2-19-12827/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mai Grauberg, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12827

Kohtuasi

X avaldus lepitusmenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (lapse isa): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

I

(laps):

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud

isik

II

(lapse

ema):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Õnneli Matt

ja vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Merilin Ojasaar

Kohalikud omavalitsused: Rae vald (Rae Vallavalitsuse

kaudu) ja Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses 12.04.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil. Lahendada

kaebus kirjalikus menetluses.

2. Võtta asja materjalide juurde Y poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

3. Harju Maakohtu 04.06.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda

ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-19-12827

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, lapse isa) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse

algatamiseks.

2. Esitatud avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 10.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

12827 määratud kindlaks avaldaja ning tema lapse W vaheline suhtluskord järgmiselt: lapse

isal on õigus kohtuda lapsega ilma ema juuresolekuta paarisnädalatel kahel tööpäeva õhtul kell

18:00 kuni 20:00 ja paaritutel nädalavahetustel reede kella 12:00st kuni pühapäeva kella

20:00ni.

3. Lapse ema ei täida kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda ja ei ole enam ca 3 kuu

vältel võimaldanud lapsel isaga füüsiliselt kohtuda. Seoses eeltooduga palub lapse isa läbi viia

lepitusmenetluse, et lapsel oleks võimalik veeta aega mõlema vanemaga.

Menetlusosaliste seisukohad

4. Y (lapse ema, puudutatud isik II) palus jätta avalduse rahuldamata. Lapse ema mõistab isa

rolli lapse elus ja leiab, et lapse ja isa suhtlus on oluline. Lapse ema toetab lapse ja isa vahelist

suhtlust, mistõttu ka laps suhtleb tihti isaga Skype teel. Lapse ema peab isaga kohtumisi

vajalikuks, kuid lapse ema peab tagama seejuures lapse, enda ja oma lähedaste ohutuse, kuid

lapse isa seda ei austa. Käesoleval juhul on vanemate suhted keerulised, mistõttu ei ole võimalik

teha koostööd. Isa ei ole tulnud kokkulepitud kohtumistele kohale. Talvel 2021 ei ole lapse isa

olnud eriti lapsega kohtumistest huvitatud. Nendel harvadel juhtudel, mil lapse isa tegi

ettepanekuid kohtumisteks, käitus lapse isa justkui meelega niiviisi, et lapse emal oleks väga

raske kohtumisega nõustuda (oli telefonis agressiivne, ei soovinud koostööd teha, suhtus

ükskõikselt kiirelt levivasse COVID-19 viirusesse). Eelviidatud juhtudel ei saanud lapse ema

nõustuda kohtumistega, kui lapse isaga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda. Levivasse

viirusesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt ja muuhulgas kinni pidada hügieeninõuetest, mida

lapse isa tihti ei mõista ja soovib oma hoolimatu suhtumisega lapse ema ärritada. Lapse emale

on jäänud mulje, et lapsega kohtumise asemel eelistas lapse isa just n-ö ohvri staatust, et näidata

lapse ema kuidagi halvas valguses nagu lapse ema ei laseks lapse isal lapsega suhelda. Lapse

isale oleks justkui öeldud, et kui lapse ema suhtluskorda ei täida, siis see lõppkokkuvõttes võib

olla lapse isa kasuks hooldusõiguse küsimuses. Seega koostöö asemel tegi lapse isa kõik selleks,

et koostöö ei toimiks. Eelviidatu näitab, et lapse isa jaoks ei ole oluline lapsega kohtumine, vaid

mingi ametlik võit või lapse emale n-ö koha kätte näitamine. Suhtluskorra toimimiseks peab

lapse isa kinnitama, et lapse isa austab samuti hügieenireegleid ja peab nendest kinni, et kaitsta

lapse ja seeläbi ka teiste inimeste tervist.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja märgib, et mõlemad vanemad on esindajale

kinnitanud, et kohtu määratud suhtluskord ei ole toiminud. Vanema ja lapse kiindumussuhte

arenemiseks on vajalik isiklik kontakt, tegevused ja pikema kestusega (sh ööbimisega)

kohtumised.Kontrollitud keskkonnas suhtlemine on põhjendatud juhul, kui esinevad

2-19-12827

konkreetsed tõendatud asjaolud, mis seda tingivad. Momendil ei ole esindajale teada, millistest

asjaoludest tingituna on isa ja lapse suhtluse piiramine tingitud.

6. Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) nõustub avaldusega. Laps ei ole kohtunud oma isaga

kontaktselt pikka aega, kuid suhtleb isaga igapäevaselt Skypes, nad mängivad koos ja räägivad

juttu, kuid kindlasti ei asenda see lapse ja isa füüsilist koosolemist, mängu ning vahetut

suhtlemist.

7. Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) leiab, et vanema ja lapse kiindumussuhte

arenemiseks on vajalik isiklik kontakt, tegevused ja pikema kestusega (sh ööbimisega)

kohtumised. Lapsele tuleb tagada võimalus tundma õppida isa ja isale võimalus tundma õppida

lapse vajadusi ja harjumusi seeläbi, et isa saab lapsega koos olla ning tema eest isiklikult

hoolitseda. Lapse isa on lastekaitsetöötajale avaldanud, et pärast vanemate lahkuminekut 2018.

aastal on kõik kohtumised lapsega toimunud lapse ema nõudmisel tema juuresolekul. Lapse

ema ei ole tänaseks asunud kohtumäärust täitma. Ka pärast kohtulahendit on isa ja lapse

kohtumised olnud lühiajalised ja toimunud kas ema juures, avalikes kohtades või mujal

tuttavate või sugulaste juures, alati ema juuresolekul. Pikemaajalisi ja isa juures ööbimisega

kohtumisi ei ole toimunud. Alates oktoobrist 2020 ei ole lapse isa pojaga isiklikult kohtunud.

Lapse isa saab pojaga igapäevaselt suhelda Skype teel. Lapse ema selgitas lastekaitsetöötajale,

et peab isa ja lapse suhet oluliseks ning toetab igapäevast suhtlemist Skype teel. Isiklikke

kohtumisi ei ole viimasel ajal toimunud, kuna lapse isa ei ole näidanud üles piisavalt huvi ja

koostöövalmidust ning tema käitumise ja suhtumise tõttu ei saa teda usaldada. Lapse ema peab

lapse heaolu ohustavaks ka asjaolu, et lapse isa ei suhtu tõsiselt Covid-19 piirangutesse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu 04.06.2021 määrusega tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning

määrati, et sundtäidetav on Harju Maakohtu 10.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12827

kindlaks määratud suhtluskord, mille kohaselt on lapse isal õigus kohtuda lapsega

paarisnädalatel kahel tööpäeva õhtul kell 18:00 kuni 20:00, ilma ema juuresolekuta ja paaritutel

nädalavahetustel reede kella 12:00st kuni pühapäeva kella 20:00ni, ilma ema juuresolekuta.

Juhul, kui lapse ema ei täida lapsega suhtlemist korraldavat määrust, võib lapse isa pöörduda

kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg-s 2

ning TMS §-s 183 sätestatud meetmete rakendamiseks. Maakohus jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

9. Kohus kuulas vanemad ära 19.05.2021. Vaidlust ei olnud asjaolus, et lapse isa ei ole

vaatamata jõustunud lahendiga kindlaks määratud suhtluskorrale last enam füüsiliselt näinud

alates 26.10.2020. Vanemaid lepitada ei õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 563 lg-le 7.

10. 19.05.2021 ärakuulamisel avaldas lapse ema, et lapse isa võib olla lapsele ohtlik. Juulis

2020 oli lapse isa kohta registreeritud joobes auto juhtimine. Kohtumisi ei ole toimunud isa

süül, isa ei tee emaga koostööd. Lapsele määratud esindaja avaldas ärakuulamisel, et isa ei ole

lapsega suhelda saanud, kuna ema arvates on isa ohtlik. Emal on erinevaid põhjusi, miks ema

ei lase isal lapsega kohtuda, põhjused on tõendamata. Õige ei ole, et ema on isa ja lapse

kohtumiste juures. Praegu käib kinnine menetluses hooldusõiguse osas, kus käib

ekspertiisimääruse täitmine mõlema vanema osas. See, et isa on lapsele ohtlik peaks olema

tõendatud. Rae vald avaldas ärakuulamisel, et tehtud kohtumäärus kuulub täitmisele, laps on

isast juba võõrdunud. Tallinna linn avaldas ärakuulamisel, et lapse ema ei ole lubanud last isa

juurde põhjendades, et isa on vägivaldne, tarvitab alkoholi ja on vaimse tervise probleemidega.

Lastekaitse on isaga vestelnud, külastanud tema kodu - ühtegi tõendit ja alust arvata, et see nii

2-19-12827

oleks, ei ole. Emal on alusetud hirmud, teadaolevad asjaolud ei ole põhjuseks, et isa ja laps ei

saaks kohtuda. Kohtumäärust kindlasti tuleb täita, seal kajastuv on lapse huvides.

11. Lapse ema ei ole nõus kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskorraga ja keeldub selle

täitmisest. Lapse ema küll väidab, et isa ise ei ole olnud (talvel 2021) huvitatud lapsega

kohtumisest, kuid edasi toob ise välja, et isa on ikkagi soovinud vastavalt suhtluskorrale lapsega

kohtuda, aga et kohtumisi ei ole toimunud sisuliselt seetõttu, et isa keeldub allumast lapse ema

poolt välja mõeldud tingimustele, mistõttu ei ole ema kohtumisi võimaldanud. Asjaolusid

hinnates ilmneb, et lapse ema ei ole nõus jõustunud lahendiga ja nõuab isalt seda, et kohtumised

toimuksid ema poolt ette antud tingimustel ja korras. 10.02.2020 määrusega otsustas kohus, et

isa võib lapsega kohtuda ilma ema juuresolekuta, kuid ema sellega ei nõustu. Sisuliselt

ignoreerib ema tsiviilasjas 2-19-12827 toimunud varasemat jõustunud lahendiga lõppenud

menetlust suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Lisaks on emal veel tingimusi eelkõige hügieeni

ja koroonaviirusega seoses. Seega on asjas tuvastatud, et lapse ema takistab teadlikult ja

tahtlikult juba pikemat aega kindlaks määratud suhtluskorra täitmist.

12. Lapse ema leidis, et suhtluskorda tuleks täielikult muuta, kuna esinevad asjaolud, millest

saab järeldada, et lapse isa võib lapsele ohtlik olla. Lapse ema esitas pärast ärakuulamist kohtule

tõendina ka lapse isa õe kirjelduse sündmusest, kus lapse isa oli alkoholijoobes autoroolis

olnud. Lapse isa esitas samuti pärast ärakuulamist kohtule e-kirja, milles märkis, et kuna ta

töögraafik on veidi muutunud, saaks ta lapsega varem kohtuda ja palus muuta lapsega

kohtumisaegade algused kella 18:00st 17:00ks.

13. Selleks, et vanema soovi korral muutunud asjaolude tõttu suhtluskorda muuta olukorras,

kus teine vanem muudatusele vastu on, tuleks esitada kohtusse eraldi avaldus suhtluskorra

muutmiseks. Lepitusmenetluses tehakse suhtluskorra muudatusi üksnes siis ja selleks, et

vanemate vahel lepitust leida või kõrvaldada tõrge suhtluskorra täitmisel, st viiakse sisse

suhtluskorra muudatusi, mis mõlemale vanemale sobivad ja lahendavad tekkinud tõrked

suhtluskorra täitmisel. Antud juhul aga ärakuulamisel tuvastatud erimeelsustest lähtudes ei

lahendaks kummagi vanema poolt soovitud suhtluskorra muutmine tekkinud konflikti/tõrkeid

kindlaks määratud suhtluskorra täitmisel, st soovitud muudatused ei aitaks kaasa

lepitusmenetluse eesmärgi täitmisele ning tekitaks uue sisulise vaidluse suhtluskorra üle.

Lepitusmenetluse eesmärk on tagada kindlaks määratud ja kehtiva suhtluskorra täitmine.

14. Vastuseks lapse ema väidetele isa poolt lapse ohustamise kohta märgib kohus, et kolmanda

isiku poolt (lapse isa õde) antud kirjalikus vormis ütlused asjaolu kohta, mida kolmas isik ise

tegelikult ei näinud/kogenud (vaid sisuliselt arvab, et juhtus) ei ole kohased tõendid väidetud

asjaolude (alkoholijoobes roolis olemine) tõendamiseks. Kohus ei näe väidetud asjaolude

pinnalt vahetut ohtu lapsele. Lapse isa ei ole olnud alkoholijoobes roolis samal ajal, kui laps

tema hoole all oleks olnud. Lapsega suhtluse ja ajaveetmise osas omab tähtsust see, kuidas

vanem oma lapsega koos olles on. Lapse ema väidetud asjaolud ei oma lepitusmenetluse

lahendamisega ka puutumust, vaid lapse emal tuleb soovi korral esitada kohtule eraldi avaldus

suhtluskorra muutmiseks.

15. Kuivõrd lapse ema on teadlikult ja tahtlikult takistanud kohtu poolt kindlaks määratud

suhtluskorra täitmist vähemalt alates 26.10.2020 ning laps ja isa ei ole seetõttu juba ca 8 kuud

füüsiliselt kohtunud, siis tuleb lapse ja isa suhtluse tagamiseks ja edasise võõrandumise

vältimiseks kohaldada sunnivahendeid. Kohus määrab TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel, et

10.02.2020 määratud suhtluskord on sundtäidetav TMS § 179 lg-s 2 ning §-s 183 sätestatud

meetme rakendamiseks. Kui lapse ema takistab lapsega suhtlemist korraldava määruse täitmist,

võib lapse isa pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks.

16. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

2-19-12827

Määruskaebus

17. Lapse ema esitas 13.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

osas, millega määrati, et Harju Maakohtu 10.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12827

kindlaks määratud suhtluskord on sundtäidetav. Lapse ema palub jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Lapse ema palub vaadata kaebuse läbi istungil.

18. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja selgitamiskohustust, tõendeid ebaõigesti

hinnanud ning ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

19. Suhtluskorra lahendi sundtäitetavaks muutmine ei ole proportsionaalne, mõõdukas ega

eesmärgipärane ning võib seada ohtu lapse heaolu, turvalisuse ja parimad huvid. Lapse ema on

olnud lapse ainuisikuline hooldaja 4,5 aastat. Lapse isa ei ole võimeline lapsega kahekesi

pikemalt toime tulema. Viimast on kinnitanud ka lapse isa õde. Lapse isa ei ole koostööaldis

ning solvab lapse ema, mis mõjutab väga tugevalt ka last. Lapse ema ei ole olnud nõus nii

väikse lapse usaldamisega lapse isa kätte ilma ema juuresolekuta, samas ei ole lapse ema kunagi

takistanud lapse ja isa regulaarseid kohtumisi lapse ema juuresolekul. Põhjuseks on lapse isa

hooletu ja ebaadekvaatne käitumine lapse suhtes alates lapse sünnist ning verbaalne ja füüsiline

vägivald lapse ema suhtes pärast lapse sündi. Hooletu käitumise all peab lapse ema silmas imiku

sõidutamist purjus peaga, lapsega tee ületamist, kui läheneb suurel kiirusel auto, lapsevankri

lohistamist trepist suurel kiirusel, imikut süles hoidva lapse ema tõukamist, lapse peaga

põrandale kukkumise põhjustamist. Sel suvel lisandusid lapse viskamine merevette ilma ette

hoiatamata nii, et laps vajus peaga vee alla, mis tekitas lapses tugevat hirmu. Nüüd on lapse isal

pidev soov minna esimesel võimalusel oma vanavanemate keldrisse ja tulistada koos lapsega

õhupüssist. Selliselt on lapse isa tekitanud korduvalt ohuolukordi.

20. Kohus ei ole arvestanud lapse ema poolt esitatud tõenditega lapse isa agressiivsuse ja

ebaadekvaatse käitumise kohta. Lapse isa on olnud lapse ema suhtes nii füüsiliselt kui ka

vaimselt vägivaldne ning manipuleeriv. Verbaalne vägivald kestab siiani. Lapse emal on

kahtlusi ja tõendeid lapse isa kehva vaimse tervise kohta. Lapse emal puudub usaldus isa suhtes.

21. Lapse ema on nõus isa ja lapse suhtlusega, kui isa peab kinni elementaarsetest

hügieenireeglitest, on viisakas ja sõbralik ning kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekul.

Lapse ema ei pea mõistlikuks algatada täiendavaid menetlusi enne, kui on selgunud ekspertiisi

tulemused. Lapse ema ei vaidlustanud 10.02.2020 lahendit, kuna oli tol perioodil pandud seoses

käivate kriminaalasjadega absurdsesse olukorda ja lapse emal puudus igasugune võimalus,

ajaline, materiaalne ning emotsionaalne ressurss edasi kaebamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

22. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

23. Rae vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lapse ema on teadlikult ja tahtlikult

takistanud kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist ja laps ning isa ei ole saanud ilma

ema juuresolekuta kohtuda. Lapse ema toob välja erinevaid põhjuseid, mis näitavad, et

lapsevanemate omavaheline suhe ja suhtlemine on halb ning eriti taunitav on see, et kõik

vestlused toimuvad lapse juuresolekul ja lapse kuuldes. Väljatoodud asjaolud ei puuduta isa ja

lapse suhet ega ka seda, et isa ei saaks lapsega hakkama või laps oleks kuidagi ohus, kui ta on

isaga. Isa peab saama võimaluse eraldi lapsega koos olla ja hakata oma lapse eest vastutama,

temaga regulaarselt tegelema jne.

24. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esindaja vestles

19.10.2021 lapse isaga ja isa kinnitas, et on lapsega mõned korrad kohtunud, kuid ema on

viibinud kohtumiste juures ja takistanud isa ja lapse suhtlust. Tõendatud ei ole, et isa ei saaks

lapsega hakkama või laps oleks kuidagi ohus, kui ta on isaga. Lapsega suhtluse ja ajaveetmise

2-19-12827

osas omab tähtsust see, kuidas vanem oma lapsega koos olles on, mitte see, mida ta teeb sel ajal

kui last tema hoole all ei ole.

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtule ei saa ette heita ka menetlusõiguslikke rikkumisi. Kooskõlas TsMS

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Lepitusmenetluse eesmärgiks on eelkõige kõrvaldada suhtlemist reguleeriva kohtulahendi

täitmise käigus ilmnenud tõrked ning võimaldada asjaolude muutumise korral kiiresti ja

efektiivselt teha lapsega suhtlemise korras muudatusi, tagamaks vanema ja lapse sujuv

takistusteta suhtlemine ilma täitemenetluseta. Olukorras aga, kus vanema ja lapse suhtlemist

reguleeriva kohtulahendi täitmiseks alustatud lepitusmenetluses ilmneb, et lapsega suhtlemise

korda ei asuta tõenäoliselt vabatahtlikult täitma, tuleb kohtul lepitusmenetluse ebaõnnestunuks

tunnistamise korral võtta tarvitusele kõik meetmed, et tagada suhtlemist reguleeriva

kohtumääruse kiire ja efektiivne täitmine (RKTKm nr 3-2-1-95-14, p 22). Käesoleval juhul

puudub vaidlus, et lapse ema ei ole täitnud kohtu poolt määratud ja kehtivat suhtlemiskorda (st

ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda ilma ema juuresolekuta) ning vanemad ei saavutanud

lepitusmenetluse jooksul suhtlemise korraldamises kokkulepet. Seega on maakohus

põhjendatult tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määranud 10.02.2020 määruse

täitmise tagamiseks sunnivahendid (TsMS § 563 lg 7 p 1). Tegemist on maakohtu

diskretsiooniotsusega ning maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire

ületanud.

28. Lapse ema hinnangul ei ole sunnivahendite määramine proportsionaalne. Lapse ema leiab,

et lapse isa ei ole võimeline lapsega kahekesi pikemalt toime tulema ning isa käitub lapse suhtes

hooletult ja ebaadekvaatselt ning on lapsele ohtlik. Lapse ema ei ole nõus nii väikse lapse

usaldamisega lapse isa kätte ilma ema juuresolekuta. Selliselt leiab lapse ema, et isa ja lapse

kohtumised ilma tema juuresolekuta ei ole lapse huvides. Lapse ema on sarnaselt

lepitusmenetlusega ka suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses leidnud, et kohtumised

peaksid toimuma lapse ema juuresolekul, kuna isa on lapsele ohtlik.

29. Kolleegium märgib, et hinnang sellele, kas lapse ja isa kohtumised, mis toimuvad lapse ema

juuresolekuta, on lapse huvides, on antud juba suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses, kus

kohus ei tuvastanud, et isa oleks lapsele ohtlik või et suhtlus isaga kahjustaks lapse huve, ning

määras sellest johtuvalt kindlaks isa ja lapse suhtluskorra. Lapse ema ei ole lepitusmenetluse

raames välja toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid asuda vastupidisele seisukohale.

Kolleegiumi hinnangul ei nähtu ema poolt esitatud tõenditest, et isa oleks lapsele ohtlik või et

lapse isal puuduksid oskused lapse turvalisuse tagamiseks. Eeltoodu ei nähtu ka ühestki

määruskaebuses välja toodud intsidendist. Pigem leiab kinnitust vanemate vaheline keeruline

suhtlus seoses lapse kasvatamisega ja selle tõttu konfliktiolukordade tekkimine. Ka lapsele

määratud esindaja ega eestkosteasutused ei toeta ema väiteid isa ohtlikkuse kohta.

Perekonnaseaduse § 143 lg 3 järgi oleks isa ja lapse suhtlusõiguse piiramine põhjendatud vaid

juhul, kui tuvastatud asjaoludel ei oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning

kahjustaks lapse tervist ja arengut (RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Käesolevas tsiviilasjas

kolleegium selliseid asjaolusid ei tuvastanud.

2-19-12827

30. Lapse huvides ei ole isa suhtlusõigust lapsega piirata ja lubada seda ainul teise lapsevanema

juuresolekul. Lapse huvides on kohtuda ja veeta aega isaga ka ilma ema juureolekuta. Isaga

vahetult suhtlemine vastab lapse arenguvajadusele ja heaolule ning arendab vanema ja lapse

vahelist kiindumussuhet. Kolleegium jagab eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja

seisukohta, mille järgi tuleb lapsele tagada võimalus tundma õppida isa ja isale võimalus

tundma õppida lapse vajadusi ja harjumusi seeläbi, et isa saab lapsega koos olla ilma ema

juuresolekuta ning lapse eest isiklikult hoolitseda. Arvestades vanemate konflikte ja tülisid, on

lapse huvides see, et laps saab isaga vahetult eraldi suhelda, kuivõrd selliselt ei ole laps

vanemate vaheliste konfliktide tunnistaja. Seega tagaksid asja materjalidelt nähtuvalt isa ja

lapse isiklikud kohtumised ema juuresolekuta lapsele isaga kohtumiseks ka rahulikuma

keskkonna.

31. Kuigi lepitusmenetluse eesmärk on lepitada vanemaid ja saavutada seeläbi vanemate

kokkulepe selle kohta, kuidas lapsest lahus elav vanem saab lapsega suhelda, on vaja tagada

lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmine ka siis, kui vanemad kokkulepet ei

saavuta. Sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses

sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha

muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm nr 3-

2-1-64-10, p 34). Kuna vanemad ei jõudnud suhtlemise korraldamise osas kokkuleppele ning

kindlaks määratud suhtlemiskord vastas maakohtu hinnangul lapse huvidele ning ema väited

isa ohtlikkuse kohta on tõendamata, siis kohaldas maakohus õigesti TsMS § 563 lg 7 p-s 1

sätestatud

sunnimeetmeid.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

ei

ole

tegemist

ebaproportsionaalsete meetmega. Maakohtu lahendist tulenevalt võib lapse isa pöörduda

kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks ja TMS § 179 lg-s 2 ning §-s 183 sätestatud

meetmete rakendamiseks. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et TMS § 179 lg-t 2

koosmõjus §-dega 183 ja 26¹ tuleb tõlgendada selliselt, et kohtutäitur võib vanema ja lapse

suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha,

kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga

kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel

otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud

kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist

ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab

vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda,

kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja

muudab suhtluse võimatuks (RKÜKm nr 3-2-1-4-13, p 69).

32. Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause

sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei

ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik.

Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on

kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide

põhjal. Lapse ema ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate ja teiste

menetlusosaliste täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse.

33. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu lapse ema poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus.

Arvestades, et lepitusmenetluses tehtav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud

2-19-12827

jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Juhindudes

TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas

kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus

kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)