3-21-256/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-256

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 16. novembri 2020. a

vastutusotsuse nr 13-7/00996-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. mai 2021. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28. mai 2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-256 muutmata.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja 300

(kolmsada) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.05.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-256

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.11.2020 vastutusotsusega nr 13-7/00996-6 X

tasuma MCR Logistika OÜ maksuvõla 104 235,24 eurot. MCR Logistika OÜ maksuvõlg

koosneb maksustamisperioodidel oktoober 2017 kuni september 2019 äriühingu poolt

deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest ja tasumata maksukohustustelt

arvestatud intressist. MTA alustas MCR Logistika OÜ maksuvõla sundtäitmist 08.02.2019.

Pangakontode arestimine ei ole viinud maksuvõla tasumiseni. Äriühingul ei ole registervara,

mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada. Äriühing omas viimati käivet septembris

2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Seega ei ole äriühing enam

tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu

arvelt.

MCR Logistika OÜ juhatuse ainuliige on alates 16.05.2008 X. Äriühing oli maksuvõla

kujunemise perioodil X kontrolli all, kes omas täielikku kontrolli äriühingu rahaliste vahendite

üle. Seega saab MCR Logistika OÜ rikutud maksukohustusi omistada X-le. X viis perioodil

oktoober 2017 kuni jaanuar 2019 MCR Logistika OÜ-st välja rahalisi vahendeid 171 795,12

eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda äriühingu tasumata maksukohustused. Lisaks on X

juhatuse liikmeks oleku perioodil esitanud valede andmetega tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone (TSD) ning

käibedeklaratsioone (KMD), mis iseloomustab tema tegevust äriühingu juhatuse liikmena ning

suhtumist maksukorralduse seadusest (MKS) ja maksuseadustest tulenevate juhatuse liikme

kohustuste täitmisse. X esitas teadlikult maksustamisperioodide jaanuar 2018 kuni september

2018 deklaratsioonid ebaõigete andmetega, eesmärgiga jätta MCR Logistika OÜ poolt

tasumisele kuuluv maksusumma tasumata või lükata deklareerimist edasi seni, kuni äriühingul

ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimalik maksusummat tasuda ega maksuhalduril

äriühingu varade arvelt seda sisse nõuda. Kirjeldatud tegevus on kvalifitseeritav tahtliku

tasumiskohustuse rikkumisena (MKS § 8 lg 1).

MTA on MCR Logistika OÜ-le koostanud põhimaksuvõla osas 20.11.2017, 13.02.2018,

10.09.2019 ja 15.10.2020 intressinõuded, mis on täies ulatuses tasumata. Kuna X põhjustas oma

tahtliku tegevusega MCR Logistika OÜ põhivõla 76 872,98 eurot, mida pole äriühingu vara

arvelt võimalik sisse nõuda, on X poolt tekitatud põhivõlalt arvestatud intress samuti tekkinud

X tahtliku tegevuse tulemusena.

X tahtliku tegevuse ja MCR Logistika OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.

Kui X oleks täitnud MKS-st ja maksuseadustest tulenevat kohustust korraldada äriühingu

maksuarvestust tähtaegselt ja kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid maksukohustuste

täitmiseks, ei oleks MCR Logistika OÜ-l tekkinud maksuvõlga. Kui X oleks täitnud korrektselt

tasumiskohustust, ei oleks MCR Logistika OÜ-l tekkinud maksukohustustelt arvestatud

intressi, mille sissenõudmine MCR Logistika OÜ-lt on muutunud võimatuks.

Kuna maksuhaldur tuvastas vastutusmenetluse käigus, et X rikkus MCR Logistika OÜ

maksukohustusi tahtlikult, rakendub vastutusotsuse tegemisel viieaastane maksusumma

määramise aegumistähtaeg, mis ei ole möödunud.

2. X esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 04.01.2021 vaideotsusega nr 6-1/4798-2

rahuldamata.

3-21-256

3(7)

3. X esitas 03.02.2021 (täiendatud 17.05.2021) Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA

16.11.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00996-6 tühistamiseks.

MTA 15.10.2020 intressinõue nr 13-3/98741 summas 27 772 eurot on koostatud 31 päeva enne

vastutusotsuse väljastamist. Vastustaja on 15.10.2020 intressinõude puhul rikkunud MKS § 96

lg 5 teises lauses sätestatud kolmekuulise tähtaja nõuet, mistõttu tuleb vastutusotsus

intressinõuet puudutavas osas tühistada. Riigikohus leidis 09.10.2019 otsuse nr 3-17-991 p-s

11, et MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale

vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava

maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Kaebaja viitab ka Riigikohtu 03.12.2020

otsusele nr 3-19-104. Praegusel juhul pole andmeid selle kohta, et vastustaja oleks 15.10.2020

intressinõude nr 13-3/98741 osas alustanud sundtäitmist. Samuti pole andmeid teiste

intressinõuete sundtäitmise läbiviimise kohta.

Kaebaja loobus 17.05.2021 avaldusega kaebusest osas, millega vastutusotsusega nõutakse

kaebajalt tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist summas 76 872,98 eurot ning palus selles

osas menetluse lõpetada. Vastustaja ei ole tõendanud nelja intressinõude osas sundtäitmise

alustamist. Isegi kui see nii on, pole 15.10.2020 intressinõude nr 13-3/98741 puhul möödunud

sissenõudmise alustamisest kolm kuud. Samuti pole välja kuulutatud äriühingu pankrotti.

Seetõttu on ainetu väide, et kaebaja on teadlikult jätnud äriühingu pankrotiavalduse kohtule

esitamata.

4. MTA palus 09.04.2021 ja 21.05.2021 vastustes jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajalt 15.10.2020 intressinõude alusel tekkinud maksuvõla sissenõudmine 16.11.2020

vastutusotsusega on põhjendatud. Vastutusotsuses on käsitletud järgmiseid intressinõudeid,

mille osas vastustaja on teinud sundtäitmise toiminguid: 20.11.2017 intressinõue nr 13-

3/193718 – sundtäitmist on alustatud 13.02.2019; 13.02.2018 intressinõue nr 13-3/24022 –

sundtäitmist on alustatud 08.02.2019; 10.09.2019 intressinõue nr 13-3/139337 – sundtäitmist

on alustatud 23.09.2019; 15.10.2020 intressinõue nr 13-3/98741 – sundtäitmist on alustatud

26.10.2020. Sundtäitmised ei ole viinud tulemuseni. Sundtäitmise läbiviimine on tõendatud

MTA 09.04.2021 vastuses viidatud lisadega 53‒56.

MCR Logistika OÜ esitas viimati KMD 2020. a septembri osas ning TSD 2019. a mai osas.

Äriühing omas viimati käivet septembris 2019. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud

2017. a kohta. Seega ei ole äriühing enam tegutsev ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda

äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte

hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu

pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju

suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis

juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus (Riigikohtu 12.06.2019 otsus nr 2-14-50307,

p 19.1). Kaebaja kirjalike seletuste kohaselt müüdi MCR Logistika OÜ-le kuuluvad varad

(laohoone ja haagis) 2019. a suvel Online OÜ võla katteks. See kinnitab, et äriühingu varaline

seis ei olnud kõige parem ja see halvenes veelgi, kui maksuaudiitor parandas MCR Logistika

OÜ maksudeklaratsioonid. Kaebaja on MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena teadlikult jätnud

äriühingu pankrotiavalduse kohtule esitamata. Seetõttu ei ole ka kaebaja väited 15.10.2020

intressinõude sissenõudmise osas asjakohased.

MCR Logistika OÜ põhivõlg ei ole vähenenud ning intressivõlg on suurenenud. 26.10.2020

alustatud 15.10.2020 intressinõude sundtäitmise toimingud ei ole andnud tulemusi. 26.10.2020

3-21-256

4(7)

alustatud 15.10.2020 intressinõude osas täitetoimingute alustamine ei välista 16.11.2020

vastutusotsusega kaebajalt intressivõla sissenõudmist. Vastupidine lähenemine tekitaks

olukorra, kus MCR Logistika OÜ jooksvalt suurenev intressivõlg võimaldab MTA-l jätkuvalt

esitada äriühingule uusi intressinõudeid, mille sundtäitmine ei anna tulemusi. See omakorda

võimaldaks kaebajale esitada intressinõuete osas täiendavaid vastutusotsuseid kuni põhivõla

tasumiseni.

Pankrotiavalduse esitamata jätmisega on kaebaja teadlikult välistanud olukorra, kus äriühingu

osas kohalduksid pankrotiga seonduvad põhimõtted. Riigikohtu lahendi nr 3-19-104 asjaolud

ei ole ülekantavad praegusele asjale. Kaebaja loobus kaebusest osas, millega vastutusotsusega

nõutakse temalt tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist 76 872,98 eurot. Kaebaja on igal

juhul kohustatud tasuma intressi tasumata maksuvõlalt, sest põhikohustuse tunnustamisega on

kaebajale üle läinud kõrvalkohustused, s.o intressi tasumise kohustus. Kaebaja vastutab

intressivõla eest ÄS § 187 lg 4 alusel.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.05.2022 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas MTA

16.11.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00996-6 sissenõutava intressi osas summas 27 362,26 eurot

(resolutsiooni p 1) ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 258,69 eurot ja

jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2).

Kohus nõustus vastutusotsuse põhjendustega osas, mis puudutab kaebajalt väljamõistetud MCR

Logistika OÜ põhivõlga.

Maksuhaldur on koostanud intressinõude nr 13-3/98741 summas 27 772 eurot 15.10.2020, s.o

31 päeva enne vastutusotsuse väljastamist. MKS § 96 lg 5 teine lause on imperatiivne säte, mis

lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui on möödunud kolm kuud

vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise alustamisest. Vastutusotsust ei

või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei

õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. Ainsa erandina sellest on MKS § 96 lg 5 teises lauses

nimetatud olukord, kus maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

MCR Logistika OÜ-le ei ole pankrotti välja kuulutatud. Riigikohus selgitas 03.12.2020 otsuse

nr 3-19-104 p-s 19, et kehtiv õigus defineerib ühtviisi maksuvõlana nii tähtpäevaks tasumata

maksusumma (MKS § 32 p 1) kui ka sellelt arvestatud tasumata intressi (MKS § 32 p 4).

15.10.2020 intressinõude nr 13-3/98741 kaebajalt vastutusotsusega sissenõudmist on alustatud

enne kolme kuud, kuivõrd MTA alustas sundtäitmise toimingutega 26.10.2020 ning

vastutusotsus koostati 16.11.2020. Olenemata sellest, et MCR Logistika OÜ suhtes oli alustatud

täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks, ning ka intressinõude nr 13-3/98741 osas

oli ette nähtav, et puudub raha ning vara maksuvõla tasumiseks, ei võinud maksuhaldur teha

vastutusotsust selles osas enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Seetõttu on vastutusotsus

osaliselt õigusvastane ja tuleb vastavas osas tühistada. Kohus ei hinda vastustaja väiteid seoses

asjaoluga, et kaebaja rikkus hoolsuskohustuse nõudeid ega esitanud MCR Logistika OÜ

pankrotiavaldust, kuna see ei muuda õiguslikku olukorda. Kohus tühistab vastutusotsuse

sissenõutava intressi osas summas 27 362,26 eurot. Muus osas puudub vastutusotsuse

tühistamiseks alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. MTA palub 28.06.2021 apellatsioonkaebuses (ja 08.04.2022 seisukohas) tühistada

Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 otsus osas, millega kohus kaebuse rahuldas ning jätta uue

otsusega kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastutusotsus on intressivõla osas õiguspärane. MCR Logistika OÜ ei ole enam tegutsev ja

maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

3-21-256

5(7)

Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on kaebaja jätkuvalt MCR Logistika OÜ osanik ja

juhatuse liige. Kaebaja ei väida 17.05.2021 avalduses, et äriühing oleks asunud tasuma kaebajalt

vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga ja oleks suuteline seda tasuma. Riigikohtu lahend nr 3-

19-104 sõltus sellest, kas intressinõude osas on alustatud täitetoiminguid või mitte (p 17).

Praeguses asjas on tõendatud, et MTA on teinud kõigi nelja intressinõude osas täitetoiminguid

ja need ei ole andnud tulemusi. Praeguse asja asjaolud erinevad Riigikohtu asja nr 3-19-104

asjaoludest, mistõttu ei ole need Riigikohtu seisukohad kohaldatavad. Erinevalt viidatud lahendi

p-s 19 kirjeldatust on MCR Logistika OÜ pangakonto arestitud intressivõla ulatuses ning selle

sundtäitmine on ebaõnnestunud. Kaebaja ei vaidle vastu, et 15.10.2020 intressinõue tuleneb

tasumata maksuvõlast.

ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks

tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel

kohustus esitada pankrotiavaldus (Riigikohtu 12.06.2019 otsus nr 2-14-50307, p 19.1). Kaebaja

kirjalike seletuste kohaselt müüdi MCR Logistika OÜ-le kuuluvad varad (laohoone ja haagis)

2019. a suvel Online OÜ võla katteks. See kinnitab, et äriühingu varaline seis ei olnud kõige

parem ja see halvenes veelgi, kui maksuaudiitor parandas MCR Logistika OÜ

maksudeklaratsioonid. Kaebaja oli juba 2019. a suvel teadlik, et ta ei ole juhatuse liikmena

täitnud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevalt kohustust esitada viivitamatult kohtule osaühingu

pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kaebaja on MCR Logistika OÜ juhatuse liikmena teadlikult jätnud

äriühingu pankrotiavalduse kohtule esitamata.

Halduskohus nõustus, et MCR Logistika OÜ varasemad intressivõla sundtäitmised ei ole

andnud tulemusi. MCR Logistika OÜ põhivõlg ei ole vähenenud ning intressivõlg on

suurenenud. 26.10.2020 alustatud 15.10.2020 intressinõude kui ka eelnevad sundtäitmise

toimingud ei ole andnud tulemusi. Eeltoodust tulenevalt ei välista 15.10.2020 intressinõude osas

26.10.2020 täitetoimingute alustamine 16.11.2020 vastutusotsusega kaebajalt intressivõla

sissenõudmist. Vastupidine lähenemine tekitaks olukorra, kus MCR Logistika OÜ jooksvalt

suurenev intressivõlg võimaldab MTA-l jätkuvalt esitada äriühingule uusi intressinõudeid,

mille sundtäitmine ei anna tulemusi. See omakorda võimaldaks kaebajale esitada intressinõuete

osas täiendavaid vastutusotsuseid kuni põhivõla tasumiseni. Kaebaja vastutab vaidlusaluse

intressivõla eest ÄS § 187 lg 4 alusel.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja loobus 17.05.2021 avaldusega kaebusest osas,

millega vastutusotsusega nõutakse tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist summas

76 872,98 eurot. Järelikult on kaebaja kohustatud tasuma intressi tasumata maksuvõlalt, sest

põhikohustuse tunnustamisega on kaebajale automaatselt üle läinud kõrvalkohustus, s.o intressi

tasumise kohustus. Kaebaja on 05.10.2021 seisuga tasunud äriühingu eest vastutusotsusega

määratud intressinõude. Järelikult on ta aktsepteerinud vaidlusaluse intressinõude

õiguspärasust.

7. X palub 02.12.2021 ja 08.04.2021 vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõuda

kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud 300 eurot vastustajalt välja.

Halduskohus tuvastas, et 15.10.2020 intressinõude nr 13-3/98741 vastutusotsusega

sissenõudmist kaebajalt on alustatud enne kolme kuud, kuna MTA alustas sundtäitmise

toimingutega 26.10.2020 ning vastutusotsus koostati 16.11.2020. MTA nendele asjaoludele

vastu ei vaidle. Halduskohtu seisukoht on kooskõlas MKS § 96 lg 5 teise lause osas kujunenud

kohtupraktikaga (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-991, p-d 11 ja 12). MTA soovib sisuliselt MKS

§ 96 lg 5 teises lauses sätestatud erandi kohaldamist. Erand on vaid pankroti väljakuulutamisele

ja pankrotimenetluse raugemisele. Maksuhaldur ei kasutanud pankrotiavalduse esitamise

3-21-256

6(7)

võimalust. Praegusel juhul tuleb lähtuda üldreeglist, mille kohaselt peab maksuhaldur püüdma

kolm kuud sissenõudmistoiminguid teha. MTA etteheide kaebaja poolt pankrotiavalduse

esitamata jätmise kohta on asjakohatu, sest ei õigusta maksuhaldurile seadusega kehtestatud

sissenõudmistoimingute tegemise aja järgimata jätmist. Riigikohus on selgelt väljendanud, et

vastutusotsust ei või teha enne seaduses sätestatud tähtaega isegi siis, kui juba varem oli selge,

et äriühingult ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud

apellatsioonkaebust põhivõla osas, ei loo automaatselt kohustust tasuda intressi. Intressivõla

puhul on täitmata nõue, et sissenõudmine pole õnnestunud kolme kuu jooksul. Asjaolu, et

kaebaja on tasunud vastutusotsusega nõutava summa, ei anna alust väita, et kaebaja on

aktsepteerinud vaidlusaluse intressinõude õiguspärasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et 17.05.2021 esitas kaebaja halduskohtule

taotluse kaebusest loobumiseks põhivõla osas. Kaebaja soovis loobuda kaebusest osas, millega

vastutusotsusega nõuti kaebajalt tähtpäevaks tasumata maksuvõla tasumist 76 872,98 euro

ulatuses (MCR Logistika OÜ tasumata maksusummad). Kaebaja palus selles osas haldusasja

menetluse lõpetada. Halduskohus jättis selle taotluse tähelepanuta ja lahendamata, jättes

kaebuse kohtuotsusega põhivõla osas rahuldamata, esitades kohtuotsuses selles osas ka

sisulised seisukohad. Ehkki halduskohtu toimimine selliselt ei olnud korrektne, ei ole kaebaja

(ega ka vastustaja vastavas osas) halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust esitanud ning

järelikult ei saa ringkonnakohus halduskohtu otsust selles osas ka muuta ega tühistada.

9. MTA apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega

tühistamiseks. Kohtupraktika on MKS § 96 lg 5 kohaldamise küsimuses selge. MKS § 96 lg 5

järgi võib teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on

alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud 3-kuulise perioodi

järgimise kohustus ei sõltu sellest, kas eelnevad intressinõuded on jäänud äriühingu poolt

täitmata; vaidlusaluse intressinõude osas on alustatud täitetoiminguid, mis ei ole (lühema

perioodi jooksul kui 3 kuud) andnud tulemusi; äriühingu maksuvõla tekkimise aja juhatuse liige

on jätkuvalt äriühingu juhatuse liige ja osanik (vt apellatsioonkaebuse p-d 2.1‒2.4). Riigikohus

leidis juba 09.10.2019 otsuses nr 3-17-991 (p-d 11 ja 12), et MKS § 96 lg 5 teine lause on

imperatiivne säte, mis lubab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha alles pärast seda, kui

on möödunud kolm kuud vastutusotsusega nõutava maksuvõla äriühingult sissenõudmise

alustamisest. Ainsa erandina sellest on nimetatud olukorda, kus maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot (või vastavalt kohtupraktikale (Riigikohtu 06.10.2021

otsus nr 3-19-1161, p 14.2) ka pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu). Vastutusotsust

ei või teha enne seaduses lubatud tähtaega isegi siis, kui juba varem on selge, et äriühingult ei

õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, ning seda olenemata sellest, et äriühingu suhtes oli alustatud

täitemenetlust teiste maksuvõlgade sissenõudmiseks. Riigikohus leidis, et MKS § 96 lg 5 teise

lause kohaldamisel pole oluline, kas äriühingult on eelnevalt edutult püütud sisse nõuda teist

maksuvõlga, vaid vastutusotsuse tegemise eelduseks on just nimelt konkreetse maksuvõla

sissenõudmine MKS § 96 lg 5 teises lauses sätestatud viisil. Minimaalne kolmekuuline

sissenõudmistähtaeg kohaldub põhimaksuvõlast eraldi ka sellelt arvestatud intressile

(Riigikohtu 03.12.2020 otsus nr 3-19-104, p-d 17‒19; 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p 10). Et

vastutusotsus tehti 16.11.2020 ning intressinõue summas 27 772 eurot (dtl 116 jj) koostati alles

15.10.2020 ja seda asuti sisse nõudma 26.10.2020 (dtl 662 jj), on selge, et MKS § 96 lg-s 5

sätestatud minimaalset kolmekuulist sissenõudmistähtaega ei ole selle intressinõude osas

järgitud, mistõttu oli vastutusotsuse tühistamine vastavas osas põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja

on tasunud vastutusotsusega nõutava summa (sh intressi), ei muuda vastutusotsust viidatud

3-21-256

7(7)

intressinõude osas õiguspäraseks. Kui haldusakt on täidetud, siis selle tühistamisel korral tuleb

haldusakt tagasitäita. Apellandi väited seonduvalt ÄS regulatsiooniga juhatuse liikme

kohustusest esitada pankrotiavaldus ja juhatuse liikme vastutusest kahju hüvitamisel on MKS §

96 lg 5 sisustamise kontekstis asjakohatud. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldamiseks

peab pankrot olema reaalselt välja kuulutatud (või pankrotimenetlus raugenud) ning selle alla

ei ole võimalik paigutada muid olukordi, kus maksuhalduri hinnangul pidanuks vastutusotsuse

adressaadi õiguspärase käitumise korral olema eeldatavasti pankrot juba välja kuulutatud.

10. Eelnevast tulenevalt jääb MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb MTA-lt välja mõista X

apellatsiooniastme menetluskulud 300 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud on põhjendatud ja

mõistlikus suuruses. MTA menetluskulud jäävad MTA kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)