2-22-102663/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2022. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-102663

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi S L vastu võla nõudes

Hagihind

4586,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479,

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn 10150);

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja: S L (isikukood xxx, aadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S L Osaühingu Aktiva Finants kasuks võlgnevus 3671,37 eurot ja viivis

295,50 eurot.

3. Välja mõista S L Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (2612,77 eurolt)

0,065% päevas alates 25.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta S L kanda.

6. Välja mõista S L Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 800 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s

Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV

Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 25.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 24.03.2022 Harju Maakohtule hagi S L vastu võla nõudes. Hagiavalduse

kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel 01.10.2021 sõlmitud võlatunnistusest ja

maksekokkuleppest. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise

päeva seisuga hagejale kokku 3671,37 eurot, millest on põhisumma 2612,77 eurot, viivis

681,14 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, intress 257,46 eurot, lepingutasu 80 eurot.

3. Harju Maakohtu 28.03.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale

20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus

toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale e-toimiku vahendusel

kätte 01.04.2022. Vastamise tähtaeg saabus 21.04.2022. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt

vastust esitanud.

4. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulu 480 eurot ning kohustada

kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise

eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli

tasuda riigilõivu 560 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.

7. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on

hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja

vajalik 240 euro ulatuses (koos käibemaksuga).

8. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 800 eurot (560 + 240). Vastavalt

hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik