2-19-13596/155 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(6)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13596

Tsiviilasi

Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu korteri

võõrandamise kohustamises

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Korteriühistu

Faehlmanni

(registrikood

80080600)

Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja 2-19-13596 menetlus Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu

korteri võõrandamise kohustamises seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.

2. Jätta menetluskulud kostja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad riigi kanda.

3. Määrata Korteriühistu Faehlmanni 3 menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 097 eurot

50 senti ning mõista nimetatud kulud välja kostjalt, Xlt.

4. Kostjal Xl tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1912 eurot 50 senti) tasuda

viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määrata määruse täitmise viis ja panna Xle kohustus täita menetluskulude hüvitise

tasumise kohustus summas 450 eurot Korteriühistu Faehlmanni 3 kasuks ja summas

1 647,50 eurot Aase Sammelselja (Sammelselg) kasuks.

6. Rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool

hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, tasudes selle hageja korteriühistu

Faehlmanni 3 maksekontole EE442200221007112754.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2(6)

ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-13596, Korteriühistu Faehlmanni 3 hagi X vastu

korteri võõrandamise kohustamises. Kohus määras asjas kohtuotsuse teatavakstegemise aja

19.04.2022.

2. Hageja esitas 13.04.2022.a avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgitab taotluses, et hageja

esitas 3.09.2019 Harju Maakohtule hagi kostja kohustamiseks Tallinnas, Faehlmanni 3 ehitises asuva

korteri võõrandamisele kohustamises. Hageja tõi hagi alusena välja mitmed kostja rikkumised,

millest tingituna otsustasid korteriomanikud esitada kostjale korteri võõrandamise nõude.

Olulisemate rikkumistena tõi hageja esile: kostjale kuuluva korteri nr 3 mõõdistamise takistamise,

omapoolse mõõdistamise korraldamisest keeldumise ning eelnevaga korteriomandite moodustamise

takistamise ja korteriühistu liikmena maksekohustuse täitmata jätmise.

3. Kostja tellis menetluse kestel korteri mõõdistamise ja esitas eluruumi tegelikke andmeid kajastava

dokumendi kohtule 21.03.2022. Kostja tasus 06.02.2022 osa korteriühistule tekkinud võlgnevusest;

kostja rahalised kohustused korteriühistu ees 31.mai 2020 seisuga on täidetud. Hageja pakkus

kostjale võimalust lahendada menetluse kestel tekkinud uus võlgnevus (971,17 eurot) menetlust

lõpetava kompromissiga, kuid kostja seda ei soovinud. Kostja pakutud ettepaneku järgi soovib kostja

uue võlgnevuse osas pidada läbirääkimisi, mida on võimalik teha ilma kohtuliku kinnituseta.

Hagejale jääb õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist eraldiseisvas kohtumenetluses. Eelnevat

kokku võttes on olulisemad hageja nõude aluseks olnud kohustused kostja poolt täidetud ja hageja

on selles menetluses hagi esitamise eesmärgi saavutanud. Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus

hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja 2-19-13596 menetlus. Hageja palub seoses hagist

loobumisega tagastada korteriühistu Faehlmanni 3 maksekontole EE442200221007112754 1/2 hagi

esitamisel tasutud riigilõivust, so 150,00 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda

ning mõista Xlt korteriühistu Faehlmanni 3 kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 097,50 eurot.

Samuti taotleb hageja kohustada X tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub

hageja kindlaks määrata otsuse täitmise viis ja panna kostjale kohustus täita menetluskulude hüvitise

tasumise kohustus summas 450,00 eurot hageja kasuks ja summas 1 647,50 eurot Aase Sammelselg’i

kasuks.

4. Kohus on andnud kostjale võimaluse esitada seisukoht loobumise avaldusele. Kostja nõustub

hagist loobumise avaldusega, kuid ei nõustu menetluskulude hüvitamise taotlusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu

võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.

6. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus kuid vaidleb vastu menetluse lõpetamise

alusele ja menetluskulude hüvitamise taotlusele.

7. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas

ei

kahjusta

avaldusest

loobumine

kohtu

hinnangul

avalikku

huvi

ega

puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest

loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud,

3(6)

ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

9. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-

ga 2. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 300,00 eurot Kohus

leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

10. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu

võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse

tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu

tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv

summas 150 eurot tuleb tagastada ja kanda see vastavalt taotlusele korteriühistu Faehlmanni 3

arvelduskontole EE442200221007112754.

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub

hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas 13.04.2022.a avalduse

hagist loobumiseks. Hageja selgitab taotluses, et hageja esitas 3.09.2019 Harju Maakohtule hagi

kostja kohustamiseks Tallinnas, Faehlmanni 3 ehitises asuva korteri võõrandamisele kohustamises.

Hageja tõi hagi alusena välja mitmed kostja rikkumised, millest tingituna otsustasid korteriomanikud

esitada kostjale korteri võõrandamise nõude. Olulisemate rikkumistena tõi hageja esile kostjale

kuuluva korteri nr 3 mõõdistamise takistamise, omapoolse mõõdistamise korraldamisest keeldumise

ning eelnevaga korteriomandite moodustamise takistamise ja korteriühistu liikmena maksekohustuse

täitmata jätmise.

12. Kostja tellis menetluse kestel korteri mõõdistamise ja esitas eluruumi tegelikke andmeid

kajastava dokumendi kohtule 21.03.2022. Kostja tasus 06.02.2022 osa korteriühistule tekkinud

võlgnevusest; kostja rahalised kohustused korteriühistu ees 31.05.2020 seisuga on täidetud. Seega

on hageja kostja sisuliselt kõrvaldanud hagi esitamise aluseks olevad asjaolud, st tasunud võlgnevuse

ja

tellinud

mõõdistused,

mistõttu

puudub

hagejal

vajadus

kostja

korteri

edasiseks

sundvõõrandamiseks, kuivõrd kostja tegevusetus ei piira ega riku enam teiste KÜ liikmete õigusi.

13. Kostja on 14.04.2022.a (mh ka 19.04.2022.a. avalduses) avalduses selgitanud, et tema hinnangul

toimus raha tasumine mitte selle pärast, et hageja esitas käesolevas menetluses hagi, vaid selle pärast,

et teistes asjades on jõustunud kohtulahendid ja kostja need vastavalt täitis. Seega käesolev hagi ei

ole kuidagi aidanud kaasa raha tasumisele. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et tema ei ole põhjustanud

hagiavalduse esitamist. Kostja on koguaeg olnud valmis läbirääkimisteks ja kompromissiks. Asjaolu,

et hageja soovib olukorda lahendada kohtu abil mitte aga läbirääkides on hageja otsustus. Seda ei

saa kostja kuidagi mõjutada. Menetluskulude tasumise kohustuse panemine kostjale hagejast

tulenevate asjaolude tõttu ei ole õiglane.

14. Kohus kostja seisukohta ei jaga ning nõustub hagejaga selles, et kostja on kõrvaldanud hagi

aluseks olnud rikkumised pärast hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist ning vahetult enne

asjas lahendi tegemist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kohtu

4(6)

hinnangul on asjakohatud kostja vastuväited käesoleva asja menetlemise ja hageja hagist loobumise

avalduse esitamise osas. Kohtu hinnangul on käesoleva hagi esitamine aidanud kaasa vähemalt

osaliselt hageja eesmärkide saavutamise. Käesoleva menetluse tulemusena ei ole kostja küll otseselt

täitnud hageja haginõuet, st korterit võõrandanud, kuid menetluse tulemusena on hageja eesmärk

sisuliselt siiski saavutatud, kuivõrd kostja kõrvaldas need rikkumised, mis olid võõrandamise nõude

esitamise aluseks (korteri mõõdistamine ja võlgnevuse tasumine).

15. Kohtul ei ole mingit alust eeldada, et ilma võõrandamisnõude hagi esitamiseta oleks kostja

võõrandamisnõude põhjuseks olevad rikkumised korteriühistu ees kõrvaldanud. Kohtu hinnangul

nähtub see selgelt ka pooltevahelisest vaidlusest. Hageja andis kostjale korduvalt enne hagi esitamist

võimalusi kõrvaldada hagi esitamise aluseks olnud võlgnevus ning leida lahendus korteri

mõõdistamiseks. Nimetatut kostja aga ei teinud. Vastupidi, praktiliselt kogu kohtumenetluse vältel

oli kostja jäigal seisukohal, et kõik korteriomandite moodustamiseks vajalikud toimingud sh korteri

mõõdistamine on tema poolt juba eelnevalt korrektselt tehtud, samuti oli kostja põhjendamatul ja

seadusega vastuolus oleval positsioonil, et tema kohustus tasuda hagejale majandamiskulusid

tuleneb ainult kohtuotsusest, mitte korteriühistu majanduskavast või korteriühistu otsustest. Kohtu

positsiooni kinnitab ka see, et uue mõõdistamise kohaselt on kostjale kuuluva korteri suuruseks

187,9m2 aga varasema mõõtmise tulemusena vaid 183,1m2, seega nähtub ka mõõdistamise

tulemustest, et eelnevalt kostja poolt korraldatud mõõdistamine ei olnud kooskõlas tegelikkusega

nagu on hageja ka kogu menetluse vältel ja enne kohtusse pöördumist väitnud. Järelikult oli hagejal

igati põhjust kostjalt uut mõõdistamist nõuda, ilma kostjapoolse uue mõõdistamiseta ei saanud teised

korteriomanikud lõpule viia kinnistamistoiminguid, see omakorda kahjustas oluliselt korteriomanike

õigusi ning hageja ei ole kohtusse pöördunud põhjendamatult. Seega on kohus jätkuvalt seisukohal,

et ilma käesoleva hagi esitamiseta ei oleks hageja saavutanud hagi esitamise aluseks olnud

rikkumiste kõrvaldamist. Kostja väited tema kompromissivalmiduse kohta on tühjad ning

paljasõnalised. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega põhjustanud

hageja kohtusse pöördumise ning menetluskulud tuleb seega jätta kostja kanda.

16. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on

3895,00 eurot. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist üksnes osaliselt, so summas 2 097,50 (450

+ 1 647,50) eurot. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et menetluse kestus ja keerukus on

olulisel määral tingitud kostja poolt valitud menetlust venitavast taktikast. Hageja poolt nõutav

esindaja tasu hüvitis (1 647,50) on analoogsetes menetlustes kohtute aktsepteeritud praktikast

märkimisväärselt väiksem. Nõuet ei ole esitatud kohtuistungile järgnevate toimingute ja kulutatud

aja eest.

17. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et hageja esindajakulude kostja

kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuivõrd A. Sammelselg on hageja juhatuse liige ning juhatuse

liikme tasu määratakse üldkoosoleku otsusega. Hageja ei ole tõendanud, et A. Sammelselg on

õigustatud saama peale juhatuse liikme tasu veel esindaja tasu kohtus esindamise eest. A.

Sammelselg on korteriühistu seaduslik esindaja ning tema tööks ongi korteriühistuga seotud asjade

ajamine sh kohtus käimine, kui selline kohustus on temale pandud (või ta on selle ise endale võtnud).

Seadus ei näe ette täiendavate menetluskulude tasumist korteriühistu juhatuse liikmele tema

igapäevase töö eest.

18. Kohus selgitab, et Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 lahendi punktis 13 selgitanud, et

menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja

kaudu. Seejuures ei võta asjast isiklik osavõtt menetlusosaliselt TsMS § 217 lg 2 järgi õigust omada

selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira menetlusosalise isiklikku

osavõttu asjast. Juriidilisest isikust menetlusosaline saab menetluses isiklikult osaleda eelkõige oma

juhatuse kaudu, sest juriidilise isiku puhul loetakse suhetes teiste isikutega TsÜS § 34 lg 1 järgi

juriidilise isiku juhatus tema seaduslikuks esindajaks. Sama tuleneb ka mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1, mille kohaselt esindab ka mittetulundusühingut juhatus, ning MTÜS

5(6)

§ 27 lg 1 järgi on üldjuhul igal juhatuse liikmel õigus mittetulundusühingut esindada. Kuna

korterühistu puhul kohaldatakse KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes

mittetulundusühingute seaduse sätteid, saab ka korteriühistut esindada kohtumenetluses seadusliku

esindajana üldjuhul korteriühistu iga juhatuse liige. Tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on aga

korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus

volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes

vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise

esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele,

või äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab. Korteriühistu

juhatus on korteriühistu juhtorgan, mille põhiülesandeks on korteriühistu juhtimine ja esindamine.

Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule õigusalast

kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Korteriühistu juhatus peab küll korteriühistut kohtumenetluses

esindama või volitama selleks lepingulist esindajat, kuid juhatuse liige ei pea täitma kohtumenetluses

tasuta lepingulise esindaja ülesandeid, sh osutama korteriühistule tasuta õigusabiteenust.

TsMS § 217 lg 2 järgi saab menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult ka siis, kui tal on

lepinguline esindaja. Sellest tulenevalt ei saa pidada menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid

põhjendamatuks üksnes seetõttu, et lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik

esindaja ning sama isik esindas menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise

esindajana.

19. Hageja esitas 17.01.2022.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles selgitas, et et

„Korteriühistu üldkoosolek on kehtestanud majanduskava, millel põhineb juhatuse liikme õigus

nõuda esindaja tasu hüvitamist kostjalt tulemustasu põhimõttel.“ Kohus palus hagejal esitada

majanduskava, mille alusel on korteriühistu kokku leppinud seadusliku esindaja tasustamises.

Hageja esitas kohtule 20.04.2022.a KÜ majanduskava ja protokollid, milles KÜ on otsustanud

juhatuse liikme täiendava tasustamise õigusabiteenuse osutamiseks.

20. Kohus on andnud kostja esindajale võimaluse esitada hageja menetluskulude osas seisukoht.

Kostja leiab 25.04.2022.a seisukohas, et esitatud dokumentide alusel menetluskulude väljamõistmise

ei ole põhjendatud seetõttu, et korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskavad on

esitatud hilinenult. Dokumentide ja tõendite esitamine on lubatud kuni eelmenetluse lõpuni.

21. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole hageja kulude aluseks olevad

tõendid esitatud hilinenult. Kohus on andnud hagejale täiendava tähtaja alusdokumentide

esitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus

ja vajalikkus. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole kohus seega seotud eelmenetluse

lõpetamise tähtajaga ning kohus võib menetluskulude kindlaksmääramisel rakendada täiendavalt

uurimispõhimõtet.

22. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja on

juhatuse liige. Riigikohus on 18. juuni 2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 selgitanud

korteriühistu õigust nõuda menetluskulude hüvitist ka juhul, kui menetluses osaleb õigusteadmisi

omav juhatuse liige. Praegusel juhul on korteriühistu üldkoosolek kehtestanud majanduskavad,

6(6)

millel põhineb juhatuse liikme õigus nõuda esindaja tasu hüvitamist kostjalt tulemustasu põhimõttel

(vt hageja 20.04.2022.a menetlusdokumenti). Hageja on kohtule majanduskava esitanud.

23. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud 3 895,00 eurost.

Hageja on 13.04.2022.a loobumise avalduses esile toonud, et nõuab menetluskulude hüvitamist vaid

osaliselt summas 2 097,50 eurot.

24. Hageja on esitanud esindajatasude kokkuvõtliku nimekirja 17.01.2022. Hageja esindaja

tunnitasuks on menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot. Kohtu hinnangul on 100 euro suurune

esindaja tunnihind põhjendatud ja ei ole ülemäärane. Nimekirjast nähtub, et hageja esindaja ajakulu

17.01.2022.a seisuga oli 32,95h. Pärast seda toimusid poolte vahel veel kompromissiläbirääkimised,

mis on nähtav ka tsiviilasja materjalidest. Muuhulgas tühistas kohus kompromissiläbirääkimiste tõttu

määratud lahendi teatavakstegemise aja. Kuivõrd hageja taotleb esindajatasu vaid osaliselt, so

summas 2 097,50 eurot, on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja taotletud

ulatuses välja mõista (TsMS § 175 lg 1). Kohus selgitab, et 13.04.2022.a hageja poolt esile toodud

menetluskulude nõue ei ületa ka 17.01.2022.a menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude

nõuet. Seega puudub vajadus täiendava menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus ei hinda iga

hageja esindaja tehtud menetlustoimingut eraldi, kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväidet

menetlusdokumentide koostamise ajakulu või tunnitasu kohta. Kostja on esitanud hageja

menetluskulude osas vaid üldiseid vastuväiteid ilma seda detailselt vaidlustamata.

25. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud

kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

26. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse

lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson,

kohtunik