2-19-18286/17 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2022 Paide

Tsiviilasja number 2-19-18286

Tsiviilasi Fostema OÜ hagi XX (FIE) vastu võla nõudes

Hagihind 26 879,94 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Fostema OÜ, registrikood 10277116, asukoht Fosforiidi 4 Maardu Harjumaa, lepingulised esindajad Aivira Jatsuk/ Irina Bušujeva

Kostja: XX (FIE), registrikood xxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx xxxx Jxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx, lepinguline esindaja Andi Tubin, vandeadvokaat

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud jätta täies ulatuses Fostema OÜ kanda. 2. Määrata menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD Fostema OÜ (hageja) esitas 21.11.2019 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi FIE XX (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel pikaajaline koostöö. Hageja tegeleb väetise ja agro- keemiatoodete hulgimüügiga ning kostja oli hageja lepinguline klient. 28.04.2014 tekkis kostjal hageja ees võlgnevus 20 000 eurot. Samal päeval koostasid pooled tagasimakse graafiku, milles kostja (11.07.2014 ja 08.08.2014) mõlemal korral 1000 eurot, st kokku 2000 eurot. Seoses rahaliste raskustega hakkas kostja maksetega venitama. Vaatama poolte läbirääkimistele ja kokkulepetele, viivitas kostja võla tasumisega. Seetõttu saatis hageja kostjale 30.04.2019 kirjaliku nõudeavalduse, mille kostja sai kätte 06.05.2019. Kostja ei ole võlga siiani tasunud. Seetõttu palub hageja välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 18 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 7435,56 eurot ja sissenõutavaks muutumata viivis (alates 21.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED 08.06.2020 vastuses leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Koatja palus TsMS § 449 lg 3 alusel teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes, kohaldada hagile aegumist ja jätta hagi rahuldamata.

Kostja leidis, et kohtule esitatud maksegraafiku näol on tegemist kostja poolt antud võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, kus kostja tunnistab 20 000 euro suurust võlgnevust hageja ees ning võtab kohus- tuse tasuda võlgnevus perioodil juuni 2014 kuni oktoober 2014. Hageja on viidanud ka varasemale lepingulisele suhtele selgitades, et poolte vahel oli pikaajaline koostöö, mille tagajärjel jäi võlgnevus kostjal hageja ees seisuga 28.04.2014. Pooled sõlmisid maksekokkuleppe, mille alusel maksis kostja hagejale osaliselt. Nimetatud kokkuleppest tulenevalt muutusid kõik tasumata osamaksed sisse- nõutavaks 2014. Seega algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2015 kell 00.00. Kuna nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, siis lõppes aegumistähtaeg 31.12.2017 kell 24.00. Samal ajal aegus TsÜS § 144 alusel ka viivisenõue. Hageja väited, et pooled on hiljem pidanud läbirääkimisi ning kostja on lubanud võlgnevuse tasuda, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja rõhutab, et mingeid läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks pole peetud ning hageja pole võlgnevuse tasumist kostjalt nõudnud kuni 30.04.2019 nõudekirja saatmiseni. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on vaheotsuse tegemine otstarbekas ja põhjendatud ning taotleb kohtult vaheotsuse tegemist ja menetluse lõpetamist.

Tsiviilasi nr 2-19-18286

HAGEJA SEISUKOHT Hageja ei vaidle vaheotsuse tegemise taotlusele vastu kuid leiab, et nõuded ei ole aegunud. Hageja leiab, et kehtib 10-aastane aegumistähtaeg kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning viis aastate jooksul oma võlgnevuse kustutamise lubadustega hagejat eksitusse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1. TsMS § 449 järgi võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasi- kaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-44-15 p-s 14 selgitanud, et TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel tuleb kohtul kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vaheotsuse tegemine otstarbekas ja põhjendatud.

2. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumist. Hageja väitel tekkis kostjal võlg hageja ees seisuga 28.04.2014. Samal päeval koostasid pooled maksekokku- leppe, mille alusel oli viimase osamakse tähtaeg 31.10.2014.

3. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb aegumise üle otsustamise eeldusena tuvastada, millal muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Osamaksetena tasutava täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumis- tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-16, p 15).

Järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks 2014.aasta lõppedes. Kuna nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, algas aegumine 01.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24.00. Samal ajal aegus TsÜS § 144 alusel ka viivisenõue.

4. Hageja leiab, et nõude aegumisele tuleb kohaldada 10-aastast aegumistähtaega, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja tugineb TsÜS § 146 lg-le 4, mille kohaselt tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Riigikohus on oluliselt piiranud eelviidatud sätte rakendusala. Riigikohus asunud seisukohale, et sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik kohustusi tahtlikult ei täitnud (lahend nr 3-2-1-15-09 p 14). Otsuses nr 3-2-1-79-09, p 11 on Riigikohus selgitanud, et lisaks võlgniku tahtlusele tuleb tuvastada ka võlgniku tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada, st sisuliselt kohustuse rikkuja pettuslikku tahet teist poolt kahjustada või omandada tema arvel ebaausalt eelis. Tulenevalt TsMS §-st 230 peab hageja tõendama kostja tahtlust kohustuse rikkumisel, kuid hageja ei seda käesoleval ajal teinud.

Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja poolt maksmata jätmises ei ole kohus tuvastanud teise poole kahjustamise tahtlust, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumisele kohaldub 3 aastane tähtaeg.

Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja hagile kohaldada aegumist ja jätta hageja hagi rahuldamata. Kuna kohus leidis, et hageja nõue on aegunud, on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg 3 viimase lause).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta täies ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik