2-21-13143/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13143

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ vastu töö- ja puhkusetasu nõudes

ning töösuhte lõppemise tuvastusnõudes

Tsiviilasja hind

4277,73 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko

Kostja Y OÜ (registrikood xxxx), seadusjärgne

esindaja T. N.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Tuvastada, et X ja Y OÜ vahel 23.11.2020 sõlmitud tööleping nr xxxx lõppes

katseajal töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel 01.04.2021.

3. Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks saamata jäänud töötasu 628,57 (bruto) eurot.

4. Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks kasutamata põhipuhkuse hüvitis 149,16 (bruto)

eurot.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud kostja Y OÜ kanda.

6. Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks menetluskulud summas 1050 eurot.

7. Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050

eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

2(5)

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (hageja) ja Y OÜ (kostja) sõlmisid 23.11.2020 töölepingu, mille alusel hageja asus

kostja juurde tööle xxxx ametikohale. Töösuhtele kohaldus neljakuuline katseaeg ja katseaja

viimane päev oli 23.03.2021. 18.03.2021 esitas hageja töölepingu lõpetamise avalduse ja

saatis selle kostja e-posti aadressile. 01.04.2021 teatas kostja, et ei ole avaldust saanud.

Hagejal jäi digikonteiner tühjaks, kuid kirja teemaks oli märgitud töölepingu lõpetamine.

Seetõttu oli aru saada hageja tahe. Kostja märkis 05.04.2021 töötamise registris töösuhte

lõpetamise aluseks TLS 88 lg 1 p 3. Alust töölepingu ülesütlemiseks kostjal ei olnud.

2. Töösuhte lõppemisega muutusid sissenõutavaks hageja rahalised nõuded. Kostja pole

hagejale tasunud märtsi ja aprillikuu eest töötasu kokku 591,32 eurot ning on välja maksmata

jätnud ka kasutamata puhkuse hüvituse summas 149,16 eurot.

3. Hageja palub kohtul tuvastada, et poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud tööleping nr xxxx

lõppes katseajal TLS § 86 lg 1 alusel 01.04.2021. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

saamata jäänud töötasu 628,57 eurot ning kasutamata põhipuhkuse hüvitis 149,16 eurot.

Summad on märgitud brutos.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostja võttis omaks, et hageja saatis 19.03.2021 hagejale tühja digikonteineri, kuid ei

e-kirjast ega digikonteinerist nähtunud tahteavaldust töölepingu ülesütlemiseks ega

ülesütlemise kuupäeva. Hageja küsis hiljem palga kohta. Seetõttu ei arvanud ka hageja ise,

et töösuhe on lõppenud, muidu oleks ta uurinud lõpparve kohta. Kostja lõpetas lepingu

nõuetekohaselt ja kehtivalt ning on tasunud hagejale kõik, mida hagejal oli õigus saada.

5. Kostja poolt 23.08.2021 kohtule esitatud avaldusest, millega kostja andis teada, et soovib

TVK-s läbi vaadatud vaidluse lahendamist hagimenetluses, esitas hageja nõude kostja vastu

summas 535,00 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi.

7. Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid

23.11.2020 töölepingu nr xxxx, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle osalise tööajaga

transpordtöölise ametikohale (tl 21-23). Töölepingu p 1.3 kohaselt rakendati hageja suhtes

4-kuulist katseaega, mis hakkas kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev oli

23.03.2021. Hageja esitas 18.03.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile xxxx töölepingu

lõpetamise avalduse (tl 24). 02.04.2021 vastas kostja, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid

digikonteineris avaldust ei olnud (tl 26). Kostja teatas hagejale 21.04.2021 e-kirjaga, et

lõpetas hagejaga töölepingu hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu, kuna hageja lahkus

päevapealt ilma töölepingu lõpetamise avaldust esitamata (tl 28). Maksu ja Tolliameti

05.04.2021 teate kohaselt muutis kostja 05.04.2021 töötamise registris töötamise andmeid

ning töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3 (tl 27).

8. Kohus täitis 11.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 65-66).

9. Hageja esitas kostja vastu tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud

töölepingu nr xxxx lõppemine katseajal, so 01.04.2021 TLS § 86 lg 1 alusel. Samuti esitas

hageja kostja vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõude.

3(5)

10. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja

on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis

üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-

12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude

esitamiseks, kuna poolte vahel on vaidlus, millal ja missugusel alusel töösuhe lõppes. Kohtul

on kohustus märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh

töölepingu lõppemise aeg.

11. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1). Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS §

1 lg 1 ls 2). Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid töölepingu 23.11.2020.

12. Poolte vahel on vaidlus, millal ja missugusel alusel töösuhe lõppes. Hageja leiab, et

töösuhe lõppes hagejapoolse ülesütlemisega katseajal. Töötaja võib töölepingu üles öelda

neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS § 86 lg 1).

Töölepingu

võib

üles

öelda

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus

on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Ülesütlemise avalduse sisule ei ole nõudeid ette nähtud, kuid

sealt peab nähtuma lepingupoole tahe. Kostja vaidles vastu asjaolule, et hageja esitas

tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu peab hageja tõendama lepingu ülesütlemist

ja seaduses sätestatud vorminõude täitmist.

13. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi

(TsÜS § 71 ls 1). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt

tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma (TsÜS

§ 75 lg 1 ls 1). Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega

pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1 ls 2).

14. Kohus tuvastab kas hageja saadetud e-kirjast saab välja lugeda tahteavalduse töölepingu

lõpetamiseks ja selle missugusest ajast tööleping hageja tahteavalduse põhjal lõppes. Hageja

esitas 18.03.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile xxxx töölepingu lõpetamise avalduse

(tl 24). 17.03.2021 avaldus töölepingu lõpetamiseks jäi digikonteinerisse lisamata. Avalduse

kohaselt soovis kostja lõpetada kostjaga tööleping ja viimaseks kuupäevaks lugeda

01.04.2021. Nimetatud e-kirja teemaks oli märgitud „töölepingu lõpetamine“ (tl 24).

02.04.2021 vastas kostja, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris avaldust ei

olnud (tl 26).

15. Katseajal ülesütlemisel peavad pooled TLS § 96 alusel ette teatama vähemalt 15

kalendripäeva, seega etteteatamistähtaja möödumisel töösuhe lõpeb. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et digikonteineri ekslikult tühjaks jäämine ei muuda ülesütlemist kehtetuks.

Hageja 18.03.2021 saadetud e-kirja teema on tööleping lõpetamine. Seega on arusaadav, et

hageja tahe oli lõpetada kostjaga tööleping. Asjaolu, et kostjal jäi e-kiri väidetavalt õigel ajal

märkamata, on kostja enda risk. Kostja on e-kirja kättesaamist kinnitanud. Seega on kostja

hageja tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks kätte saanud. Kuna hageja esitas 18.03.2021

avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel, siis ei ole tööandjal alust pärast

töötaja avalduse esitamist muuta 05.04.2021 töötamise registris töötamise andmeid ning

viidata, et töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3. Kohus nõustub, et ei esinenud

asjaolusid, mis oleks andnud tööandjale õiguse töölepingu TLS § 88 alusel üles öelda.

Töölepingut ei saa üles öelda korduvalt. Seega on hageja tuvastusnõe põhjendatud. Vastavalt

rahuldab kohus nõude tuvastada poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud töölepingu nr xxxx

lõppemine TLS § 86 lg 1 alusel katseajal 01.04.2021.

4(5)

16. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks

(TLS § 84 lg 1). Kuna kohus leidis, et töösuhe on lõppenud, muutusid hageja töötasunõue ja

puhkusetasu nõue sissenõutavaks lepingu lõppemise seisuga.

17. Kostja ei ole hageja töötasu ega puhkusetasu nõudesummale ja arvestusele vastuväiteid

esitanud. Seega võtab kohus aluseks hageja arvutused. Poolte töösuhe kestis 23.11.2020 -

01.04.2021. Konto väljavõte kohaselt tegi kostja avaldajale 4 ülekannet: 10.12.2020 saadud

23.11.2020-30.11.2020 perioodi eest 165,26 eurot (bruto 172,47 eurot); 08.01.2021 saadud

detsembri 2020 eest 562,72 eurot (bruto 600,00 eurot); 09.02.2021 saadud jaanuari 2021 eest

464,88 eurot (bruto 482,74 eurot) ja 12.03.2021 saadud veebruari 2021 eest 562,72 eurot

(bruto 600,00 eurot), kokku 1755,58 eurot (tl 32). Märtsi 2021 eest jäi tasumata 562,75 eurot

(neto). Hageja lahkumisavalduse kohaselt oli viimane tööpäev 01.04.2021, s.t ühe aprillikuu

päeva eest oleks pidanud hageja töötasu saama. Aprillis on 21 tööpäeva, lepingujärgne

töötasu on 600,00 eurot, siis 600/21 рäeva = 28,57 eurot bruto 1 tööpäeva eest. Samuti on

hagejal õigus saada hüvitist kasutamata puhkuse eest. Perioodi 23.11.2020-01.04.2021

keskmise palga arvestamisel tuleb võtta 124 kalendripäeva (129 kalendripäeva miinus 5

riiklikku püha) ja bruto töötasu perioodi 23.11.2020 – 31.03.2021 eest on 1854,71 eurot

(172,47+600+482,24+600). Päeva keskmine töötasu on seega 14,96 eurot (1854,71/124

kalendripäevaga). Töötatud 130 päeva eest on 9,97 päeva puhkust. Järelikult saamata jäänud

puhkusetasu on 149,16 eurot bruto (4,96 eurot х 9,97 p). Seega moodustab bruto nõue

saamata jäänud töötasu märtsi eest 600 eurot + 1 tööpäeva aprilli eest 28,57 eurot + saamata

jäänud puhkusetasu 149,16 eurot = 777,73 eurot.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu

628,57 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis 149,16 eurot.

19. Kostja esitas tasaarvestuse vastväite, milles soovib enda nõue 535,00 eurot tasaarvestada

hageja nõudega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1).

20. Kostja leiab, et temal on hageja vastu nõue summas 535 eurot. Kostja väitel on ta

omandanud hageja vastu Q OÜ-lt rahalise nõude summas 535 eurot. Konto väljavõtte

kohaselt andis OÜ Q hagejale 10.01.2021 laenu 400 eurot (tl 75). Kohus leiab, et nõude

aluseks olevad asjaolud on välja toomata ning tõendamata. Nõude loovutamise teatisest

nähtuvalt loovutas Q OÜ 28.05.2021 nõude hageja vastu summas 536 eurot kostjale (tl 74).

Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõude loovutamise teatise hagejale kätte toimetanud. Samuti

on välja toomata ja tõendamata laenulepingu asjaolud ja ka laenu sissenõutavaks muutumine.

Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu kehtiv sissenõutavaks muutunud nõue.

Vastavalt tasaarvestusavaldus rahuldamisele ei kuulu.

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldada.

MENETLUSKULUD

22. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

23. Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1425 eurot.

24. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

5(5)

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

25. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 125 eurot tund (km-ga) ning kokku 9 tundi ja 30

minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid - 05.10.2021

hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (3 t); 28.02.2022 vastuse koostamine

maakohtu 11.02.2022 määrusele 3,5 tundi ja 18.03.2022 seisukoha koostamine kostja

03.03.2022 menetlusdokumendile 3 tundi. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt

menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning

seisukohad olid asjakohased. Samas kohus leiab, et nendele kulutatud aeg on ülemäärane ja

ei ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et hageja esindaja oli hageja esindajaks ka

töövaidluskomisjonis. Seega on esindajale vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hageja mõistlikult kulunud ajaks hagiavalduse koostamisele saab pidada 2

tundi. Samuti vähendab kohus vastuse koostamisele kohtu 11.02.2022 määrusele kulunud

aega ja arvestab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohtu hinnangul tuleb

vähendada ka 18.03.2022 seisukoha koostamisele kulunud aega ning vajalikuks ajaks tuleb

arvestada 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Vastavalt on kohtu

hinnangul

õigusabitoimingutele

kulunud

tööaeg

põhjendatud

ja

kooskõlas

menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 7 tunni ulatuses.

26. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 125 eurot ilma käibemaksuta tunnis ei ületa

turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega

on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1050 eurot

(7x125x0,20% eurot) koos käibemaksuga.

27. Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 125 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hagejal ei ole võimalik käibemaksu tagasi

saada ning kohus rahuldab hageja õigusabikulud koos käibemaksuga.

28. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

1050 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

30. Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 22.02.2022 kohtuotsus.