2-21-15723/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHageja oma seadusliku esindaja vahendusel esitas 06.10.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt elatise maksmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.10.2021. Elatist taotletakse kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr X.
Legislator headnote
AI generated2-21-15723/32 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kirjalikus 23.11.2021. a vastuses hagile vaidleb kostja hageja nõudele vastu. Kostja on ajavahemikul 15.10.2020–18.08.2021 kandnud hageja ülalpidamiskulusid võrreldes elatise miinimummääraga 6962 euro võrra suuremas summas ja tal on viidatud summas tagasinõude õigus M Ka vastu. Kostja tugineb ka sellele, et alates 01.01.2022 peaks hakkama kehtima perekonnaseaduse (PKS) § 101 uues redaktsioonis. Hageja palub vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist, lähtudes seaduseelnõust, mille järgi on alates 01.01.2022 alaealise lapse igakuise elatise baassumma 200 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-21-15723
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kostja esindaja taotlus 20.04.2022 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
2. Fikseerida parandused poolpaksus kirjas kaldkirjaga.
3. Printida parandatud protokoll uuesti tervikuna välja ja jätta tsiviilasja toimikusse ajalises järjekorras.
4. Kinnitada E K`i ja M-M K`i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
4.1. Kostja M-M K tasub hageja E K`i kasuks igakuist elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1–5 sätestatud ulatuses, mis on käesoleval ajal 225,64 eurot, alates 01.04.2022.
4.2. Elatise võlgnevus ajavahemikul 01.10.2021–31.03.2022 on 1516, 32 eurot.
4.3. Punktis 1.1. kokkulepitud elatist tasub kostja M-M K iga kuu hiljemalt 25. kuupäevaks M Ka arvelduskontole nr X SEB Pank.
4.4. Elatise võlgnevust, mis on punktis 1.2. toodud, tasub kostja M-M K igakuiste osamaksetena vähemalt 75 euro ulatuses ajavahemikul 25.05.2022 kuni võlgnevuse kustutamiseni koos jooksva elatisega.
5. Võtta vastu M-M K`i poolt Viru Maakohtu 18.02.2022. a määruse peale esitatud määruskaebusest loobumine ja lõpetada menetlus määruskaebuses.
6. Tühistada Viru Maakohtu 18.02.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15723 rakendatud hagi tagamine.
7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-15723.
8. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15723 Tsiviilasi E Ki hagi M-M Ki vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Asja lahendamise viis Kohtuistungil 20. aprillil 2022 Menetlusosalised ja esindajad Hageja E K (isikukood x), seaduslik esindaja M Ka (isikukood x) Kostja M-M K (isikukood x), lepinguline esindaja Suido Västra
2-21-15723
2(4) Kohtumääruse peale menetluse lõpetamise osas võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
ASJAOLUD
Hageja oma seadusliku esindaja vahendusel esitas 06.10.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks.
Hageja nõuab kostjalt elatise maksmist seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.10.2021. Elatist taotletakse kanda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr X.
Kirjalikus 23.11.2021. a vastuses hagile vaidleb kostja hageja nõudele vastu. Kostja on ajavahemikul 15.10.2020–18.08.2021 kandnud hageja ülalpidamiskulusid võrreldes elatise miinimummääraga 6962 euro võrra suuremas summas ja tal on viidatud summas tagasinõude õigus M Ka vastu. Kostja tugineb ka sellele, et alates 01.01.2022 peaks hakkama kehtima perekonnaseaduse (PKS) § 101 uues redaktsioonis. Hageja palub vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist, lähtudes seaduseelnõust, mille järgi on alates 01.01.2022 alaealise lapse igakuise elatise baassumma 200 eurot.
Hageja esitas 17.02.2022 hagi tagamise taotluse, mille on kohus rahuldanud 18.02.2022. a määrusega. Kohus on kohustanud kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot.
Kostja esitas 09.03.2022 kohtule määruskaebuse hagi tagamise määruse peale. Kohus võttis määruskaebuse menetlusse ja teatas sellest pooltele 19.04.2022.
Kohtuistungil 20.04.2022 nõustusid pooled sõlmima kompromissi ja esitasid kompromissi kohtule. Kohus kandis kompromissi tingimused kohtuistungi protokolli.
Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja lõpetada asjas menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled lühendavad edasikaebeõiguse kolmele päevale.
Kostja avaldas, et loobub Viru Maakohtu 18.02.2022. a määruse peale esitatud määruskaebusest. Hageja on kostja avaldusega nõus küll.
Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule 21.04.2022. a avalduse, mille kohaselt on kohtuistungi protokolli teisel lehel kokkuleppe punktis 2 kuupäev 30.03.2022, kuid õige on 31.03.2022, sest märtsis on 31 päeva. Kostja palub parandada see kuupäev selguse huvides. Muid protokolliga seotud avaldusi kostjal ei ole.
Elatis vastavalt PKS § 101 lg 1–5 kohtumääruse tegemise kuupäeva 22.04.2022 seisuga et on 225,64 eurot, tuleks kostja arvates kohtumääruses välja tuua.
Hageja esindaja kinnitas kohtule telefonitsi, et on kostja esindaja ettepanekutega nõus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-21-15723
3(4) Taotlus protokolli parandamiseks
TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
Esmalt lahendab kohus kostja esindaja esitatud lahendamata taotlus protokolli parandamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg-st 2 tuleneb menetlusosalise õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Sama paragrahvi lg 4 esimene lause näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.
Kohus nõustub kostja esindaja protokolli parandusettepanekuga ja teeb 20.04.2022 kohtuistungi protokollis paranduse ära. Kohus asendab kohtuistungi protokolli teisel lehel kokkuleppe punktis
2 kuupäev 30.03.2022 õige kuupäevaga 31.03.2022.
Kompromiss
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kohtuistungil pooled sõlmisid kompromissi ning kohus on kompromissi kandnud kohtuistungi protokolli. Et pooltevaheline kompromiss on seaduse või heade kommetega vastuolus, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
Kohus peab võimalikuks kohtumääruses välja tuua kui suur on elatisemäär käesoleval ajal vastavalt PKS § 101 lg 1–5.
Kostja avaldas, et loobub hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebusest. TsMS § 431, §
659 ning TsMS § 644 lg-te 4 ja 6 järgi võtab kohus kostja määruskaebusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse määruskaebuses.
Kuivõrd kohus lõpetab tsiviilasja menetluse, tuleb tühistada tsiviilasjas rakendatud hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel.
Kohtul on selgitada, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulusid ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-21-15723
4(4)
Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Seega, asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kolmele päevale kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
/Digitaalselt allkirjastatud/
Tamara Šabarova kohtunik