on märke seksuaalsest väärkohtlemisest, mida tuleks uurida kriminaalmenetluses. Terapeut peab aga teadma oma pädevuse piire ja seda, millal küsitlus katkestada, kuna laps on rääkinud juba piisavalt palju, et menetlust alustada. Liiga detailne küsitlemine enne lapse ülekuulamist võib rikkuda mälujälgi, mis omakorda võib mõjutada tema hilisema ülekuulamise kvaliteeti ja selle käigus saadud teabe usaldusväärsust. 10. Kohus järeldas, et eiras lapsi küsitledes kõiki soovitusi, mille olulisusele asjatundja las K. J. te küsitlemise puhul tähelepanu juhtis. Tal ei olnud ka sobivat väljaõpet laste ülekuulamiseks. Uurija poleks tohtinud lubada terapeudil lapsi küsitleda. küsitlemistehnikast ilmneb, et ta oli juba K. J-i varem teraapia käigus lapsi põhjalikult aste küsitlemine ei olnud suunatud toimunust usutlenud. L teadasaamisele, vaid terapeudi eesmärk oli üksnes, et lapsed kordaksid seda, mida nad olid paar päeva varem väidetavalt rääkinud. talle Selleks tuletas ta lastele korduvalt meelde, mida nad olid varem rääkinud, esitas suunavaid küsimusi, tõi ise sisse uut infot ning esitas küsimusi korduvalt, et saada endale meelepäraseid vastuseid. Kuna terapeut oli lastele tuttav ja turvaline täiskasvanu, võis tema küsitlemine mõjutada laste vastuseid. Lapsed võisid soovida olla tema meele järele ning see võis mõjutada nende vastuseid teraapias ja ülekuulamisel. On tähelepanuväärne, et A ülekuulamine toimus tema sünnipäeval ning kahtlemata mõjutas ee seisva sünnipäevapeo ootus l laste keskendumisvõimet ja tähelepanu. A ülekuulamise videosalvestiselt nähtub, et 23. minutil ei suutnud laps enam keskenduda, kuid puhkuse võimaldamiseks vaheaega ülekuulamisse ei tehtud. Kui laps ütles, et ta peab hästi kaua mõtlema, kiirustas terapeut teda hoopis tagant, lubades mängima minna, kui jutud on räägitud. Kohtu hinnangul ei kinnitanud laste ütluste

usaldusväärsust ka Kaire Talviste, s.o järgmine terapeut, kelle juurde lapsed suunati. Lapsed on terapeudile rääkinud asju, mida nad varem pole avaldanud, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et küsitlused on mõjutanud laste mälupilti ning on võimalik, et lapsed on ise küsimustele sobivaid vastuseid otsides meenutanud mujalt nähtut. Kokkuvõtvalt ei kinnita uuritud tõendite kogum tõsikindlalt ja kahtlusteta R. süüd seksuaalses väärkohtlemises.

P.

1-21-1652

4(9) 11. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut ja tema tegude asjaolusid. Kaitsja taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju jäi rahuldamata, kuna mõisteti süüdi ja teda

R. P. karistati vangistusega. Apellatsioon

id 12. Maakohtu otsuse vaidlustasid

süüdistatava kaitsja, kannatanute esindaja ja prokuratuur. Ringkonnakohtu otsus 13. Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2021. eti maakohtu otsus muutmata ja a otsusega jä apellatsioonid rahuldamata. Kohtu seisukohad on

lühidalt järgmised. 14. Seksuaalse väärkohtlemise süüdistuses on ainsad süüstavad tõendid lapseealiste kannatanute ütlused ning keskne küsimus on nende usaldusväärsus. Maakohus hindas laste ütluste usaldusväärsust veatult ja kooskõlas kohtupraktikas kujundatud põhimõtetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliselt võttis laste küsitlemiseks erialase ettevalmistuseta terapeut laste ülekuulamisel uurija rolli üle. Suletud ja suunavate küsimustega soovis ta lapsi panna kordama sama juttu, mida nad olid talle väidetavalt varem rääkinud. Nii soovis terapeut uurijale tõestada enda kahtlustuse paikapidavust. Terapeudi eestvedamisel toimunud tel tehtud ülekuulamis ulatuslike menetluslike rikkumiste tõttu tuleb laste ütlused tunnistada lubamatuks. Laste vastused olid ka sedavõrd vastuolulised, et isegi nende lubatavaks tunnistamise korral ei kõrvaldaks need kahtlusi

R. P. süüs. 15. Laste uueks ülekuulamiseks põhjust ei ole. Neid on eri isikute poolt juba sedavõrd palju mõjutatud, et uue ülekuulamisega saadavate ütluste usaldusväärsus oleks väga suure küsitavusega. Alla 10-aastase lapse korduv ülekuulamine kohtumenetluses ei ole ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 70 3 § lg järgi võimalik. 16. Elukaaslase korduv kehaline väärkohtlemine on aga . Maakohus pole tõendite veenvalt tuvastatud hindamisel eksinud.

ning R. P. süüd tõendavad eeskätt kannatanu ütlused, haigla epikriis kannatanu fotod vigastustest. Süüdistatava teod ei olnud mingil juhul adekvaatne reaktsioon kannatanu ebastabiilsele käitumisele. Süüdistatava ja kannatanu leppimist ning vägivallategudele

eelnenud kannatanu provotseerivat käitumist arvestades on kehalise väärtkohtlemise eest mõistetud miinimumilähedane karistus põhjendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 17. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb õigeksmõistva otsuse tegemist ning menetluskulude ja vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kassaatori hinnangul väljus ringkonnakohus süüdistuse piiridest väite kägistas kannatanut. Süüdistuse kohaselt ta

ga,

et R. P. üksnes pigistas kannatanut kaelast. Kannatanu vigastused tekkisid rüseluse käigus ja tema enda provotseeritud eneseohustamise tulemusena.

tegutses enese ja oma lapse kaitseks. R. P. Kannatanu kaelast pigistamine ja rusikaga löömine pole tõendatud. Haigla epikriis ei kajasta objektiivset tõde. oli selles asjas pigem ohver, mitte väärkohtleja.

R. P.

18. Prokuratuuri kassatsioonis taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks arutamiseks saatmist J-i . Laste terapeutide ütlused jäeti põhjendamatult tõendikogumist välja. K. ütlused on olnud ajas järjepidevad ning ta on erapooletu. Terapeudil puudus igasugune motiiv kannatanuid mõjutada ja suunata valeütlusi andma. Tema tööalane kogemus võimaldas tal hinnata kannatanute ütluste tõelevastavust. Kannatanute ütlused on lubatavad. Terapeudi suunavad

1-21-1652

5(9) küsimused pole selline asjaolu, mis seaks laste usaldusväärsuse kahtluse alla. Seadus lubab suunavate küsimuste esitamist. B teisel ülekuulamisel terapeut ei osalenud ning ka sel korral rääkis laps seksuaalsest väärkohtlemisest. Asjatundja ei välistanud, et lapsed võisid rääkida toimunust nii, nagu tegelikult juhtus. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus andnud kannatanute ütlustele ebaõige hinnangu. 19. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas ka kannatanute esindaja, kes taotleb asja uueks arutamiseks saatmist KarS 141 § 1 2 p-de 1 lg ja 6 järgi esitatud süüdistuse osas. Kannatanud tuleks KrMS 290 § 1 2 lg alusel uuesti video vahendusel üle kuulata. ega kohtupraktika ei välista Seadus alaealise korduvat ülekuulamist ja see võib olla tulemuslik.

20. Kaitsja leiab vastustes prokuratuuri ja kannatanute esindaja kassatsioonidele, et nende rahuldamiseks ei ole põhjust. Kannatanute terapeutide ütlustega ei saa tuvastada tõendamiseseme asjaolusid. Nende abil saab hinnata üksnes kannatanute ütluste usaldusväärsust. Terapeut K. J-i puhul tuleb arvestada, et ta mitte ei aidanud lapsi, vaid hoopis kahjustas neid, survestades lapsi R. R. P-d

süüstavaid ütlusi andma. Laste ütlused

- ja ringkonnakohus on P. süüd ei tõenda. Maa selles küsimuses oma seisukohti veenvalt ja ammendavalt põhjendanud. Kohtud leid õigesti, et s id laste ülekuulamine oli mõjutatud ja seetõttu ei saa nende ütlusi arvestada. Laste korduv ülekuulamine ei oleks põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 21. Kolleegiumi hinnangul on kohtud

nud veatult. T R. P. süüküsimuse lahenda ähelepanu ei vääri kaitsja kassatsioonis esitatud kehalist väärkohtlemist puudutavad väited ning kolleegium ei korda maarahuldamata ja ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi. Küll aga jäeti põhjendamatult kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamis Samuti peab kolleegium ühtse eks. kohtupraktika kujundamiseks vajalikuks peatuda alaealiste tõendiallikate küsitlemist puudutaval probleemistikul.

P- vahistamisega tekitatud kahju (I), vastab Kolleegium käsitleb esmalt R. le seejärel prokuratuuri ja kannatanute esindaja väidetele ning võtab kokku (II) kassatsioonimenetluse tulemuse (III). (I) 22. R vahistati 4. detsembril 2020 ning ta vabanes 28. mail 2021. Maakohtu istungil taotles kaitsja . P. süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus jättis taotlus osalise süüdimõistmise e tõttu rahuldamata. vahistamisse puutuvalt osutab kolleegium järgnevale.

R. P.

23. Pärnu Maakohtu määrusega tuvastati põhjendatud kuriteokahtlus 4. detsembri 2020. a KarS 141 § 1 2 p 1 teos ning oht, et

uusi lg järgi kvalifitseeritavas R. P. võib toime panna seksuaalkuritegusid alaealisi kannatanuid . Samuti võis ta kohtu hinnangul hakata vabaduses mõjutama. ahistamise pikendamise määruses võimaliku V viitas kohus le seksuaalsuunitluse häirele ja kinnitas jätkuvalt uute seksuaalkuritegude toimepanemise ning kannatanu te mõjutamise ohtu. Teise vahistamise pikendamise määruse argumendid jäid sisult samaks. Maakohtu järgmises määruses, millega jäeti rahuldamata taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, rõhutas kohus, et R. P-d on alust kahtlustada nii laste seksuaalses kui ka elukaaslase kehalises väärkohtlemises ning ei ole välistatud, et ta võib lapsi uuesti seksuaalselt väärkohelda ja neid mõjutad a. 24. Üheski vahistamist puudutavas määruses ei ole niisiis vahistamisalust seostatud kehalise väärkohtlemise süüdistusega. Maakohtu otsusega mõisteti

seksuaalkuriteos aga R. P. tõendamatuse tõttu õigeks, kuna vahistamise aluseks olnud kuriteokahtlustus ei olnud

1-21-1652

6(9) põhjendatud. langes osalise õigeksmõistva otsuse tegemisega ära ka Nii

vahi all pidamise R. P. alus. Kohus jättis tõkendi muutmata ja määras tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. On ilmne, et pärast maakohtu otsuse tegemist ei saanud

R. P. vahistamist jätkuvalt põhjendada seksuaalkuritegude toimepanemise ning laste mõjutamise ohuga. Mingeid muid põhjusi (nt süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamine) R.

P. jätkuvaks vahi all pidamiseks ei ole maakohus esitanud. Seega ei olnud

R. P. vahistamine pärast maakohtu otsust, s.o alates 17. maist 2021 kuni tema vabanemiseni, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. õiguspärane (vrd nt märtsi 2019. 1-18-8222/47

11. juuni 2018.

a määrus nr ja a määrus nr 1-17-11610/39). 25. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) ei käsitle olukordi, mil kohus teeb osaliselt õigeks ja osaliselt süüdimõistva otsuse. - Kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist § § muu hulgas juhul, kui see tekitati vahistamisega (SKHS 5 lg 1 p 1). SKHS 5 lg 4 alusel võib süüdimõistva otsuse korral nõuda lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud

aga kahju hüvitamist juhul, kui kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes mõistetud või määratud karistusega. Kolleegiumi hinnangul tuleb P- vahistamisega tekitatud kahju R. le hüvitamise taotlus lahendada SKH § S 5 lg 1 p 1 alusel, kuna taotlus on seotud meetmega, mida kohaldati vaid õigeksmõistvat otsust puudutavas osas Maakohus jättis kahju hüvitamise taotlus . t lahendades selle fakti ei ole apellatsioonis esitatud sellekohastele tähelepanuta. Ringkonnakohus väidetele üldse ega kahju hüvitamise taotluse aga vastanud suhtes seisukohta kujundanud. 26. Kahjuhüvitise suuruse kind akstegemine on õiguslik otsustus, mille saab teha ka Riigikohus l (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2017. otsus nr 1-16-2675/108, p 21). a SKHS 5 1 p 1 alusel .

§ lg süüdistatavale kahju hüvitamise eeldused on täidetud R. P. mõisteti seksuaalkuriteos õigeks, ta oli vahistatud viitega seksuaalse väärkohtlemise kahtlustusele ja täidetud § tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus – on SKHS 11 lg- 1 st

P- oli R. lt süüteomenetluses võetud vabadus (seejuures tuleb arvestada kogu vahistuse kestust, mitte pelgalt seda aega, mil

R. P. vahistamine ei olnud õiguspärane) § järgi mittevaralise kahju . SKHS 11 3 lg tekkimist eeldatakse. SKHS 11 4 § lg kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

kaitsja taotles maakohtult R. P. SKHS-i alusel kahju hüvitamist 6. mai 2021. kohtuistungil. Statistikaameti andmetel oli 2021. a a I kvartali keskmine brutokuupalk 1473 eurot (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk- -toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Seega on ja päevamäära suuruseks 49,10 euro Ajavahemikule 4. detsember 2020 28. mai 2021 t. – vastab päevamäära alusel arvutatud hüvitis (175 päeva x 49,1 8592,50 eurot 0 euro . t) 27. SKHS 9 lg 2 § kohaselt võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kõnealune säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust. § sätestatud hüvitismäär ei ole SKHS 11 lg-s 4 piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks. (Viidatud otsus nr 1-16-2675/108, p 21) Praegusel ajavahemiku juhul nõutakse vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist eest, mis on loetud

R. P. karistuse kandmise aja hulka. See asjaolu tingib hüvitise suuruse vähendamise ligikaudu 50 protsendini SKHS 11 lg-s 4 § sätestatud hüvitise määrast. R. P- tuleb le välja mõista hüvitisena

4300 eurot. (II) 28. Kannatanute esindaja ja prokuratuuri kassatsioonide rahuldamiseks alust ei ole. Maaja ringkonnakohus on ammendavalt tuvastanud, et

R. P. süü laste väärkohtlemises ei ole tõendatud.

1-21-1652

7(9) 29. Lapsed kuulati 2. detsemb 3. detsembril andis B ril 2020 üle terapeudi juuresolekul, ütlusi üksnes politseiuurijale. Ringkonnakohus leidis, et laste ülekuulamisel tehtud ulatuslikud menetlusõiguslikud eksimused muudavad ril antud ütlused lubamatuks tõendiks. 2. detsemb

Selle seisukohaga tuleb nõustuda (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. oktoobri 2015. otsu a s asjas nr 3-1-1-73-15, p 20). e ja neil Ütluste saamisel rikuti mitut olulist menetlusõigus põhimõtet rikkumistel oli tõendi kujunemisele määrav mõju. , mille tõttu tuleb laste sel Oluliste vigadena päeval antud ütlused lubamatuks tunnistada, on käsitatav eeskätt järgnev. 29.1. KrMS 70 1 § lg järgi võib alaealise tunnistaja ülekuulamise juurde kutsuda lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või psühholoogi. K. ei ole ük

J. ski neist. Pelgalt sotsiaalharidusest tulenevalt ei saa teda käsitada sotsiaaltöötajana, samuti ei ole ta psühholoog. On ilmne, et saviterapeudil erialast ettevalmistust laste küsitlemiseks ei olnud ning ta ei ole selline erialaspetsialist, keda peavad silmas KrMS -d 70 ja 290. KrMS 38 5 p 3 lubab § § lg võtta kannatanul menetlustoimingule saatjana kaasa ühe tema poolt valitud isiku, kui menetleja ei ole sellest põhjendatult keeldunud. Viidatud normi alusel võib teatud juhtudel olla seega võimalik kaasata alaealise tunnistaja ka ülekuulamisele usaldusväärne tugiisik, kelle juuresviibimist laps ise soovib. Käsiloleval juhul pole aga selge, et terapeudi ülekuulamisele kaasamine oli laste enda soov, Nii oli juba ning ühtlasi jääb arusaamatuks, millist tuge saanuks terapeut lastele pakkuda. ainuüksi terapeudi ülekuulamise juurde lubamise põhjendatus küsitav. 29.2. Täieliku tähelepanuta on jäänud KrM § sisalduv nõue, et menetlustoimingusse S 38 lg-s 6 kaasatud isik ei tohi selle käiku sekkuda. Menetleja lubas praegusel juhul terapeudil uurimistoimingu sisuliselt üle võtta, jäädes ise passiiveks. Nii küsitles lapsi tegelikkuses terapeut, mitte aga laste küsitlemiseks erialase väljaõppe saanud menetleja. 29.3. Laste k S 6 üsitlemise tehnika irdus täielikult laste ülekuulamise põhimõtetest. Kuigi KrM § 8 lg 4, 288 § 1 2 p 4 ja 290 5 lg § lg võimaldavad esitada alaealisele kannatanule suunavaid küsimusi, ei tohi need muutuda valdavaks. Just sellel põhjusel on ka kohtumenetluses suunavad küsimused lubatud üksnes kohtu loal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-50- , p 1 suunas 13 5.1). Maakohus on põhjalikult kirjeldanud, kuidas K. J. lapsi rääkima ülekuulamisel seda, mida nad olid väidetavalt varem talle rääkinud. Muu hulgas tuletas terapeut aktiivselt lastele meelde, mida nad olid varem öelnud, tuues ülekuulamise käiku uut infot, mida lapsed ise ei avaldanud. Kui lapsed ei osanud mõnele küsimusele vastata, pakkus K. ise sobivaid vastuseid J. või kordas küsimusi mitu korda. Osa vastustega terapeut ei leppinud ning püüdis korduva küsimise, küsimuse ümbersõnastamise või ise vastuseid pakkudes saada ga lapselt sobivamat vastust. Maakohus on tabavalt märkinud, et mitmele esitatud küsimusele ei osanud lapsed vastata, kuid terapeut püüdis intensiivselt ülekuulamise käiku sekkudes panna neid siiski tema arvates „õigeid“ vastuseid andma. Kõnekas näide sellest, kuidas mõjutati ülekuulamise käigus last, kes ei suutnud esitatud küsimustele vastata, on terapeudi lubadus minna mängima, kui jutud saavad räägitud. Laste ülekuulamise asjatundja A. on selgitanud, milline P. pidanuks laste ülekuulamine olema ning milline võib olla mõju ebaõigete ülekuulamisvõtete kasutamisel lapse ütluste usaldusväärsusele. Maakohus on neid selgitusi otsuses ammendavalt kajastanud (vt eespool p 8-9 . ) ning kolleegium nõustub nendega täielikult 30. Ringkonnako isegi kui lugeda laste 2. detsembril 2020 hus märkis põhjendatult sedagi, et terapeudile antud ütlused lubatavaks, ei tõendaks need R. süüd.

P.

30.1. Lapsed ei andnud

mingeid konkreetseid ütlusi R. P. tegude kohta, vaid vastasid üksnes ebamääraselt küsimustele. Ülekuulamise terapeudi suunavatele sellise tulemi tingis terapeudi püüd tõestada, et tema poolt politseile avaldatud laste seksuaalse väärkohtlemise väide vastab tõele. erapeut püüdis seetõttu ülekuulamisel lastele sõnu suhu panna (nt öeldes „ et“, T

: Oli ju nii,

1-21-1652

8(9) „Sa ju eile rääkisid, et“ jne), andmata neile võimalust esitada enda mõjutamata arusaama väidetavalt asetleidnust seksuaalsetest tegevustest rääkinud, või . Asjaolu, et lapsed on teraapias s tuleneda sellest, et peresuhted olid keerulised

ja lapsed nägid täiskasvanutele suunatud pornograafilise sisuga materjali ning süüdistatava ja kannatanu seksuaalvahekorda, mõistmata selle tähendust Kolleegium nõustub et võib . maaja ringkonnakohtu hinnanguga, pidada tõenäoliseks, et kõiki neid asjaolusid omavahel põimides rääkisid

lapsed teraapias millestki, mis tegelikult ei juhtunud nendega, vaid kellegi teisega. Lisaks on maakohus asjakohaselt viidanud, et korduvad küsitlemised võisid mõjutada laste mälupilti. Iseäranis oluline on ka maakohtu osutus sellele, et lastel võis olla soov anda ülekuulamisel tuttavale täiskasvanule

(terapeudile) viimasele meelepäraseid vastuseid. Seda eriti olukorras, kus terapeut suunas ise aktiivselt lapsi P-d R. süüstavaid ütlusi andma ning lubas neid vajaliku jutu ärarääkimise järel premeerida.

30.2. B kuulati kohtueelses menetluses pärast terapeudiga koos toimunud ülekuulamist veel kord üle

ka järgmisel päeval. Kuigi selle ülekuulamise korraldas menetleja üksinda, o ülekuulamine üles li ehitatud nii, et lapsele meenutati seda, millest varem on juttu olnud, mitte seda, mis tegelikult toimus. B

sed sellist mõlemal päeval antud ütlused oli äärmiselt üldi , omamata kokkuvõtvalt iseseisvat tõenduslikku kaalu, et abil oleks võimali süü nende k

R. P. veenvalt tuvastada. 30.3. Maaja ringkonnakohus leidsid põhjendatult, et kannatanute terapeutide ütlused ei tõenda R.

P. süüd. Ringkonnakohus on õigesti osutanud, et terapeutide ütluste põhjal ei saa tuvastada faktilisi asjaolusid, vaid saab üksnes hinnata kannatanute ütluste usaldusväärsust (nt viidatud otsus nr 1-18-1247/58, p 37, aga ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprill 2022. otsus i a nr 1-20-5071/72, p-d 12 ja 19). Seda ongi maakohus usutavalt teinud, nentides, et terapeutide jutt ei muuda kannatanute ütlusi usaldusväärseks. Seejuures on oluline silmas pidada sedagi, et lapsed ei rääkinud mõlemale terapeudile järjepidevalt sarnast juttu – erisustele ütluste

s viitas juba maakohus. Terapeudid polnud ka laste suhtes objektiivselt meelestatud. Talviste küsitlemise K. kinnitas istungil otsesõnu, et ta eeldas, et lapsed on seksuaalselt väärkoheldud; K. aga selgitas, J. et tegeleb vägivallaohvrite abistamisega ning ohvriabist saadetud kliendid on tavaliselt vägivalla

ohvrid. Niisiis ga

ei saa terapeutide ütluste tõendada R. P. süüd ning need ei anna mingit alust omistada juba tuvastatust

laste ütlustele suuremat usaldusväärsust. 30.4. Kokkuvõtvalt on kohtud õigesti järeldanud laste ülekuulamisel räägitu sedavõrd , et oli ebamäärane ja üldsõnaline, et ka ütluste lubatavuse korral ei võimaldaks need teha ühtki tõsikindlat järeldust süüküsimuses.

R. P.

31. Nõustuda tuleb ringkonnakohtuga selles ülekuulami e oleks põhjendamatu. ki, et laste uuesti n Arvestades juba toimunud laste korduvat küsitlemist terapeutide, laste ema ja menetleja poolt, ei ole neilt praegusel ajahetkel . Samuti ei ole enam võimalik usaldusväärset tõendusteavet saada laste täiemahuline ülekuulamine õiguslikult võimalik § uus

. KrMS -de 70 ja 2901 eesmärk on vältida alaealiste korduvat ülekuulamist ja traumeerimist (viidatud otsus nr 1-18-1247/58, p 48). KrMS 290 § 1 lg-s 1 kirjeldatud olukorras saab kohus vajadusel esitada kannatanule KrMS 290 § 1 lg 2 alusel

, üksnes täiendavaid küsimusi seadus ei sätesta aga pärast videosalvestatud ütluste avaldamist võimalust l täies mahus üle kuulata. Alaealise korduv ülekuulamine ast uuesti kohtumenetluses oleks ilmses vastuolus KrMS 290 § 1 Riigikohtu eesmärgiga ( kriminaalkolleegiumi 1. veebruar 2017. otsus asjas nr 3-1-1-109-16, p 15). Praegusel juhul on i a kannatanute ülekuulamise tulemus sedavõrd üldine, et kohtu algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirja

like üksikute küsimuste abil ei oleks võimalik ka midagi täpsustada. (III)

1-21-1652

9(9) 32. Otsuse punktides 22 27 juhindudes KrMS 361 1 p- 7 ja 362 p- 2 – toodud põhjustel ja § lg st § st , tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu 17. mai 2021. ja Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri a 2021. otsuse osas, millega a jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata, ning tunnistab otsused osas, millega

vahi alla õigusvastaseks jäeti R. P. pärast maakohtu otsuse tegemist. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Eesti Vabariigilt

kasuks SKHS 5 lg 1 p 1, 9 lg 2 ja 11 3 alusel R. P. § § § lg välja mittevaralise kahju hüvitisena 4300 euro t. 33. Kaitsja 3042 eurot valitud kaitsjale esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale ringkonnakohtu otsusega tutvumise, selle analüüsimise ning kassatsiooni ja kassatsioonivastuste koostamise eest makstud tasu. Arvestades asja keerukust ja seda, et mitte kõiki kaitsja argumente ei saatnud Riigikohtus edu, mõistab Riigikohus KrM § § S 175 1 p 1 ja lg 186 1 alusel riigilt lg süüdistatava kasuks välja t koos käibemaksuga. 2100 euro

(allkirjastatud digitaalselt)