3-21-1965/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.04.2022, Tallinn

Haldusasja number 3-21-1965

Haldusasi

7ELEMENT OÜ kaebus Eesti Töötukassa 29.07.2021

vaideotsuse nr 2164 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks lahendada kaebaja 10.06.2021 taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – 7ELEMENT OÜ, volitatud esindaja Kaimo Räppo

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika

Nüganen ja Helle Rebane, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta 7ELEMENT OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-21-1965

2(7)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 7ELEMENT OÜ esitas 10.06.2021 Eesti Töötukassale (ETK) avalduse 18 töötaja töötasu

hüvitise maksmiseks 2021. a aprillikuu eest.

Samal päeval esitas 7ELEMENT OÜ raamatupidaja X. X. ETK-le tähtaja ennistamise avalduse.

Raamatupidaja selgitas, et avaldus jäi tähtajaks esitamata inimliku eksituse tõttu – ta lihtsalt

unustas, kuna tõenäoliselt oli liiga suur töökoormus.

2. ETK jättis 15.06.2021 teatega nr 421059071 7ELEMENT OÜ avalduse 18-le töötjale

töötasu hüvitise maksmiseks läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1

alusel, kuna avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud ning selle ennistamiseks ei olnud

alust.

Vabariigi Valitsuse (VV) 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (THP) §

193 lg 19 kohaselt sai töötasu hüvitise avaldusi esitada 2021. a aprilli eest alates 01.05.2021

kuni 31.05.2021. ETK hinnangul ei ole raamatupidaja eksimus mõjuvaks põhjuseks, miks ei

olnud võimalik nimetatud ajavahemikul töötasu hüvitise avaldust esitada. Mõjuvat põhjust,

miks kogu eelnimetatud ajavahemikul ei olnud avalduse esitamine võimalik, 7ELEMENT OÜ

poolt välja toodud ei ole. Seega ei ole tõendatud, et 7ELEMENT OÜ-l oleks olnud mõjuv põhjus

töötasu hüvitise avaldusega hilinemisel.

3. 7ELEMENT OÜ esitas 21.06.2021 Eesti Töötukassale vaide.

7ELEMENT OÜ mõistab, miks raamatupidaja kirjutatud ennistamise avaldust ei rahuldatud.

Tegelikkuses olid raamatupidaja mainitud unustamise taga palju mõjuvamad põhjused ja

osaliselt ka väga isiklikud. 7ELEMENT OÜ koostöö raamatupidajaga on kestnud juba üle 15

aasta, kuivõrd kõik on sujunud korrektselt. 7ELEMENT OÜ teab, et raamatupidajal olid

kevadel emotsionaalselt rasked ajad ja suur töökoormus (ühe töötaja raske haigus, teise töötaja

abikaasa surm ning lähisugulase surm). Sellised asjad ei lase inimesel olla tema ise, tekitavad

keskendumisraskusi ning vigu töös. 7ELEMENT OÜ töötajad märkasid, et maikuu töötasu ei

laeku, kuid kõik siiski ootasid kannatlikult ega küsinud raamatupidaja käest midagi, kuna ei

olnud kahtlust, et taotlus ETK-le on tehtud, samuti ei tahetud sellel keerulisel ajal

raamatupidajat tülitada. 7ELEMENT OÜ on olnud edukas ettevõtte kuni 2021. a kevadeni, kus

kogu tehas haigestus koroonaviirusesse ja tehase töö seiskus. Aprillis ja mais ei tulnud piisavalt

tellimusi, et töötajatele tööd anda. Nüüd seistakse silmitsi uue probleemiga, milleks on tooraine

hüppeline hinnatõus.

4. ETK jättis 7ELEMENT OÜ vaide 29.07.2021 vaideotsusega nr 2164 rahuldamata.

1)

Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu

hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

pöördumine või ühenduse võtmine oli küll raskendatud ja ebamugav, kuid siiski võimalik ning

sõltus pigem isikust endast. Vaatamata vaides kirjeldatud keerulisele ajaperioodile oleks

ettevõtte saanud sisemise tööülesannete ümberkorraldusega tagada, et töötasu hüvitise avaldus

3-21-1965

3(7)

esitataks tähtaegselt ajavahemiku 01.05.2021 – 31.05.2021 vältel (s.o ühe kuu jooksul).

Avaldust saanuks vajadusel esitada ka teised 7ELEMENT OÜ esindusõigust omavad isikud (nt

juhatuse liikmed).

2)

Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole

esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks

tunnistada. ETK 15.06.2021 teade nr 421059071 tugineb faktilistele asjaoludele ja on

õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. 7ELEMENT OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 27.08.2021 kaebuse (täiendatud

08.04.2022), mille kohus võttis 17.09.2021 menetlusse nõuetega tühistada ETK 29.07.2021

vaideotsus nr 2164 ning kohustada ETK-d lahendama kaebaja 10.06.2021 esitatud taotlus.

1)

Kaebaja tegutseb elementmajade tootmisega. Seoses üleriigilise pandeemiaga oli

kaebajal vajalik ettevõtte jätkamiseks kasutada VV poolt loodud võimalusi oma töötajatele

töötasu hüvitamiseks. THP § 19³ lg 19 kohaselt sai 2021. a aprilli eest töötasu hüvitise

maksmiseks avaldusi esitada alates 01.05.2021 kuni 31.05.2021. Vaidlus keskendub sellele, mis

laadi tähtajaga on tegemist (menetlustähtaja või materiaalõigusliku tähtajaga) ja kas selle tähtaja

puhul on tähtaja rikkumine vältimatu eeldus taotluse rahuldamata jätmiseks. Alternatiivselt

käsitleb kaebaja vaidlusaluse tähtaja ennistamistega seonduvaid küsimusi, kuivõrd vastustaja

on käsitlenud konkreetset tähtaega kui menetlustähtaega.

2)

HMS § 3 lg 1 järgi võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Seega on keskne küsimus, kas õigust

tööturuteenuse toetuse saamiseks piirati seaduse alusel või mitte. Kaebaja leiab, et kui aprillikuu

eest soovitakse toetust saada ja avaldust ei esitata maikuu lõpuks, siis sellel ei ole THP järgi

õigust lõpetavat tähendust. On mõistetav, et teatud küsimustes on tähtaja kindlaksmääramine

vajalik (nt õigusrahu eesmärgil). Samas kõnesoleva määruse seletuskirjast ei nähtu, millest on

tingitud konkreetse tähtaja paikapanemise vajadus ning mida tähendab THP § 193 lg 19

sõnastuses „saab esitada" tähtaja rikkumine. Ebaproportsionaalne on jätta kaebaja toetusest ilma

üksnes seetõttu, et avaldus on esitatud hilinenult.

3)

Vastustaja on teostanud ebaõigesti ka kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 1). Vaidlustatud

otsusest ei nähtu, miks ei saanud vastustaja avaldust sisuliselt hinnata ja märkida, et tegemist

on seatud eesmärgi suhtes ebaolulise tähtaja rikkumisega. HMS § 4 lg 2 sätestab, et

kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kahjuks on aga

kogu senine haldusmenetlus keskendunud tähtaja ennistamise küsimusele.

4)

Vastustaja on ka tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel eksinud, kuivõrd on

hinnanud asjaolusid ebaõigelt (HMS § 34 lg 1). Esmalt, vastustaja on aluseks võtnud selle, nagu

oleks tegemist olnud kaebaja raamatupidaja veaga (eksimus). Kaebaja on vaides selgitanud

täiendavalt, et n-ö vea taga olid mõjuvad põhjused (isiklikud), millest inimesel on raske

kirjutada. Ühtlasi on kaebaja toonud vaides välja, et taotluse esitamise eest vastutaval isikul olid

kevadel emotsionaalselt rasked ajad ja suur töökoormus. Kõik need argumendid on eluliselt

usutavad ega vaja tõendamiseks täiendavaid asjaolusid. Vastustaja peaks tõendama, et

konkreetse ettevõtte ja tema nimel tegutsenud raamatupidaja suhtes ei ole tegemist eluliselt

usutavate asjaoludega (nt on sama ettevõte või raamatupidaja pidevalt ja süstemaatiliselt

3-21-1965

4(7)

tähtaegu eiranud jne). Sealjuures kogu ülesanne oli delegeeritud ning ettevõtte juhtkond ei

saanudki sekkuda ega olla teadlik tekkinud probleemist.

6. ETK palub 15.10.2021 vastuses (täiendatud 18.04.2022) jätta kaebus rahuldamata.

1)

Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes

objektiivsed asjaolud, mis takistasid töötasu hüvitise avaldust esitada (nt isiku haigestumine).

Vastupidiselt kaebaja väidetele on just keerulisel perioodil, mil tavapärane töökorraldus on

häiritud, vajalik omavaheline koostöö, et tagada ettevõtte toimimine. Avaldust saanuks

vajadusel esitada ka teised kaebaja esindusõigust omavad isikud (nt juhatuse liikmed), selleks

oleks saanud volitada ka mõnda teist ettevõtte töötajat. Töötasu hüvitise avalduse esitamine

töötukassa infosüsteemis ei nõua keerukaid eriteadmisi, millega saanuks hakkama vaid

raamatupidaja. Avaldust oli võimalik esitada terve maikuu jooksul ning ei ole eluliselt usutav,

et kogu selle perioodi esines selline takistus, mille tõttu ei olnud ühelgi ettevõtte töötajal või

esindusõiguslikul isikul võimalik seda teha. Kaebaja ei ole ei avalduse esitamisel ega

vaidemenetluses esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis sellise takistuse esinemist tõendaks.

Seega puudusid sellised objektiivsed takistused, mille tõttu olnuks kaebajal võimatu avaldus

tähtaegselt esitada.

2)

Kaebaja käsitlus tähtaja teemal (sh milline tähendus sel tähtajal on) ei oma antud juhul

tähtsust, selles puudub vaidlus ja see tuleb jätta tähelepanuta. Vastustaja on õigesti tuginenud

HMS ja THP § 193 sätetele. Kaebaja ei ole ei avalduse esitamisel ega ka hilisemalt

vaidemenetluses kuidagi seadnud kahtluse alla THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega ja oli

kehtestatud tähtajast teadlik. Kaebaja on tähtaegselt esitanud töötukassale töötasu hüvitise

avalduse THP § 193 alusel nii enne vaidlusaluse avalduse esitamist, 21.04.2021 (taotledes

hüvitist märtsikuu eest) ja ka peale vaidlusaluse avalduse esitamist, 20.06.2021 (taotledes

hüvitist maikuu eest).

3)

THP §-st 193 ja THP muutmise määruse seletuskirjast tulenevalt on THP § 193 sätestatud

meetme eesmärk COVID-19 pandeemia piirangutest põhjustatud häirete kiire leevendamine

ettevõtete igapäevategevuses ajal, mil ettevõtted reaalselt abi vajasid. Arvestades töötasu

hüvitise eesmärki – olukorras, kus tööandja on raskustes töötasu maksmisega – on oluline, et

vajalik abimeede jõuaks adressaadini piisava kiirusega. Meetme lõppeesmärk on see, et töötaja

saaks hoolimata tööandja raskustest piisava elatusallika. Selleks on kehtestatud hüvitise

määramise otsustamiseks konkreetsed alused ja metoodika, sh avalduse esitamise aeg, mis

praegu oli 01.05.2021 – 31.05.2021.

4)

Vastustaja on sisuliselt teostanud kaalutlusõigust, kuna palus kaebajal põhjendada, mis

põhjusel jäi töötasu hüvitise avaldus tähtaegselt esitamata. Selgituste saamisel hindas vastustaja,

kas tegemist oli mõjuva põhjusega avalduse tähtaegselt esitamata jätmiseks ning jõudis

järeldusele, et mõjuvat põhjust ei esine. Samale järeldusele jõuti ka vaidemenetluses. Kõik THP

§ 193 sätestatud nõuded töötasu hüvitise saamiseks omavad võrdselt olulist kaalu ja vastustajal

puudub õigus omaalgatuslikult otsustada, et jätab osad nõuded tähelepanuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei anna alust ETK 29.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning

ETK kohustamiseks lahendada kaebaja 10.06.2021 taotlus uuesti.

3-21-1965

5(7)

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja jättis õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja

10.06.2021 avalduse 18 töötajale töötasu hüvitise maksmiseks THP § 193 alusel. Vaidlust ei ole

selles, et töötasu hüvitise avaldusi seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega sai THP

§ 193 lg 19 alusel 2021. a aprillikuu eest esitada perioodil 01.05.-31.05.2021 ning kaebaja esitas

vastava avalduse hilinenult (s.o 10.06.2021).

9. Kaebaja hinnangul on THP-s sätestatud tähtajaline piirang ebaproportsionaalne. Kohus

kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kõnesoleva tähtajalise piirangu töötasu hüvitiste avalduste

esitamiseks on VV kehtestanud THP-s õiguspäraselt TTTS § 41 lg 1 alusel (HMS § 14 lg 5)

ning samuti on see proportsionaalne.

TTTS-i eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning

pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja

tööturutoetuste maksmise kaudu (TTTS § 1 lg 1). TTTS-i § 41 lg 1 alusel on VV-l õigus

kehtestada tähtajaline määrus TTTS-i eesmärgi saavutamiseks, tööturupoliitika paindlikumaks

ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute

tööturumeetmete välja töötamiseks. VV määrusega kinnitatud tööhõiveprogramm võib seega

võrreldes TTTS-iga kehtestada uusi tööturuteenuseid, osutada tööturuteenuseid soodsamatel

tingimustel, suurendada tööturuteenuste ja -toetuste määrasid ning laiendada tööturuteenuste ja

-toetuste saajate ringi.

THP § 193 näol (kehtis perioodil 22.03.2021-30.06.2021) oli VV poolt kehtestatud seoses

COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega täiendava tööturuteenusena töötasu hüvitis. THP

täiendava / ajutise abimeetme peamiseks eesmärgiks oli aidata COVID-19 piirangute tõttu

raskustesse sattunud ettevõtjad. Ühtlasi on selge, et kõnesoleva ajutise abimeetme (töötajatele

töötasu / palgakulu maksmine) puhul oli oluliseks asjaolu, et see jõuaks võimalikult kiiresti

abivajava ettevõtja töötajateni. 1 Sellest lähtudes ei saa kohtu hinnangul pidada mõningast

koormust ettevõtjale töötasu hüvitise taotlemiseks (avalduse ja dokumentide esitamist ühe kuu

jooksul / konkreetsel tähtajal) ebaproportsionaalseks. Töötasu hüvitise avalduse koostamist ja

edastamist töötukassale ei saa mh pidada sedavõrd keeruliseks ja aeganõudvaks toiminguks,

mis vajaks ilmtingimata rohkem aega kui THP-s sätestatud üks kuu. Pikem tähtaeg pikendaks

seejuures ka toetuse abivajajateni jõudmise tähtaega. Seega on kohtu hinnangul THP 193 lg-s

19 sätestatud tähtaeg mõistlik töötasu hüvitise avalduse esitamiseks.

10. Lisaks on kaebaja keskendunud küsimusele, millist laadi tähtajaga on THP § 193 lg-s 19

tegemist (st kas tegemist on õigust lõpetava tähtajaga või mitte). Kohus leiab, et praeguses asjas

on kaebaja vastav arutlus asjakohatu, sest vastustaja ei ole käsitlenud THP § 193 lg-s 19

sätestatud tähtaega õigust lõpetava tähtajana. Vastustaja on põhjendatult käsitlenud nimetatud

tähtaega menetlustähtajana ning hinnanud, kas taotluse esitamise tähtaega saab HMS § 34

sätestatud alustel ja korras ennistada. Vastustaja leidis 15.06.2021 teates ja ka 21.06.2021

vaideotsuses, et tähtaja ennistamiseks ei ole alust. Seega on kaebaja võimaluse 2021. a

aprillikuu eest töötasu hüvitist saada lõpetanud tähtaja ennistamata jätmine.

11. Kuna TTTS ega muu asjassepuutuv õigusakt ei näe ette THP § 193 lg-s 19 sätestatud

tähtaja ennistamise võimatust (vt HMS § 34 lg 5), siis on vastustaja õiguspäraselt hinnanud, kas

kaebaja taotluse esitamise tähtaega saab HMS § 34 lg 1 järgi ennistada. HMS § 34 lg-st 1

tuleneb, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma

1 Vt ka THP muutmise eelnõu seletuskiri (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03d26f28-6218-

4fe4b22b-1f0859919148?activity=1#pcR3g8xB)

3-21-1965

6(7)

algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Mõjuvateks põhjusteks loetakse

eelkõige asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest ning lähtudes

halduskohtumenetluse tähtaegade suhtes kujunenud kohtupraktikast, ei ole mõjuva põhjusega

tegemist siis, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik1.

Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu objektiivseid põhjuseid, mis

takistasid kaebajal THP § 192 lg-s 19 sätestatud tähtaja järgimist. Kaebaja raamatupidaja on

10.06.2021 põhjendanud tähtaja möödalaskmist suure töökoormusega (unustamisega).

Täiendavalt on kaebaja 21.06.2021 vaides selgitanud, et lisaks suurele töökoormusele olid

raamatupidajal ka 2021. a kevadel emotsionaalselt rasked ajad (ühe töötaja raske haigus, teise

töötaja

abikaasa

surm

ning

lähisugulase

surm).

Kohtule

08.04.2022

esitatud

menetlusdokumendis on märgitud, et avaldus esitati hilinenult raamatupidaja enda

haigusseisundi tõttu. Kohus ei sea nimetatud asjaolusid kahtluse alla ning seda ei ole teinud ka

vastustaja. Vastustaja on siiski põhjendatult leidnud, et tegemist ei ole asjaoludega, mis

õigustaksid tähtaja ennistamist. Tegemist ei ole objektiivse takistusega, mis ei võimaldanud

kaebajal (7ELEMENT OÜ-l) taotlust tähtaegselt esitada3. Kaebajal oli võimalik 2021. a maikuu

jooksul (mil sai

2021. a aprillikuu eest töötasu hüvitise taotlust esitada) oma töö ümber korraldada selliselt, et

töötasu hüvitise taotluse esitab mõni muu kaebaja esindusõigust omav isik (nt juhatuse liige

või mõni töötaja). Kohtu arvates ei saa pidada tõsiseltvõetavaks ega mõistlikuks kaebaja

väidet, et raamatupidajat ei soovitud sellel keerulisel perioodil tülitada, kui taotluse esitamisest

sõltus kaebaja 18 töötajale töötasu hüvitise maksmine. Äriühingu juhatuse roll on korraldada

äriühingu tegevus selliselt, et vajalikud ülesanded saaksid täidetud, sh tagada järelevalve

tööprotsesside üle (äriseadustiku § 180 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist ka olukorraga, et

hilinemine oleks väga lühiajaline – kaebaja hilines taotluse esitamisega 10 päeva.

Vaidlust ei ole seejuures selles, et kaebaja (sh kaebaja raamatupidaja) oli teadlik taotluse

esitamise võimalusest ja taotluse esitamise tähtajast. 2021. a märtsikuu eest esitas kaebaja

vastustajale töötasu hüvitise avalduse tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebuses ka väitnud, et

THP-s ettenähtud tähtaeg oleks talle teadmata.

12. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud 15.06.2021

teatega kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg 6 p 1) ning 21.06.2021 vaideotsusega

kaebaja vaide rahuldamata. Vaidlustatud vaideotsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning

kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks tähtaja ennistamisel teinud kaalumisvigu. Samuti ei saa

THP § 193 lg-s 19 sätestatud tähtaega pidada ebaproportsionaalseks piiranguks töötasu hüvitise

taotlemisel. Seega jääb kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Haldusmenetluse käsiraamat. A. Aedmaa jt. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004, lk 119 (E. Lopman, ptk 5.2)

2 Vt ka Riigikohtu 19.06.2001 määruse nr 3-3-1-38-01 p 3 ja 24.01.2007 määruse nr 3-2-1-148-06 p 12

3-21-1965

7(7)

Kaupo Kruusvee kohtunik