Legislator Case Law & Legislation
1-09-7147/20 AI generated

1-09-7147/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-09-7147/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalasi nr.1-09-7147

Legislator headnote

AI generated

1-09-7147/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr.1-09-7147

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalasi nr.1-09-7147

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-7147 (08240102337, 08240104320) Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza osavõtul Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Jevgenia Tušinskaja Asja läbivaatamise kuupäev 21.10.2010 avalikul kohtuistungil Kriminaalasi O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 121 järgi lühimenetluse korras Süüdistatav O.S isikukood xxx, Vene kodanik, keskharidus, töökoht xxx, elukoht: xxx

Kriminaalkorras karistatud: 1. 29.11.2006 Viru Maakohtu poolt

KarS § 215 lg 2 p 3 järgi 2 aastase vangistusega katseajaga 3

aastat, 2. 10.01.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 1500 krooni. Viibis vahi all 09.06.2008-10.06.2008, ja 3-5.12.2008 s.o 5 päeva. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 11.06.2008. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 385 p 7, kohus MÄÄRAS:

Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-09-7147 O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 121 järgi KrMS § 202 lg 1 alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü pole suur.

Vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 2 kohustada O.S-i tasuma kindel summa s.o 5000(viis tuhat) krooni riigituludesse tähtajaks 01.mai 2011.

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada O.S-i tasuma kriminaalmenetluse

kulud 1486,80(3x495 60) krooni kaitsjatasu ja 86 (44+42) krooni toimiku paljundamise kulud: kokku 1572,80 krooni tähtajaks 01.05.2011.

2

O.S tasuda kriminaalmenetluse kulud ja kindel summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr.10220034800017 SEB või nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse“ O.S 1-09-7147 Kindel summa. Kriminaalmenetluse kulud“.

Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ärakiri saata kannatanul, süüdistatavale O.S-ile , tema kaitsjale ja prokurörile.

Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Tuvastatud asjaolud O.S on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles isikuks, kes on varem

pannud toime varguse, jälle 28.09.2008 kella 15.00 paiku aadressil: xxx, võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil sooritas sissetungimise teel N M kuuluva kirve „Fiskars“

maksumusega 250 krooni, elektritrelli maksumusega 1000 krooni ja kruvikeeraja maksumusega 400 krooni varguse, millega tekitas N.M materiaalse kahju üldsummale 1650 krooni.

Oma nimetatud tegudega pani O.S toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4,8 ettenähtud kuriteo.

Peale selle süüdistatakse O.S'i selles, et tema kella 22.35 paiku, olles 08.06.2008 alkoholijoobes (t.l. 4), viibides Narvas, xxx maja juures, põhjuseta peksis kannatanu M F (suri

20.09.2008 – t.l.33), lõi teda mitu korda rusikaga vastu nägu, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tekitas talle haava ja hematoomi näo piirkonnas (t.l. 28-29). Oma tahtlike tegudega O.S pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on Karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.

KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus ning KarS § 121 järgi - rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuritegudega.

KarS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kuna tegemist on 2 astme kuritegudega, raskendavaid asjaolusid ei ole, mistõttu O.S-i süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi 21.10.2010 a. toimunud kohtuistungil, taotluse lõpetada kriminaalasja menetlus O.S-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 121 järgi, KrMS § 202 lg 1. Prokurör taotles lõpetada kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes, kuna puudub avalik menetlushuvi. Kuriteoga tekitatud kahju on O.S-i poolt hüvitatud täielikult. Puudub avalik menetlushuvi ja tegemist on teise astme kuriteoga, kus isiku süü ei ole suur. Kohustada O.S-i tasuma kindel summa riigituludesse 5000 krooni. Süüdistatav O.S ja tema kaitsja on kriminaalasja lõpetamisega KrMS § 202 alusel nõus.

3 Tutvunud kriminaalasja materjalidega, prokuröri taotlusega, süüdistatava nõusolekuga lõpetada kriminaalasja menetlus KrMS § 202 alusel leiab kohus, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab kohtunik prokuratuuri taotluse ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

Vastavalt KrMS § 202 lg 1 kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Kriminaalmenetluse eseks on teise astme kuriteod, mis oli toime pandud kaks aasta tagasi, peale seda O.S uusi süütegusid ei ole toime pannud, tema süü kuriteo toimepanemisel pole suur, ta hüvitas tekitatud kahju ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Seega on KrMS § 202 lg 1 sätestatud kahtlustatava nõusolek antud kriminaalasja lõpetamiseks kahtlustatava poolt kirjalikult antud.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kriminaalmenetlus antud asjas O.S kahtlustuses KarS 121 ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel.

Vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 1 paneb kohus kahtlustatav O.S-ile kohustuse tasuda kohtueelse menetluse kulud 1572,80 krooni.

Vastavalt KrMS § 202 lg 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud nimetatud

paragrahvi lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Vastavalt KrMS § 385 p 7 on käesolev kohtumäärus lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Kohtunik

Loretta Pikma(allkiri)