2-22-4207/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22. aprill 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4207

Tsiviilasi

X avaldus Alexstone OÜ (kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X

Puudutatud isik: Alexstone OÜ (kustutatud), likvideerija

Ly Müürsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja 8. aprilli 2022 taotlus määruskaebuse tagamiseks.

2. Täiendada Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrust otsustusega, et avaldusega

seotud menetluskulud jäävad Alexstone OÜ (kustutatud) kanda.

3. Ülejäänud osas jätta punktis 2 viidatud määrus muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni punkt 1) võib esitada määruskaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse vajaduse korral kindlaks

vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 22. märtsil 2022 Harju Maakohtule avalduse Alexstone OÜ (kustutatud,

puudutatud isik, edaspidi: ühing) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

määramiseks. Avaldaja selgitas, et varasema likvideerimise järel selgus, et ühingu

pangakontole on jäänud raha 2266,93 eurot. Avaldaja palus ennast määrata likvideerijaks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus tegi 8. aprillil 2022 määruse (vaidlustatud määrus), millega võttis avalduse

menetluse ja rahuldas selle. Maakohus otsustas algatada ühingu likvideerimismenetlus ja

määras likvideerijaks pankrotihalduri Ly Müürsoo (edaspidi: kohtu määratud likvideerija),

kellele määras ka tähtaja likvideerimise lõpuleviimiseks ja aruande esitamiseks.

2.1. Maakohus põhjendas, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 järgi

tuleb avaldus vaadata läbi hagita asjana. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 näeb ette, et kui pärast

osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on

täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava

likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

2.2. Äriregistri kohaselt on avaldaja ühingu endine osanik ja juhatuse liige, st likvideerimis-

menetluse läbiviimisest huvitatud isik. Avaldaja esitas vara jaotusplaani 26. veebruari 2022

seisuga, mille järgi on ühingu pangakontole jäänud 2266,93 eurot. Kui ühingul on vara, tuleb

läbi viia likvideerimismenetlus, milleks määrata likvideerija.

2.3. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse

alusel või omal algatusel juriidilise isikule likvideerija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib

likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu

hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Sama paragrahvi teine lõige

lubab likvideerijaks nimetada mh pankrotihalduri ja kolmanda lõike kohaselt on isiku

määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 1 teise lause järgi ei ole kohus likvideerija

isiku määramisel avaldusega seotud. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse

liikmed, kui põhikirjas, osanike otsuse või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti.

Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2

tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

2.4. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseennast. Maakohus leidis, et avaldaja ei

põhjendanud oma sobivust likvideerijaks. Avaldaja viis juba läbi ühingu likvideerimis-

menetluse, aga tema tegevus tõi kaasa vajaduse täiendavaks likvideerimiseks. Seetõttu kohus

avaldajat likvideerijaks ei määra.

2.5. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis 4. aprillil 2022 nõusoleku ühingu likvideerija

ülesannete täitmiseks, mistõttu kohus määrab ta ühingu likvideerijaks. Kohus selgitas

likvideerija ülesandeid ja tema üle teostatavat järelevalvet.

2.6. Likvideerija võib TsMS § 605 lg 1 alusel nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud

kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui nad ei jõua selles kokkuleppele, määrab

kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel määrusega.

2.7. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus

lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Maakohus edastas vaidlustatud määruse registri-

osakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule, st ühingule.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada likvideerija

määramise osas ja määrata ennast likvideerijaks. Ühtlasi palub avaldaja keelata kohtu määratud

3 (4)

likvideerijal kohtumenetluse ajal likvideerija ülesannete täitmine kuni käesolevas asjas

lõpplahendi jõustumiseni.

3.1. Vaidlustatud määrus on olulises osas põhjendamata. Piisav pole põhjendus, et avaldaja ei

sobi likvideerijaks, sest tema tegevuse tulemusel on vajalik ühingu täiendav likvideerimine.

Kohus jättis tähelepanuta, et avaldaja on sama juhatuse liige, kes lõpetas ühingu tegevuse, ning

ainus vara on raha ühingu pangakontol. Puudub alus kahtluseks, et juriidilise isiku juhatuse

liige ei ole võimeline viima läbi täiendavat likvideerimismenetlust. Samuti ei ole kolmandaid

isikuid, kelle huvides oleks erapooletu likvideerija määramine vajalik.

3.2. Pankrotihalduri määramine likvideerijaks on ilmselgelt ebaproportsionaalne omandi-

õiguse piirang, sest nii kaasnevad ühingule kulud. Meedias ilmunud artiklite põhjal on alust

uskuda, et pankrotihaldurile makstakse väga kõrget tasu. Sisuliselt muutub likvideerimis-

menetlus ühingule kahjulikuks, mis on vastuolus juhatuse liikmele seadusest tuleneva hoolsus-

kohustusega. Sellises olukorras on juhatuse liige kohustatud osaühingu huvides määruskaebuse

esitama, vältimaks kahju tekkimist. Hagita menetluse põhimõtetega on vastuolus, et kohus

eelistab pankrotihalduri huvi tulu teenida avaldaja huvile viia likvideerimismenetlus läbi

võimalikult väikeste kuludega.

4. Maakohus tegi 14. aprillil 2022 määruse, millega võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis

tähelepanuta kaebuses sisaldunud esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus põhjendas, et TsMS

ei näe ette likvideerija määramise menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalust.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 21. aprillil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määrust otsustusega menetluskulude jaotuse kohta,

aga jätab sama määruse sisulises osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659

kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Ühtlasi jääb rahuldamata määruskaebuse tagamise taotlus.

Avaldaja kannab kaebusega seotud menetluskulud.

6. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse tagamise taotlust.

6.1. Maakohus märkis 14. aprilli 2022 määruses, et juriidilisele isikule likvideerija määramise

menetluses ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. See on kooskõlas TsMS § 477¹

lg-s 1 sätestatuga, et esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses

sätestatud juhul. Käesoleval juhul asjakohast menetlust kirjeldav TsMS-i 59. ptk ei sisalda

tõepoolest normi, mis võimaldaks esialgse õiguskaitse rakendamist.

6.2. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et TsMS § 665 lg 2 näeb ette võimaluse enne

määruskaebuse lahendamist määruskaebus tagada, mh peatada vaidlustatud määruse täitmine

või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Sarnaselt tuleneb TsMS § 472 lg 1 p-st 1,

et kui viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse määruskaebus, siis saab kohus

peatada lahendi täitmise. Need sätted kohalduvad ka neis hagita asjades, kus esialgne

õiguskaitse pole TsMS § 477¹ lg 1 järgi lubatav.

6.3. Määruskaebuse tagamine pole käesoleval juhul siiski vajalik ega põhjendatud. Avaldaja

ei toonud esile, milles saaks avalduda eriline kahju juhul, kui kohtu määratud likvideerija asub

vaidlustatud määrust täitma. Ringkonnakohtu hinnangul on ühingu vaatekohast mõistlik ja

vajalik, et täiendav likvideerimine viiakse läbi mõistliku aja jooksul. Lisaks määras maakohus

likvideerijale kuupäevalise tähtaja. Neil kaalutlustel jääb kaebuse tagamise taotlus rahuldamata.

7. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust sisuliselt muuta. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.

7.1. Juriidilise isiku likvideerija määramisel teostab kohus kaalutlusõigust, st teeb

diskretsioonil põhineva otsustuse. Kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul,

4 (4)

kui kohus on kaalumispiire oluliselt ületanud (vrd nt Riigikohtu 7. juuni 2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 15 teine lõik).

7.2. Käesoleval juhul ei ületanud maakohus kaalumispiire ja põhjendas määrust piisavalt.

Õige on maakohtu arusaam, et kui avaldaja ei tulnud eelmises likvideerimismenetluses toime

kõigi likvideerija kohustuste täitmisega, siis puudub alus eeldada hakkamasaamist täiendava

likvideerimisega. ÄS §-dest 209, 211 ja 215 tuleneb nende koostoimes, et likvideerijal peab

olema ülevaade likvideeritava juriidilise isiku varast ja kohustustest. Maakohus põhjendas

asjakohaselt, et kui avaldaja eelmisel korral sellist ülevaadet endale ei loonud, siis ei saa

maakohus teda ka sel korral usaldada. Samas eeldab isiku likvideerijaks määramine, et kohtu

hinnangul on ta piisavalt usaldusväärne.

7.3. Õige on avaldaja arusaam, et kohtu määratud likvideerija saab nõuda oma toimingute eest

tasu. Siiski ei tähenda see, et tasu võiks olla ebaproportsionaalne või põhjendamatult suur.

Maakohus märkis asjakohaselt, et kui kohtu määratud likvideerija ja ühing ei saavuta

kokkulepet tasu suuruse osas, siis määrab tasu kohus. Ühingu huvides ei tarvitse olla

võimalikult odava, aga see-eest puudustega likvideerimismenetluse korraldamine.

8. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1, kui jättis tegemata otsustuse menetluskulude jaotuse

kohta. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel

jäävad avaldusega seotud menetluskulud ühingu kanda.

9. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus, kui selleks

esitatakse taotlusi.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

sisulise osa peale saab kaevata TsMS § 606 lg 2 ja § 696 lg 1 teise lause alusel. Määruskaebuse

tagamata jätmise peale seadus kaebeõigust ette ei näe.

(allkirjastatud digitaalselt)