Legislator Case Law & Legislation
2-21-20242/6 AI generated

2-21-20242/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-20242/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetluskulud jätta 58,7 % ulatuses T. K. kanda ja 41,3 % ulatuses WESICO oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

Legislator headnote

AI generated

2-21-20242/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K. kanda ja 41,3 % ulatuses WESICO oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-21-20242

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

WESICO PROJECT OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse ja

kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5 100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja WESICO PROJECT OÜ, rk 10882277; lepinguline

esindaja G. R.;

Kostja T. K., ik XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T. K.lt WESICO PROJECT OÜ kasuks 04.10.2019 sõlmitud

laenulepingu alusel põhivõlg 2 500 eurot, intress 100 eurot ja viivis 393,38

eurot, kokku 2 993,38 eurot.

3. Jätta rahuldamata WESICO PROJECT OÜ hagi T. K. vastu viivise

väljamõistmiseks 2 106,62 euro ulatuses.

4. Menetluskulud jätta 58,7 % ulatuses T. K. kanda ja 41,3 % ulatuses WESICO

PROJECT OÜ kanda.

5. Taur Kordele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Määrata WESICO PROJECT OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 569,98 eurot.

7. Välja mõista T. K.lt WESICO PROJECT OÜ kasuks menetluskulude katteks

569,98 eurot.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

2/3

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. T. K.le on hagiavaldus isiklikult kätte toimetatud 21.03.2022. Kohtu määratud tähtaja

jooksul ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et asjas saab teha

tagaseljaotsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud põhivõla, so 2 500 euro ja

kokkulepitud intressi, so 100 euro ulatuses, mistõttu kohus TsMS § 444 lg 4 alusel jätab

käesolevast otsusest välja sellekohase kirjeldava ja põhjendava osa.

3. Hagiavaldusele lisatud laenulepingust, sõlmitud 4.10.2019, nähtuvalt on T. K. saanud

WESICO PROJECT OÜ-lt laenu füüsilise isikuna, võlaõigusseaduse mõistes tarbijana

(VÕS § 1 lg 5). Laenulepingu p 2.2 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale

viivist 0.75 % tähtajaks tasumata summalt päevas.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku

suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

4. Laenulepingu p 2.2. järgne viivisemäär 0.75 % päevas tähendab 273.75 % suurust

aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS §

113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas, st kehtiv seadusest tulenev intressimäär on 0,0219 %

päevas, so 8 % aastas. Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset

3/3

viivisemäära üle kolmekümne nelja korra.

5. Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat

viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega on hagejal õigus nõuda viivist

laenusumma tagastamisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Viivisekalkulaatoriga tehtud arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1

teine lause) jaanuaris 2020 tasumata jäänud 200 eurolt alates 01.02.2020 kuni 22.04.2022

summas 35.55 eurot; veebruaris 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates 01.03. 2020 kuni

22.04.2022 summas 68.57 eurot; märtsis 2020 tasumata jäänud 400 eurolt alates

01.04.2020 kuni 22.04.2022 summas 65.86 eurot; aprillis 2020 tasumata jäänud 400 eurolt

alates 01.05.2020 kuni 22.04.2022 summas 63.24 eurot; mais 2020 tasumata jäänud 400

eurolt alates 01.06.2020 kuni 22.04.2022 summas 60.53 eurot; juunis 2020 tasumata jäänud

400 eurolt alates 01.07.2020 kuni 22.04.2022 summas 57.91 eurot ja juulis 2020 tasumata

jäänud 300 eurolt alates 27.07.2020 kuni 22.04.2022 summas 41.72 eurot. Viivisesumma

kokku on kohtuotsuse tegemise ajaks 393,38 eurot. Lisanduvat viivist ei ole hagetud.

6. Hagi jääb rahuldamata viivise väljamõistmiseks (2500-393,38) 2 106,62 euro ulatuses.

Menetluskulud

7. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

8. Kostjal menetluskulude nõue puudub.

9. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt riigilõiv 425 eurot ja õigusabi kulu

summas 546 eurot, kokku 971 eurot.

Hageja 5 100 euro suurune rahaline nõue on rahuldatud 2 993.38 euro, so 58,7 % ulatuses.

Lähtudes hagi rahuldamise proportsioonist mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks (971x0,587) 569,98 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud

hageja enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik