3-21-3003/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-3003 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti 21.12.2021 ettekirjutuse nr 1052250635 Eestist lahkumiseks tühistamiseks osas, milles X suhtes kohaldati lisakaristusena sissesõidukeeldu ning kohustati ettekirjutuse täitmise tagamiseks järgima järelevalvemeetmeid Menetlusosalised Kaebaja – X, esindaja Irina Kadõševitš

Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-21-3003 menetlus. 2. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) 21.12.2021 ettekirjutuse nr 1052250635 Eestist lahkumiseks tühistamiseks osas, milles X suhtes kohaldati lisakaristusena sissesõidukeeldu ning kohustati ettekirjutuse täitmise tagamiseks järgima järelevalvemeetmeid. Kaebaja taotles 11.01.2022 lahkumisettekirjutuse sundtäitmise peatamist ja kaebaja väljasaatmise keelamist esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus leidis 12.01.2022 määruses, et taotletud abinõu ei ole seotud põhivaidlusega, sest kaebaja on vaidlustanud PPA 21.12.2021 lahkumisettekirjutuse osalises ulatuses, märkides, et isegi kaebuse muutmisel ja ettekirjutuse täieliku tühistamise nõudmisel ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine tõenäoliselt põhjendatud kaebuse perspektiivituse tõttu (vt 12.01.2022 määruse p 13). 2. Vastustaja 28.01.2022 vastuse kohaselt on kaebaja PPA andmetel lahkunud Eestist Venemaale

19.01.2022, mistõttu loetakse ettekirjutus täidetuks. Ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes ka sissesõidukeeldu 1 kuuks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates ning kohustati teda 1

järgima järelevalvemeetmeid. Praeguseks on seega nii kaebaja poolt osaliselt vaidlustatud haldusakt kui ka sellega olemuslikult seotud sissesõidukeeld ammendunud. 3. Kohus küsis 13.04.2022 kaebaja seisukohta menetluse jätkamise osas ja andis kaebajale võimaluse hiljemalt 21.04.2022 taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, põhjendades, miks on menetluse jätkamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus selgitas, et kui kaebaja taotlust ei esita, lõpetab kohus asja menetluse. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui see on vajalik kaebajate õiguste kaitseks ja kaebajad seda taotlevad (HKMS § 152 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kui kehtivuse kaotanud haldusaktil ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, ei ole tühistamisnõue lubatav (13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10‒12). Kohus leiab, et kehtivuse kaotanud lahkumisettekirjutusel ja ühe kuu jooksul kehtinud sissesõidukeelul ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, mistõttu ei ole tühistamisnõue nende peale lubatav. Riigikohus selgitas samuti, et kui haldusakt on täielikult ammendunud ja tühistamisnõue menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2. Eeltoodust tulenevalt esineb praegusel juhul alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist. Ka kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada. 5. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 6. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kuna haldusakti ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, ei ole praeguses asjas kohaldatav HKMS § 108 lg 6, mistõttu jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

2