3-21-2618/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2618

Haldusasi

Xi kaebus tuvastada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi

direktori 12.11.2021 käskkirja nr 1 2/50 punkti 1, millega

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 3., 9., 10. ja 11. klasside

õpilased suunati distantsõppele, õigusvastasus kaebajat

puudutavas

osas

ja

keelata

Tallinna

Läänemere

Gümnaasiumil

koroonaviiruse

COVID-19

levikust

tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi

distantsõppele suunamine

Menetlusosalised

Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Nele Kilk

Kaasatud haldusorgan I ‒ Haridus- ja Teadusministeerium,

volitatud esindaja Indrek Kilk

Kaasatud haldusorgan II ‒ Terviseamet, volitatud esindaja

Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta käesoleva asja juurde:

‒ Tallinna Halduskohtu 31.01.2022 otsus haldusasjas 3-21-2476;

‒ Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukord;

‒ Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 29.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/46

kinnitatud „Õppetöö korraldamise põhimõtted Tallinna Läänemere Gümnaasiumis

nakkushaiguste leviku tingimustes“.

2. Rahuldada kaebus osaliselt ja tuvastada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori

12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 p 1 õigusvastasus.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tallinna linnalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 7,5 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X õpib Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassis.

2. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi veebilehel avaldati 11.11.2021 Tallinna Läänemere

Gümnaasiumi otsus, mille kohaselt on 15.-19. novembrini 2021 distantsõppel 3., 9., 10. ja 11.

klassi õpilased, nad õpivad distantsõppes ühe nädala, pärast mida naasevad kontaktõppesse.

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor andis 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50, mille p

1 kohaselt tuli alates 15.11.2021 kuni 19.11.2021 korraldada 3, 9, 10 ja 11. klasside õpilaste

õppetööd distantsõppena väljapool koolihoonet.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.11.2021 Xi kaebus tühistada Tallinna Läänemere

Gümnaasiumi 11.11.2021 otsus, mille kohaselt on 15.-19. novembrini distantsõppel 3., 9., 10.

ja 11. klassi õpilased, kaebajat puudutavas osas. Ühtlasi taotles kaebaja Tallinna linna

kohustamist võimaldama kaebajale kontaktõpet gümnaasiumi hoones. Samuti taotles kaebaja

esialgse õiguskaitse (EÕK) korras peatada Gümnaasiumi 11.11.2021 otsuse kehtivus või

keelata otsuse kohaldamist kaebaja suhtes.

4. Tallinna Halduskohus võttis 23.12.2021 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes: 1) tuvastada

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi 12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 punkti 1, millega Tallinna

Läänemere Gümnaasiumi 3, 9, 10 ja 11. klasside õpilased suunati distantsõppele, õigusvastasus

kaebajat puudutavas osas; 2) keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse

COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele

suunamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusliku aluseta (formaalselt õigusvastane) ning

nõuetekohaselt põhjendamata.

1) Kaebajalt on põhjendamatult ära võetud õigus saada haridust koolihoones kontaktõppes.

Sellega on rikutud kaebaja õigust haridusele, mis on sätestatud EV põhiseaduse (PS) §-s 37 ja

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS). Vaidlustatud otsust on põhjendatud väidetega

koroonaviiruse epideemilise leviku kohta. Selline seletus on põhjendamatu, kuna gümnaasiumil

puudub pädevus anda hinnangut koroonaviiruse epideemilisele levikule ja selle ohule.

Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks

epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seadus (NETS) § 28 lg 1).

2) Distantsõpe ei ole samaväärne kontaktõppega. Distantsõppe puudused on eelmise kahe

õppeaasta kogemuste põhjal selgeks saanud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Seega

võib distantsõpe olla õigustatud vaid erandlikel asjaoludel. NETS-st tulenevalt koroonaviiruse

leviku tõkestamiseks koolide distantsõppele suunamiseks ei ole koolil otsustusõigust. Seaduse

kohaselt võib üksnes Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks koole

ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust. Kuna sellise piirangu kohaldamine toob kaasa

olulise ühiskondliku mõju, peaks selle kehtestama Vabariigi Valitsus. Seega piirab kaebaja

distantsõppele suunamine tegelikkuses tema põhiõigust kvaliteetsele haridusele, tekitab temal

õpiraskusi, stressi ja heaolu langust, s.t tekitab kaebaja tervisele kahju. Seega on vaidlustatud

otsus ebaseaduslik, ei ole vajalik ega proportsionaalne.

6. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

1) Ühegi Tallinna kooli ega klassi sulgemiseks pole NETS § 28 lg 2 p 1 kohast haldusakti antud.

Käskkirjaga, millega osad klassikomplektid suunati distantsõppele, ei suletud kooli, vaid

määratleti

osadele

klassikomplektidele

teistsugune

õppekorralduslik

meede.

Kooli

õppetegevuse korraldamine kuulub kooli pädevusse (PGS § 24 lg 5 teine lause). Kooli ülesanne

on korraldada õpilaste õppetegevus selliselt, et on tagatud õpilaste vaimne ja füüsiline

turvalisus, sh tervise kaitse, nagu näeb ette PGS § 44 lg 1. Seega on koolil kohustus suunata

oma tegevus COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal personali ja õpilaste

nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Koolipersonali ja

õpilaste turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks on koolil õigus rakendada abinõusid, mis

aitavad ära hoida nakatumist ning viiruse levimist tervetele inimestele (PGS § 44 lg 3).

Viimased kaks aastat on koroonaviiruse leviku tõttu olnud koolidele suureks katsumuseks,

õppetöö korraldamiseks ning kooli põhitööga tegelemise kõrvalt tuleb hakkama saada nii

paljude viirusega kaasnevate probleemide ja muredega, millele on vaja lahendused leida.

2) Distantsõppele minekule eelnes pidev ja eesmärgistatud töö, ajamahukad koosolekud

koolijuhtidega ja tervisespetsialistidega ning arvestati koolide epidemioloogilist olukorda.

Enne distantsõppele suunamise otsuse langetamist toimusid tervisespetsialistide, kelleks olid

Arkadi Popov ja Ester Öpik, ning kõigi koolide direktorite osavõtul nõupidamised, kus arutati

just COVID-19 viiruse levikuga seonduvat ja selle tõkestamiseks vajalikke meetmeid Tallinna

koolides. Tervisespetsialistid soovitasidki suunata koolid e-õppele. Lähtuti epidemioloogilisest

olukorrast riigis ja võeti arvesse Põhja Piirkonna kriisi olukorda. Epideemia tingimustes on

Terviseametil õigus teha ettepanekuid meetmete rakendamiseks ja otsustada koolihoonete

sulgemise üle (NETS § 28 lg 2 p 1). See aga ei piira ega lõpeta PGS-s sätestatud kooli pädevust,

õigusi ja kohustusi. PGS § 44 lg 1 kohaselt peab kool tagama õpilase koolis viibimise ajal tema

vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. See annab koolile õiguse vastavalt reageerida

enne, kui COVID-19 viirus (ja mitte ainult) on saavutanud epideemilised mõõtmed NETS

mõttes. Lisaks on kool tööandjana kohustatud nakkushaiguste tõrjel looma tööaladel, kus on

nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud töötingimused. Selline

oht on pedagoogide puhul aga väga suur. Terviseamet ning HTM ei osuta koolile mingit kaasabi

haigestunud pedagoogide asendamisel või vabaks jäänud töökohtade täitmisel ning siingi on

Tallinna linn koolipidajana ainuvastutav olukorra lahendamise eest. Eesti Vabariigis ei ole ka

nii palju pedagoogilise haridusega inimesi, et asjakohaseid vangerdusi teostada ning nii võib

õpetajate haigestumisel hariduse andmine ka reaalselt peatuda.

3) Kuna Terviseamet ka ise kinnitab, et tema ei otsusta kooli õppevormi üle ning jälgib üksnes

haiguspuhanguid, siis ei saa Terviseameti kooli õppetegevuse vormi üle toimuvasse menetlusse

kaasamisel või kaasamata jätmisel olla määravat tähendust. Koolipidajale ei saaks Terviseameti

soovitused olla siduvad.

4) PS-st tulenev õigus haridusele ei ole määratletud selliselt, et õpe peab ja saab toimuda

ainuüksi kooliruumides ning kontaktõppe kujul. Õpilastel on õigust saada juhendatud õpet, kas

see on siis kontaktõppe vormis või muul viisil, nagu nt distantsõppe vormis, õppekäikudel vms.

Koolid

on

lähtunud

distantsõpet

läbi

viies

distantsõppe

korraldamise

juhistest

üldhariduskoolidele, mis on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Vaatamata

kontaktõppe ja e-õppe läbiviimise erinevatele metoodikatele on kõik nn kooli terviklikku

toimimist tagavad kohustuslikud elemendid arvesse võetud. Mis puudutab huvitegevust, siis

PGS § 2 lg 6 kohaselt ei ole koolis huvihariduse korraldamine kohustuslik. Samas ei ole

piiranguid väljaspool kooli huviharidusega tegelemiseks. Koolilõuna on pigem õppetegevust

toetav meede ning koolilõuna söömine ei ole õpilastele kohustuslik. Distantsõppel olevatele

õpilastele on aga tagatud ka toidupaki saamise võimalus. Kõiki neid ülesandeid, mida täidab

kooliõde, saab täita ka perearst või tema poolt antud suunamisel eriarst. Ka suhtluskeskkond

(tunnis läbiviidavad arutelud ja rühmatööd) on tagatud, kuid teises vormis. Õpe oli ka distantsil

olles juhendatud õpe ning iga õpilase puhul tuli läheneda selliselt, et õpilane saaks vajadusel

nõustatud ja abi selles, milles vaja.

5) Nakkuse levikut ei välista ka koolides toimuv testimine – ikka on vanemaid, kes selle

keelavad ning ka ei saa olla adekvaatset kontrolli selle üle, et laps eelmise päeva testi ei esita

ja/või positiivsest testitulemusest hoolimata kooli tuleb. HTMi soovituste kohaselt võib

vaktsineeritud õpilane seejuures kooli tulla isegi siis, kui ülejäänud pere samal ajal kodus

COVID-19 haigust põeb ning viiruse leviku peatamisele see paraku kaasa ei aita. Lisaks koolide

osalisele distantsõppele minekule rakendas Tallinna linn veel teisigi meetmeid nakkusohu

vähendamiseks.

7. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Distantsõpe on oma olemuselt õppekorralduslik meede, mitte kooli sulgemine ning sellise

õppekorraldusliku meetme üle otsustamine saab olla üksnes kooli pädevuses. Praktikas on aeg-

ajalt segamini käsitletud liikumis- ja viibimispiirangute kehtestamist ja distantsõpet.

Distantsõpe õppekorraldusliku meetmena saab olla küll liikumispiirangu tulem või

jätkutegevus, aga distantsõpe ise ei ole meede kellegi liikumise ja/või viibimise piiramiseks

koolis. Kui piirangut ei ole kehtestatud (nt Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega või

Terviseameti haldusaktiga), siis ei ole õpilasel keelatud ka kooli õppehoonesse tulla ja seal

viibida. Distantsõppe puhul ei ole ette kirjutatud, kus õpilane parasjagu peab õppe- ja

kasvatustegevusest osavõtmiseks viibima. Seega õpilane ei pea viibima tingimata oma

elukohas. Elukohas viibimise kohustus on õpilasel karantiinikohustuse olemasolul.

Distantsõppe korraldamist ei saa välistada ka liikumis- ja viibimispiirangu kehtestamise

väliselt, kuna Vabariigi Valitsus üldjuhul ei kehtesta piirkondliku iseloomuga piiranguid

(kindlasti puudub seal koolidetailsus ehk piirang konkreetse kooliga seoses). Siiani (ehk 2020.

ja 2021. aastal) ei ole Terviseamet oma haldusaktiga ka ühtegi kooli sulgenud, kuna see on üsna

äärmuslik meede ning puudutaks vahetult kõiki konkreetse kooli õpilasi. Samas on Terviseamet

pidanud äärmiselt vajalikuks koolides viiruse suure leviku tingimustes nakkusahelad ühel

hetkel siiski katkestada, milleks on vajalik osa õpilastest (terve klass või terve kooliaste) saata

koolist ära. See ongi toonud kaasa vajaduse distantsõppe läbiviimiseks, kuna õpilastele tuleb

õppe- ja kasvatustegevusest osavõtmiseks võimalus jätta.

2) Seoses COVID-19 kriisiga on seni distantsõpet praktikas korraldatud peamiselt kahes

erinevas situatsioonis: 1) kas Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud kooli õppehoones

liikumise ja viibimise piirangu kehtestamise järgselt, kus ei olegi muud alternatiivi õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimiseks kui distantsõpe, kuna koolimajja tulla ei ole võimalik; 2) või

kooli enda initsiatiivil ja Terviseametiga konsulteerimise järgselt, kui on tuvastatud koolis

nakatumised (enamasti ikkagi selgete kollete olemasolul, kus on Terviseameti poolt peetud

oluliseks nakkusahelate katkestamist). Mõlemal juhul on korraldatud seejärel distantsõpet nii

üksikutes klassides, kooliastmetes, kui ka terves koolis korraga. Lausdistantsõpet on

korraldatud 2020. aasta kevadel, kui Eesti Vabariigis oli kehtestatud eriolukord ehk, et päris

COVID-19 kriisi alguses, ning 2021. aasta kevadel n-ö viiruse teise laine ajal, kui nakatumine

riigis oli väga kõrge ning Vabariigi Valitsus ei näinud muud alternatiivi, kui kehtestada

üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes üldine liikumis- ja viibimispiirang.

3) PS-st tulenev õigus haridusele ei ole üheselt seotud kindla füüsilise keskkonnaga või

asukohaga, vaid oluline on konkreetne tegevus, mis tuleb lastele võimaldada kättesaadaval ja

kvaliteetsel viisil. Distantsõppe käigus peab kool iga juhul tagama õpilastele juhendatud õppe.

Selline õpe peab olema ka kvaliteetne. Kuigi õpe on enamasti toimunud kontaktõppe vormis

kooli õppehoones, siis ei eksisteeri sellist õigust õpilase ega vanema jaoks saada õpet tingimata

ja ainult kooli õppehoones. Vastasel juhul oleksid õpilase õigused kahjustatud ka juhul, kui kool

korraldab nt õppekäiku vm tegevust, kus õpilane samuti ei viibi õppepäeva jooksul kooli

õppehoones või kooli poolt korraldatud e-õppe päevade käigus, kus vanematel kaasarääkimise

õigus puudub (kool ei küsi vanematelt nõusolekut selleks, kuna see on õppe osa – kooli

õppekava läbimine). Küll aga ei saa välistada, et kool ei ole konkreetsel juhul distantsõppe

käigus taganud eelmises lõigus õppe läbiviimisele ettenähtud eeldusi. See ei ole aga otsuse

õiguspärasuse hindamise küsimus.

4) Distantsõpe tervisekaitse meetmena on põhimõtteliselt lubatud (PGS § 44), ent ainult siis,

kui tegelik (epidemioloogiline) olukord selle meetme kasutamist õigustab. Niisiis on Riigikogu

näinud ette võimaluse kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud, täpsustamata,

millised need abinõud võivad olla ning mis olukorras neid rakendada. Distantsõpet tervise

kaitseks ei saa kehtestada, kui kooli kodukorras ei ole seesugust meedet ette nähtud.

Loomulikult ei saa distantsõpet rakendada ka siis, kui distantsõpe on tervisekaitse meetmena

kodukorras sätestatud, kuid tegelikku olukorda arvestades pole sellise abinõu kasutamine

õigustatud. Distantsõppe õigusliku aluse võib sätestada ka kooli õppekavas.

5) Kool võib oma otsuses toetuda koroonaviiruse epideemilise leviku olukorrale, kui eelnevalt

on NETS § 28 lõikest 1 tulenevalt olukorrale hinnangu andnud Terviseamet (nt on hinnangu

andmisele eelnenud kooli poole pöördumine Terviseameti poole). Tehtavas otsuses on võimalik

viidata ka mõne teise pädeva isiku hinnangutele ja otsustele, ehk, et hinnang ei pea tingimata

olema otsustaja hinnang. Terviseamet vajalikke otsuseid ise ei ole teinud, kuid on samal ajal

kaudselt survestanud koole otsuseid tegema (nakkusahelate katkestamiseks). Seetõttu ei saa

asuda seisukohale, et vajadust tegevuste piiramiseks poleks eksisteerinud. Distantsõppe

korraldamine on olemuselt siiski haldustoiming, mitte haldusakti andmine. Ehk, et see ei eelda

otsuse tegemist (haldusakti andmist). Otsus oleks tegevuse piiramine (nt Terviseameti poolt

haldusaktiga), millele järgneb distantsõppe korraldamine kooli poolt.

6) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et distantsõppe õppekvaliteet on oluliselt madalam.

Haridus- ja Teadusministeerium on oma juhendmaterjalides koolidele rõhutanud kogu aeg, et

distantsõppele ülemineku otsusega ei kao ära koolipidaja vastutus kvaliteetse hariduse

tagamisel. Distantsõppe edukaks rakendamiseks tuleb kõikidele õpilastele tagada arenguks

sobiv õppekeskkond. Õpiraskused tekivad sagedamini õpilastel, kellel on raske ja kes vajavad

tuge ka tavaolukorras. Distantsõpet ei ole siiani praktiliselt kohaldatudki neile õpilasele, kellel

on tavapärases õppetöös (kontaktõppes) kõige keerulisem toime tulla (kellel juba on

õpiraskused ja/või kellele kool rakendab üldist-, tõhustatud või erituge). Puuduste olemasolu

tõttu ei saa praktikas välistada veel distantsõppe korraldamise vajadust. Puudustega tuleb

tegeleda, üritada need likvideerida või viia võimalikult miinimumini. Distantsõpet ei korraldata

mitte sellepärast, et koolid tahaksid distantsõpet korraldada, vaid selleks, et eksisteerib selline

vajadus (väljastpoolt kooli avalduv mõju). Puudused 2020. aasta kevadel ja 2022. aasta kevadel

ei ole enam võrreldavad, arvestades kõigi asjaosaliste kogemust selle õppekorraldusliku

meetmega jne. Distantsõpet korraldataksegi vaid erandlikel juhtudel. Koolide jaoks ei ole

sellised valikud lihtsad, arvestades seda, mida see ka nende endi töökorraldusele (sh töötajate

töökoormus jne) kaasa toob.

8. Terviseameti arvamuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Terviseamet annab iganädalaselt hinnangu koroonaviiruse leviku ja sellest tuleneva ohu

kohta. Ülevaated on kõigile vabalt kättesaadavad Terviseameti kodulehel. Terviseameti

hinnangutest saavad otsuste tegemisel lähtuda koolid, erinevad asutused ja ettevõtted jne.

08.11.2021 avaldatud ülevaatest nähtub, et seisuga 08.11.2021 oli koroonaviiruse leviku

riskitase Eestis kõrge ning viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1698,8. Samuti

nähtub ülevaatest, et nii haigestunute absoluutarv kui ka haigestumus 100 000 elaniku kohta oli

sel hetkel suurim koolilaste seas, eriti vanuses 10–14 aastat. Seega oli otsuse tegemise hetkel

Terviseameti hinnangul koroonaviiruse leviku riskitase Eestis kõrge ning kool sai tugineda

Terviseameti hinnangule. Kaebusest ei nähtu, et Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks

iseseisvalt olukorda hinnanud või andnud koroonaviiruse levikule Terviseametist erineva

hinnangu.

2) Tallinna Läänemere Gümnaasium ei ole pöördunud Terviseameti poole hinnangu saamiseks

konkreetsete klasside osas. Kui Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks pöördunud

Terviseameti poole arvamuse või soovituse saamiseks, siis oleks Terviseamet saanud anda

hinnangu koroonaviirusest tuleneva ohu kohta ka konkreetse(te) klassi(de) kohta.

3) Terviseamet ei nõustu kaebaja väitega, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks koolide

distantsõppele suunamiseks ei ole gümnaasiumil otsustusõigust ning üksnes Terviseamet võib

nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks koole ajutiselt sulgeda või piirata nende

tegevust. Terviseametil on õigus koole ajutiselt sulgeda või piirata nende tegevust

nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks (NETS § 28 lg 2 p 1), kuid Terviseamet ei

saa teha otsust, kas koolis tuleb rakendada distantsõpet või mitte. Samuti ei saa nõustuda

kaebaja seisukohaga, mille kohaselt kaasneb ühe kooli mõne klassi nädalaks ajaks

distantsõppele suunamisega oluline mõju ühiskonnale või majandusele ning seetõttu peaks

otsuse tegema Vabariigi Valitsus (NETS § 27 lg 3). Terviseamet saab koolide tegevuse

piiramisel lähtuda üksnes nakkushaiguste leviku tõkestamise eesmärgist. Seega on kooli

sulgemine Terviseameti otsusega põhjendatud ainult nendel juhtudel, kui kooli sulgemisega on

võimalik nakkushaiguse levikut ennetada või pidurdada. Selline olukord võib tekkida näiteks

juhul, kui lühikese ajavahemiku jooksul haigestub mõnda nakkushaigusesse suur osa ühe kooli

õpilastest või õpetajatest ning nakkuse edasise leviku tõkestamiseks on kooli sulgemine

vältimatult vajalik.

4) Mitmed koroonaviiruse levikut tõkestavad meetmed on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

korraldustega. Ükski kehtiv korraldus ei piira hetkel ega piiranud novembris 2021 õpilaste

viibimist koolimajas, kuid Vabariigi Valitsuse 28. mai 2021. a korralduse nr 212 „Karantiini

kehtestamine COVID-19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende

isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkt 1 kehtestab karantiinikohustuse COVID-19

haigusesse haigestunud isikutele ning sama korralduse punkt 3 näeb ette karantiinikohustuse

COVID-19 haigega lähikontaktis olnud isikutele, kui nad ei ole vaktsineeritud ega haigust

läbipõdenud. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt lubatud koolimajas viibida

COVID-19 haigetel ja nende lähikontaktsetel õpilastel ja õpetajatel. COVID-19 haigete ja

nende lähikontaktsete isoleerimine on üldjuhul piisav meede koroonaviiruse leviku

tõkestamiseks koolides. Seetõttu ei ole Terviseametil COVID-19 kriisi ajal olnud vajalik mitte

ühtegi kooli sulgeda. Juhtudel, kui eelnimetatud meede ei ole olnud piisav, on Terviseamet

soovitanud koolidel rakendada ajutiselt distantsõpet, et nakkuse levikut pidurdada. Juhul, kui

koroonaviiruse levik on kõrge, võib koolis tekkida olukord, kus suurel osal kooli või mõne

klassi õpilastest ei ole võimalik koolimajas viibida, sest nad on kas haigestunud või haigestunu

lähikontaktsed ning peavad seetõttu vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele viibima

karantiinis. Sellises olukorras ei ole Terviseametil põhjust kooli sulgeda, sest haiged ja

potentsiaalselt nakkusohtlikud isikud on juba isoleeritud. Koolil on aga samas olukorras vajalik

otsustada, kas on otstarbekas jätkata õppetööd kontaktõppes või distantsõppes. Vabariigi

Valitsus peaks otsustama üleriigiliste piirangute üle ning nende kehtestamist seoses

haridusasutustega ei ole Vabariigi Valitsus pidanud novembrikuus 2021. aastal vajalikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Käesolev haldusasi on sarnane liidetud haldusasjaga 3-21-2476, milles vaidluse esemeks

olid:

‒ Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1.1-6/42 ja 04.11.2021 käskkiri nr

1.1-6/43, millega Tallinna Kristiine Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele;

‒ Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 7-6/1883 ja 04.11.2021 käskkiri nr 7-

6/1889, millega Tallinna Mustjõe Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele;

‒ Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1-3/7 ja 03.11.2021 käskkiri nr 1-3/8,

millega Tallinna Nõmme Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati distantsõppele;

‒ Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 29.10.2021 käskkiri nr 1-3/1 ja 04.11.2021 käskkiri

nr 1-3/2, millega Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi 4.-8. klassi lapsed suunati

distantsõppele.

Haldusasjas 3-21-2476 vaidlustatud käskkirjade põhjendused on kas kokku langevad või väga

sarnased käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga. Tallinna linna üleselt kasutati

distantsõppele suunamise käskkirjade vormistamisel sama näidist, mis oli ette valmistatud

Tallinna Haridusameti poolt. Distantsõppele ülemineku kaalutlused olid ülelinnaliselt seega

samasugused. Tallinna Halduskohus leidis 31.01.2022 otsuses haldusasjas nr 3-21-2476

(edaspidi ka: 31.01.2022 otsus), et Tallinna Linnavalitsuse soov oli, et kõik Tallinna koolid

läheksid 2021. a novembri alguses üle osalisele distantsõppele. Seega on haldusasjas nr 3-21-

2476 tuvastatud asjaolud ja võetud seisukohad suuresti üle kantavad käesolevale asjale.

Peamine erisus käesoleva asja ja haldusasja nr 3-21-2476 vahel seisneb üksnes klassides, kes

suunati distantsõppele ning distantsõppe kohaldamise ajas. Haldusasjas nr 3-21-2476 suunati

distantsõppele 4.-8. klassi lapsed algselt nädalaks ning distantsõpet pikendati nädala võrra.

Käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjaga suunati distantsõppele 3., 9., 10. ja 11. klassi

õpilased ning vaidluse all on distantsõpe, mis toimus ühe nädala (15.-19.11.2021) vältel.

Tegemist pole kohtu arvates selliste erisustega, mis sunniks käesolevas asjas asuma

teistsugustele järeldustele, kui jõudis kohus haldusasjas nr 3-21-2476. Haldusasjas nr 3-21-

2476 tegi Tallinna Halduskohus otsuse 31.01.2022. See kohtuotsus ei ole veel jõustunud, kuna

menetlus Tallinna Ringkonnakohtus on alles pooleli. Siiski peab kohus põhjendatuks ka

käesolevas kohtuasjas juhinduda haldusasjas nr 3-21-2476 võetud halduskohtu põhimõttelistest

seisukohtadest. Kohus võtab selle otsuse käesoleva asja juurde, eemaldades otsuse tekstist

isikuandmed. Kohtu arvates oleks otstarbekas apellatsioonimenetluses liita käesolev haldusasi

haldusasjaga nr 3-21-2476, kuna tegemist on kattuva teemaga.

10. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse aluse ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Õiguslikus mõttes on

vaidlustatud käskkirja puhul kohtu arvates tegemist üldkorraldusega. Ühest küljest on

distantsõppele suunamise näol küll tegemist õppekorraldusliku otsusega (haldustoiming), nagu

Haridus- ja Teadusministeerium õigesti välja toob, kuid olukorras, kus distantsõpet

kohaldatakse kooli poolt keskselt korraga kas tervele koolile, kooliastmele või suurele hulgale

klassikomplektidest, ja seda pikema aja vältel, pole kohtu arvates tegemist pelgalt otsustusega

õppekorraldusliku meetme üle, vaid NETS §-s 28 toodud meetmetega analoogset mõju omava

otsustusega. NETS § 28 näeb ette nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamist haldusaktiga

(korraldusega). Haldusaktina õiguslikus mõttes tuleb käsitada ka vaidlustatud käskkirja.

11. PGS § 44 lg 2 kohaselt sätestatakse õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust

ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende

juhtumite lahendamise ning PGS § 44 lg-s 7 sätestatud meetme rakendamise kord kooli

kodukorras kooli pidaja nõusolekul. PGS § 44 lg 3 kohaselt loob õpilaste ja koolitöötajate

vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise

abinõude rakendamiseks kooli kodukorras sätestatu kohaselt võimalused kooli pidaja ning selle

korraldab direktor. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukorra1 p 14.6 kohaselt rakendab

kool nakkushaiguste laialdase leviku tingimustes ja vajadusest lähtuvalt õppetöö korraldamisel

1https://laanemere.tln.edu.ee/images/dokumendid/2017-2018/Kodukord_10.2021.pdf

ennetava või haiguse levikut pidurdava meetmena kas kodusõppe päevi, osalist distantsõpet või

täielikku distantsõpet. Distantsõppe läbiviimist Tallinna Läänemere Gümnaasiumis reguleerib

ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori 29.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/46 kinnitatud

„Õppetöö korraldamise põhimõtted Tallinna Läänemere Gümnaasiumis nakkushaiguste leviku

tingimustes“2 (edaspidi: distantsõppe kord). Distantsõppe korra p-st 1 tulenevalt distantsõppe

korraldamisel võtab kool aluseks EV valitsuse ja Tallinna omavalitsuse otsuseid. Kohus võtab

Tallinna Läänemere Gümnaasiumi kodukorra ja distantsõppe korra käesoleva haldusasja

juurde.

12. NETS § 28 lg 1 p 1 kohaselt võib Terviseamet nakkushaiguste epideemilise leviku

tõkestamiseks haldusaktiga ajutiselt sulgeda koole ning lasteasutusi ja sotsiaalteenuseid

osutavaid asutusi või piirata nende tegevust. NETS § 28 lg-st 6 tulenevalt, kui NETS § 28 lg-s

2 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või

majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus korraldusega.

13. PGS ega muud põhiharidust puudutavad õigusaktid ei kasuta mõisteid distants- ja

kontaktõppe. PGS § 24 lg 5 kasutab mõistet e-õpe, kuid ei sisusta ka seda mõistet. Kuid lugedes

seda sätet, on mõistetav, et e-õpe on üks õppevorm (nagu loeng, individuaaltund, õppekäik,

konsultatsioon). Kohus leiab, et e-õpe on lühiajaline ning piiratud ulatusega õppevorm

õppetunni läbiviimiseks.

Distantsõpe on õppevorm, kus õpetaja ja õpilased ei viibi õppetöö ajal samas kohas. Seetõttu

toimub nende suhtlus elektroonilise sidevõrgu teel. Selline suhtlus loob erineva

õppekeskkonnaga võrreldes kontaktõppega, mis toimub samas ruumis viibides. Mõlemad

õppevormid on juhendatud õpe: õpe toimub kooli määratud viisil, mis on suunatud teadmiste

ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka

õpetaja (PGS § 24 lg 5). Mõlema õppevormi suhtes kehtib nõue, et kooli poolt juhendatud

tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel (PGS § 22 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei

saa distantsõpe kui juhendatud õpe piirduda üksnes iseseisvalt lahendamiseks antud

ülesannetega, sest see oleks vastuolus juhendatud õppe suurema osakaaluga ja juhendatud õppe

mõistega (PGS § 24 lg 5 kolmas lause).

Kontaktõpe, s.o vahetu kontaktiga õpe, kus samas ruumis viibib nii õpetaja kui ka õpilased, on

põhihariduse regulatsiooni arvestades esmane ja põhiline õppeviis. Sellele viitab põhikooli

riiklik õppekava § 6, milles õppekeskkond seondub eelkõige koolihoonega (§ 6 lg 4).

Õppetegevuse korraldamine väljaspool kooli ruume peaks olema väiksema osakaaluga (§ 6 lg

5). Väljaspool kooliruume korraldatavat õpet mõistetakse ka näiteks koduõppena, mille

rakendamise alused on teised (PGS § 23). Distantsõppe korral on vähemalt õpetaja ja õpilased

füüsiliselt eraldatud, nt viibides erinevates ruumides. Praktikas võib pidada tavapäraseks, et

õpetaja võib viibida distantsõppe tunde andes koolimajas. Distantsõpet ja kontaktõpet on

võimalik ühendada nii, et osa õpilasi viibib õpetajaga samas ruumis, kuid osa õpilasi saab osa

digitaalsete vahendite kaudu. Seda saab lugeda hübriidõppeks.

14. Distantsõpet rakendati 2020. a ning 2021. a kevadel. Mõlemal juhul oli see koolides

kehtestatud viibimiskeelu tagajärg, s.o ainus võimalus õpet jätkata, kuivõrd alternatiiviks

olnuks õppe katkestamine viibimiskeelu ajaks. VV 19.02.2021 korraldus nr 82 p 1111 ütles

üheselt: õppijad ei või viibida ja liikuda üldhariduskoolide õppehoonetes, mida kasutatakse

õppetegevusteks. Korralduse eesmärgiks oli inimestevaheliste kontaktide vältimine

koolihoonetes, tõkestamaks selliselt COVID-19 nakkushaiguse levikut. Lõppeesmärgiks oli

vältida suremust ja raskelt haigestumist ning raviasutuste ülekoormamist COVID-19

patsientidega, st olukorda, kus edasi tuleb lükata või ära jätta plaanilised ravid või kus kiirabil

2https://laanemere.tln.edu.ee/images/ek_%C3%95ppet%C3%B6%C3%B6_korraldamise_p%C3%B5him%C3%

B5tted_TLG-s_nakkushaiguste_leviku_tingimustes_seisuga_29.11.2021__1.pdf

kulub abivajajani jõudmiseks tavapäratult suure koormuse tõttu ebamõistlikult kaua aega.

Korralduse õiguslikuks aluseks oli NETS § 28 lg 5 p 3 ja § 28 lg 6 ‒ liikumisvabaduse piirangu

kehtestamine. Käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks ei olnud NETS § 28

lg 5 p 3 ja § 28 lg 6 ega NETS § 28 lg 1 p 1 ja § 28 lg 6. Terviseamet ega Vabariigi Valitsus ei

olnud enne distantsõppele suunamise otsuse tegemist piiranud kooliõpilaste liikumisvabadust,

sulgenud koole või piiranud koolide tegevust. Otsuse suunata Tallinna Läänemere

Gümnaasiumi 3., 9., 10. ja 11. klass perioodiks 15.11‒19.11.2021 distantsõppele tegi

formaalselt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor. Käskkirja seletuskirjas oli viidatud, et

otsus lähtub Terviseameti avalikkusele antud seisukohtadest. Viidatud oli ka, et küsimuse

otsustamisel konsulteerib kool Terviseametiga ja (Tallinna) Haridusametiga. Kohtul tuleb anda

hinnang, kas distantsõppele saatmine toimus korrektsel õiguslikul alusel.

15. Ühe võimaliku tõlgenduse kohaselt on distantsõpe juhendatud õppe jätkamise võimalus

üksnes olukorras, kus Vabariigi Valitsus, Terviseamet või muu korrakaitseorgan on eelnevalt

kehtestanud koolis viibimise keelu (näiteks NETS § 28 või korrakaitseseaduse § 44 alusel).

Sellel seisukohal näib olevat kaebaja. Teise konkureeriva tõlgenduse kohaselt on koolil PGS §

44 lg-te 2 ja 3 alusel iseseisev otsustusõigus distantsõppe korraldamise üle, kui see on vajalik

õpilaste ja koolitöötajate füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks, st see on iga kooli autonoomne

otsus. Kohtu arvates toetab teist tõlgendamisviisi PGS § 44 tekst, mis ei sea kooli

otsustusvabadusele täiendavaid piiranguid. NETS § 28 loob aluse VV-le ja Terviseametile

liikumisvabaduse piirangute seadmiseks nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks,

kuid ei välista, et sarnast toimet omavad piirangud võivad tuleneda teistest õigusaktidest teistel

alustel rakendatuna teiste subjektide poolt ‒ näiteks PGS § 44 või KorS 44. Kohtu arvates

puudub alus tõlgendada PGS-i selliselt, et PGS § 44 alusel kohaldatavate meetmete

rakendamiseks peab mõni teine korrakaitseorgan eelnevalt olema kohaldanud mõnda

korrakaitsemeedet, mis muudab koolimajas viibimise võimatuks. PGS § 44 lg 1 rõhutab

justnimelt kooli määravat rolli õpilase vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse

tagamisel. Seega on kohtu arvates koolil PGS-st tulenev pädevus otsustada õpilaste ja

koolitöötajate tervise kaitse huvides korraldada õpe väljaspool koolihoonet, sh distantsõppe

vormis.

Teine küsimus on see, milline on ohutaseme künnis vastava otsuse tegemiseks ning kas

konkreetsel juhul seda korrektselt ka järgiti. See temaatika seondub aga juba vaidlustatud

käskkirja põhjendatusega, mitte õigusliku alusega. Kooli kodukorras ei ole täpsemalt

reguleeritud distantsõppe rakendamise otsustusmehhanismi, viidatud on üldiselt, et

distantsõppe korraldamisel võtab kool aluseks EV valitsuse ja Tallinna omavalitsuse otsuseid.

Kooli kodukorra ja distantsõppe korra näol on tegemist kooli sisemist töökorraldust reguleeriva

dokumendiga, mis ei saa tähtsust omada PGS § 44 alusel kooli välispädevuse määratlemisel.

Nimetatud dokumentidest tuleneb, et distantsõpet rakendatakse üksnes äärmise vajaduse korral

ning järgida tuleb pädevate ametiasutuste suuniseid ja soovitusi.

16. Järgnevalt tulebki hinnata, kas distantsõppe kasuks otsustamine oli konkreetsel juhul

piisavalt põhjendatud. Siinjuures saab toetuda Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-21-

2476 tuvastatud asjaoludele, sest nagu kohus välja tõi, toimus distantsõppele üleminek

ülelinnaliselt samadel kaalutlustel. Kohtu arvates võib distantsõppele suunamise otsuse puhul

sedastada järgmisi kaalutlusvigasid.

16.1. Kaalumine ei toimunud kooli-põhiselt, vaid ülelinnaliselt. Kohus tuvastas haldusasjas nr

3-21-2476, et sisuliseks otsustajaks distantsõppele suunamisel oli linnavalitsus, mitte iga kool

ise. Seega ei kaalutud iga kooli puhul eraldi, kas distantsõppele üleminek on vajalik ja

proportsionaalne meede, vaid sama lähenemist püüti juurutada ülelinnaliselt. Seega ei

analüüsitud seda, kui palju on konkreetses koolis või klassis haiguse läbi põdenuid või

vaktsineerituid, mis omab tähtust distantsõppe üle otsustamisel. Kohtu jaoks pole arusaadav,

kuidas on hariduse kvaliteedi seisukohast parem, kui distantsõppele läheb rohkem koole. Selle

asemel, et selgitada välja konkreetsed koolid, kelle osas võib hiljem olla järeleaitamise vajadus

(vt 31.01.2022 otsus, p 71). Langetatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt pole vahet selles, kas

distantsõppele suunatakse 4.‒8. klass või 3., 9., 10. ja 11. klass, sest puuduvad andmed, et

hinnatud oleks konkreetse kooli olukorda.

16.2. Otsuse tegemisel puudus asjakohane meditsiiniline hinnang. VV (teadusnõukoja

soovitusel) ja Terviseamet leidsid, et vaatamata COVID-19 nakkushaiguse suurele levikule ei

ole distantsõpe põhjendatud (vt 31.01.2022 otsus, p 63). Viiruse leviku osas oli Harjumaal küll

nakatunuid enim, kuid 100 000 elaniku kohta oli näit pigem Eesti keskmisest madalam.

Vastuseks kaebusele käesolevas asjas vastas Terviseamet, et Tallinna Läänemere Gümnaasium

ei ole pöördunud Terviseameti poole hinnangu saamiseks konkreetsete klasside kohta. Kui

Tallinna Läänemere Gümnaasium oleks pöördunud Terviseameti poole arvamuse või soovituse

saamiseks, siis oleks Terviseamet saanud anda hinnangu koroonaviirusest tuleneva ohu kohta

ka konkreetse(te) klassi(de) kohta. Terviseameti poole pöördumata jätmine on kohtu arvates

oluline kaalutlusviga. Vastustaja on toonud vastuses kaebusele välja, et enne distantsõppele

suunamise otsuse langetamist toimusid tervisespetsialistide, kelleks olid Arkadi Popov ja Ester

Öpik, ning kõigi koolide direktorite osavõtul nõupidamised, kus arutati just COVID-19 viiruse

levikuga seonduvat ja selle tõkestamiseks vajalikke meetmeid Tallinna koolides.

Tervisespetsialistid

soovitasidki

väidetavalt

suunata

koolid

distantsõppele.

Lähtuti

epidemioloogilisest olukorrast riigis ja võeti arvesse Põhja Piirkonna kriisi olukorda. Oma

seisukohtade kinnitamiseks ei ole vastustaja tõendeid esitanud. Kohus märgib, et epideemilise

olukorra kohta on siiski pädev hinnanguid andma Terviseamet (vt NETS § 28 lg 1), kes valdab

sellekohast informatsiooni. Asjas 3-21-2476 vastas Terviseamet kohtule, et kui vaidlusalused

koolid oleksid enne käskkirjade andmist pöördunud Terviseameti poole arvamuse või soovituse

saamiseks, siis oleks Terviseamet esitanud seisukoha klassi(de) kohta: „TA oleks sel juhul

vastanud, et kontaktõppega tuleb jätkata 1.-4. klassides ning kuna nakatunute lisandumine oli

viimase kahje nädala jooksul, st 18‒31.10.2021, aeglustunud, siis ka 5.-9. klassis.“ (vt

31.01.2022 otsus, p 70). Seega ei toetanud Terviseamet Tallinnas lausalist distantsõppele

suunamist ning vaidlustatud käskkirja seletuskirjas esitatud viide Terviseameti esitatud

vastavasisulistele seisukohtadele pole tõele vastav või vähemasti mitte täpne. On tõenäoline, et

Terviseamet oleks konkreetseid nakatumisnäitajaid analüüsides jõudnud sarnasele järeldusele

ka Tallinna Läänemere Gümnaasiumi puhul. Koolil endal puudus ekspertteave epideemilisest

levikust tuleneva ohu üle otsustamiseks ning konsulteerimist Arkadi Popovi ja Ester Öpikuga

ei saa kohtu arvates lugeda piisavaks, et langetada ülelinnalist mõju omavaid otsuseid.

16.3. Kohus leidis asjas nr 3-21-2476, et vastustaja jättis kaalumata vähem isikute õigusi

piirava, kuid vähemalt sama efektiivse meetme ‒ kiirtestide tegemise (vt 31.01.2022 otsus, p

69). Kiirtestide tegemist hakati rakendama alates 01.11.2021. Kiirtestimine võimaldab välja

selgitada nakatunud isikud, aga samas jätkata kontaktõppega. Vastustaja selgitus, et mõni laps

või tema vanem võib keelduda testi tegemisest ning seega kontaktõppes jätkata, ei kummuta

eeltoodut. Praktikas võib vähesel määral ette tulla probleeme laste testimisega, kuid see ei

tõenda, et testimine poleks efektiivne meede.

16.4. Meetmetest on kaalumata hajutatus või töö mullides n-ö koduklassisüsteemina

(31.01.2022 otsus, p 72). Sellisel juhul liiguksid klasside vahel üksnes õpetajad, mis tähendab,

et samas klassis päeva jooksul viibivaid inimesi on oluliselt vähem (vrdl 36 õpilast + 7 õpetajat

ning 1 õpetaja + 7x36 õpilast). Õpetajatelt rühmana saab eeldada ka teaduspõhisest

maailmavaatest lähtumist ja seega enda vaktsineerimist.

16.5. Piisavalt läbi kaalutud ei ole distantsõppe negatiivseid mõjusid õpilastele ja laiemalt

perele, arvestades nii faktiliselt distantsõppe väiksemat mahtu kui ka seda, et kool on enamat

kui ruum, milles toimub kontaktõpe (31.01.2022 otsus, p 73).

16.6. Kohus tõi haldusasjas nr 3-21-2476 ka välja, et kaalumata jäid ka alternatiivsed piirangud,

ennekõike huviharidust puudutavas osas, mille piiramisel võiks olla vähem intensiivne mõju

(31.01.2022 otsus, p 71).

17. Kuna vaidlustatud käskkiri sisaldas ülalmainitud kaalutlusvigu, tuleb kaebus

tuvastamisnõude osas rahuldada. Kohus tuvastab Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktori

12.11.2021 käskkirja nr 1-2/50 p 1 õigusvastasuse.

18. Kohus ei pea põhjendatuks keelamiskaebuse rahuldamist. Käesoleva haldusasja raames

menetleb kohus nõuet keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse COVID-19

levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele suunamine.

Arvestades kooliaasta lõpuni jäävat vähest aega ja olemasolevat olukorda viiruse levikul, kus

nakatumine on langustrendis ja enamik COVID-piiranguid on praeguseks kaotatud, on

ebatõenäoline, et vastustaja rakendaks distantsõpet käesoleva aasta mais või juunis. Kuna

kaebaja lõpetab kõige eelduste kohaselt põhikooli, pole keelamisnõude kohaldamine enam

piisavalt põhjendatud. Teadmata on, kas kaebaja kavatseb jätkata samas koolis ka

gümnaasiumiastmes. Kohus ei pea põhjendatuks keelamisnõuet, mis on suunatud tulevikku,

seetõttu rahuldada. Kaebajal jääb ka tulevikus võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta,

vaidlustades konkreetsed kooli otsused distantsõppele suunamise kohta. Seega jääb

keelamisnõue rahuldamata.

19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada osaliselt ‒ tuvastamisnõude osas. Kohus jätab

rahuldamata kaebuse nõudes keelata Tallinna Läänemere Gümnaasiumil koroonaviiruse

COVID-19 levikust tulenevalt Tallinna Läänemere Gümnaasiumi xx klassi distantsõppele

suunamine.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Xi menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust

summas 45 eurot ‒ kaebuselt 15 eurot ja kahelt EÕK taotluselt 15 eurot. Kohus jättis kaebaja

EÕK taotlused rahuldamata. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15÷2=7,5

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)