3-21-2990/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2990

Haldusasi

Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus Põllumajandus- ja

Toiduameti 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773 tühistamiseks

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Kaebaja – Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, esindaja Tiina

Georg

Vastustaja

–

Põllumajandus-

ja

Toiduamet,

esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Mare

Hiiesalu

Kaasatud isik – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada Sihtasutuse Eestimaa Looduse Fond kaebus

ning tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 29.11.2021

otsus nr 6.1-3/50773.

2. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt Sihtasutuse

Eestimaa Looduse Fond (registrikood 90001457) kasuks

välja menetluskulu 1518,75 eurot. Teiste menetlusosaliste

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

23.05.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1

järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline

soovib

apellatsioonkaebuse

esitamiseks

saada

menetlusabi,

tuleb

tal

esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi: PTA) andis 29.11.2021 otsusega nr 6.1-3/50773 ehitusloa

Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi: RMK) Harju maakonnas Saue vallas Vilumäe ja

Tabara külas maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109960020120/002,

4109960020190/001,

4109960020120/001,

4109960020170/001,

4109960020150/001,

419960020170/002, 4109960020120/101) rekonstrueerimiseks Piiber Projekt OÜ (registrikood

10210632) koostatud ehitusprojekti „Vilumäe metsakuivendus“ maaparandusehitiste ja teedevõrgu

rekonstrueerimine V03 (Vilumäe REK 2019) (töö PP181019EP) alusel (p 1) ja jäeti algatamata

keskkonnamõju hindamine (p 2).

2. Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond esitas 28.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA

29.11.2021 otsusega nr 6.1-3/50773 antud ehitusloa tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Negatiivne oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ei ole välistatud.

Eelduslikult esineb negatiivne mõju metsisele. Projektiala pindala on kokku 196,6 ha ja

kuivenduskraavide kogupikkus 29,8 km. Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja

teedevõrgu rekonstrueerimise projektiala piirneb suures ulatuses Orkjärve loodusalaga, Orkjärve

looduskaitseala Viisu soo sihtkaitsevööndiga. Lähedusse jääb Orkjärve raba sihtkaitsevöönd,

Rebasemäe metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd ning mitmed muud kaitsealuste

liikide leiukohad. Orkjärve loodusala on üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala (Natura

ala) Orkjärve loodusalal ja ehitusloaga hõlmatud katastriüksusel nr 51802:002:0129 on 700 meetri

pikkune ühine piir.

4. Metsa kuivendamist kavandatakse mh kaljukotka (I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik)

elupaigas. PTA 29.11.2021 keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH) eelhinnangust (edaspidi:

eelhinnang) nähtub, et kaljukotka elupaigas kavandatakse 8 kuivenduskraavi ning elupaigaga

piirnevalt 11 kuivenduskraavi rekonstrueerimist või rajamist. Liigi leiukohaga piirnevad

rekonstrueeritavad kuivenduskraavid 100D, 106, 106A, 106B, 106C, 110, 110A, 110B, 114, 115B

(ülemine ots), 184 ning olemasolevasse seisukorda jäävad kraavid 129, 129A, 129B, 200, 600.

5. Projektialaga piirneb metsise (II kaitsekategooriasse kuuluv lind) elupaik. Liigi leiukohta läbivad

kuivenduskraavid 111, 112, 113 (ülemine ots), 129, 129A, 129B ja 600 (osaliselt), mis jäetakse

olemasolevasse olukorda ja ei rekonstrueerita. Lisaks jäävad projektialale (st kuivendatavale alale)

ja selle lähedusse, st mõjualasse järgmiste III kaitsekategooriasse kuuluvate lindude ja taimede

elupaigad või kasvukohad: hiireviu, teder, sookurg, kaunis kuldking, pruunikas pesajuur, vööthuul-

sõrmkäpp, soo-neiuvaip, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, suur käopõll.

6. Vaatamata eelnevale jäeti KMH algatamata. PTA väited mõjude puudumisest kõrvalasuvale

Natura alale on ebaõiged ja lähevad mh vastuollu Keskkonnaameti (edaspidi: KeA) seisukohtadega.

PTA väited olulise negatiivse mõju puudumise kohta Natura võrgustiku alale ning I ja II

kaitsekategooria liikidele on tõendamata, põhistamata ja alusetud. Sellest tulenevalt on ehitusloa

andmine õigusvastane, kuna PTA jättis läbi viimata asjakohase hindamise, et veenduda olulise

negatiivse mõju puudumises objektiivse teabe alusel loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses.

KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lg 2 kohaselt tohtis PTA ehitusloa välja

anda vaid pärast kindlaks tegemist, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Orkjärve loodusala

terviklikkust ega kaitse eesmärki.

7. KeA jättis 04.10.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099 KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

kooskõlastamata ning palus KMH eelhinnangut kirjas toodud tähelepanekute osas täiendada. PTA

täiendas mingil määral KMH eelhinnangut, saatis selle uuest KeA-le kooskõlastamiseks. KeA

keeldus 05.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099-5 eelhinnangut kooskõlastamast, selgitades, et

eelhinnangus esineb endiselt olulisi puudusi, millest tulenevalt ei saa olla veendunud, et ebasoodne

mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele on välistatud.

8. KMH-s toodud väide, et tegevuse mõju ei ulatu kaitstavatesse elupaikadesse, on väär, kuna

arvestamata jäetakse kuivendusvõrgu pikaajalised mõjud. Maaparandussüsteemi rekonstrueeritakse

selleks, et see avaldaks kuivendavat mõju maa-ala veerežiimile. Kui kuivenduskraavid on

amortiseerunud ja nende kuivendusmõju praegu väike, on põhjust eeldada, et piirnevate alade

looduslik veerežiim on vahepeal muutunud looduslähedasemaks. Seega on väär arvata, et algsete

gabariitide taastamine midagi ei muuda. Kuivendusfunktsiooni taastamine suurendab kraavide mõju

piirnevatele aladele.

9. Elupaigatüüpidele mõju hindamisel tuleb arvestada ala kaitse-eesmärke ja ala seisundit, mida on

täpsustatud alale kehtestatud kaitsekorralduskavaga “Orkjärve looduskaitseala kaitsekorralduskava

2019-2028“. Kaitsekorralduskava kohaselt tuleb säilitada liigirikkaid madalsoid (7230) kaitsealal

registreeritud ulatuses ja nende esinduslikkus (seisund) peab olema vähemalt hea (B). Negatiivseks

mõjuteguriks on kava kohaselt kuivendus. Ka vanad loodusmetsad (9010*) tuleb säilitada samas

ulatuses ja nende seisund peab paranema ning pikas perspektiivis peab esinduslikkus olema hea (B).

Kuivendamise mõju peab Orkjärve looduskaitsealal elupaigatüüpides liigirikkad madalsood (7230)

ja vanad loodusmetsad (9010*) olema välistatud.

10. PTA ei ole KMH eelhinnangus põhjendanud, kuidas kraavide kaugused piiranguvööndile

avalduva mõju välistaksid. Eelhinnangu lk-del 12 ja 13 viidatud metsise kaitse tegevuskava viitab

kuivenduse olulisele negatiivsele mõjule vähem 320-360 m kaugusel ning 900 m kaugusel asuvatele

metsise püsielupaikadele. Metsistele olulise mõju puudumise osas sisulised kaalutlused ja

põhjendused puuduvad.

11. Arvestades kuivenduse mõju metsisele, esineb ka oluline negatiivne mõju, oli PTA-l mõjude

väljauurimiseks kohustus KMH (sh loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav nn Natura hindamine)

läbi viia. Kuivenduskraave nr 128 ja 202 ei ole eelhinnangus hoolimata KeA seisukohast

rekonstrueeritavate kraavide hulgast välja arvatud.

12. PTA-l esines eraldiseisev ehitusloa andmisest keeldumise põhjus ka seoses sellega, et ilma KMH

läbiviimiseta oli näha, et kuivendamisel on eelduslikult oluline negatiivne mõju vähem kui kilomeetri

kaugusel asuvatele metsise elupaikadele, arvestades, et metsise suureks ohuteguriks on

kuivendamine. Seega oli PTA-l võimalus ehitusluba välja andmata jätta ka ilma, et oluliste mõjude

olemasolu väljaselgitamiseks oleks Natura hindamine tehtud.

13. Arvestades mh KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 väljendatud seisukohti, puudub

objektiivne teave, mis välistaks teaduslikust seisukohast mõistlikud kahtlused olulisest negatiivsest

mõjust kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele. PTA ei ole suutnud sellist objektiivset teavet ka

eelhinnangu versioonis esitada. Eelhinnangus toodud teave, nt metsa kuivendamine kui suur

ohutegur metsisele, viitab hoopis olulise negatiivse mõju esinemisele vähem kui kilomeetri kaugusel

asuvates metsise püsielupaikades, sh asub üks püsielupaik vähem kui 400 m kaugusel projektialast.

14. 29.11.2021 eelhinnangu lk-l 5 on ebaõigesti väidetud, et EH4 paiknev „Kloostri metskond“ 105

kinnistu kuulub RMK-le. Tegemist on riigile kuuluva metsamaaga. Riigimetsa valitseja on üldjuhul

Keskkonnaministeerium ning riigimetsa majandaja on RMK (metsaseaduse (MS) § 43 lg 2). Esineb

ehitusloa andmisest keeldumise imperatiivne alus tulenevalt maaparandusseaduse (MaaParS) § 23 lg

3 p-st 8.

15. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 ei ole aluseks loa andmisel selliseks tegevuseks, kus see

KeA sõnul võib mõjutada Natura ala ja kaitsealuseid liike. PTA on kaalutlusõigust teostanud valesti,

jättes arvesse võtmata asjakohased kaalutlused. Lisaks on PTA oluliselt rikkunud uurimispõhimõtet

(HMS § 6), jättes välja selgitamata asjas olulise tähendusega asjaolud (mõju piirnevale Natura

loodusalale ja ohustatud liikidele). Esineb olukord, kus ehitusloa andmiseks on vajalik KeA

kooskõlastus HMS § 16 tähenduses.

16. HMS § 16 eristab arvamust ja kooskõlastust. Mitmed õigusaktid, sh maaparandusseaduse

(MaaParS) § 22 lg 4 p 1, näevad ette, et lisaks menetlust läbiviivale haldusorganile osaleb menetluses

ka teine haldusorgan, kuna menetluse tulemus puudutab mingil viisil tema pädevusvaldkonda või

otsuse tegemisel on vaja teise haldusorgani erialateadmisi. Õiguslikult siduv on KeA eitav seisukoht.

17. PTA-le tuleneb ehitusloa andmisest keeldumise alus MaaParS § 23 lg 3 p-st 8. PTA peab

ehitusloa andmisest keelduma, kui MaaParS § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asutus on jätnud

ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata. MaaParS § 22 lg 4 p 1 tähenduses on KeA-l

pädevus looduskaitse all olevate liikide ja Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju osas. Kuna

KeA keeldus põhjendatult kooskõlastust andmast, oli PTA kohustatud keelduma ehitusloa andmisest.

PTA andis ehitusloa välja KeA-i keelduvast seisukohast hoolimata, mistõttu on ehitusluba

õigusvastane.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. RMK väljastas 10.07.2019 otsusega

nr 14.1-1/17352 maaparanduse projekteerimistingimused projektile „Vilumäe REK 2019“ (PT). PT

nägid mh ette nõude arvestada projekteerimisel KeA 05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3 tooduga.

Enne ehitusloa taotlemist pöördus projekti koostaja KeA poole projektile kooskõlastuse saamiseks.

Sellele pöördumisele vastas KeA oma 05.02.2021 kirjaga nr 7-9/21/174-2.

19. RMK esitas 09.07.2021 PTA-le maaparanduse ehitusloa taotluse. KeA avaldas haldusmenetluse

käigus 05.11.2021 kirjaga nr 6-3/21/21099-5 oma seisukohad KMH eelnõule ning PTA tegi KeA

seisukohtadest tulenevalt keskkonnamõju eelhinnangus täiendusi. Eelhinnang vormistati 29.11.2021.

PTA tegi 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773, millega andis välja ehitusloa (otsuse p 1) ja jättis

algatamata keskkonnamõju hindamise (otsuse p 2).

20. KMH algatamata jätmise kohta avaldati teade Ametlikes Teadaannetes 30.11.2021.

Projekteerimise käigus ehitamise ulatust täpsustati ning ehitusprojekti järgi on projektiga hõlmatud

maa-ala suurus 114,7 ha ja rekonstrueeritavate kuivenduskraavide pikkus 13 km. Ehitusloa

andmetesse on kantud maa-ala pindalana ekslikult 196,6 ha.

21. Ehitusloaga kavandatud tegevuste maaparandusehitiste EH 1 4109960020120/002 ja EH 2

4109960020170/002 maa-ala ja Natura ala eraldab mets ja siirdesoo massiiv; EH 5

4109960020150/001 maa-ala ja Natura ala eraldab varasem kraavitusega ala, mis projektlahendi

käigus jääb olemasolevasse seisu. Kinnistu nr 51802:002:0129 piirneb küll Natura alaga, kuid

tegevused ei toimu Natura ala ääres, st ehitusala ei piirne Natura alaga. Ehitusloa alusel jääb lähima

horisontaalse suunaga rekonstrueeritava kraavi nr 503 ja Natura ala vahele ca 125 meetrit ja

vertikaalse suunaga kraavi nr 508 ja Natura ala vahele jääb ligikaudu 100 meetrit.

22. Vaidlustatud ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud kaljukotka kaitseks kehtestatud nõudeid.

Orkjärve

kaljukotka

püsielupaigad

(KLO3001625

ja

KLO3001549)

ja

püsielupaiga

sihtkaitsevööndid (KLO3101759 ja KLO3101856) jäävad projektiala lähimast servast 2,4 kilomeetri

kaugusele.

Ehitustööde

teostamine

projektialal

ei

kahjusta

eelnimetatud

püsielupaiku.

Keskkonnaregistris on registrikoodi KLO9128611 all registreeritud kaitsealuse objektina kaitsealuse

liigi (kaljukotka) leiukoht (st mitte püsielupaik ega püsielupaiga sihtkaitsevöönd), mis jääb osaliselt

projektialale. Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 1 sätestatud elu- ja kasvukoha kaitse meetmeid

(kaitse- või hoiuala moodustamine, püsielupaiga kindlaksmääramine) viimati nimetatud objektiga

seoses rakendatud ei ole. Tuleb rakendada nn isendikaitse nõudeid, mis on sätestatud LKS §-is 55.

Neid nõudeid peab täitma igaüks ning kõnealuse ehitusloa alusel teostatavad ehitustööd iseenesest ei

kujuta nende nõuete rikkumist. Selleks, et tagada kaljukotka isendikaitse, on määratud

ehitusprojektis ja ehitusloa otsuse lisaks olevas eelhinnangus vastavad tingimused, mis tagavad liigi

kaitse: - Projektalale on lisandunud I kaitsekategooria liigi leiukoht: kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

millest tulenevalt tuleb ehitustööde käigus kinni pidada ajalistest piirangutest – ehitustööd ja

trassiraied on keelatud perioodil 15.02-31.07.

23. Kaljukotka elupaiga ebasoodsa võimaliku mõju minimeerimise meetmed ühtivad ka Rebasemäe

metsise püsielupaigale leevendusmeetmeid arvestades, mille tulemusena jäetakse kraavid 111, 112,

113 (osaliselt), 129, 129A, 129B ja 600 (osaliselt) looduslikku seisu, uusi kraave ei rajata ja

olemasolevaid ei rekonstrueerita. Kaitsealuste liikide elupaigas tuleb arvestada LKS § 55 lg-s 6

sätestatut, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud ning LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.

24. KeA on 05.02.2021 kirjas hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed piisavaks mh kaljukotka

kaitseks. Vaidlustatud ehitusloa väljastamisel ei ole rikutud metsise kaitseks kehtestatud nõudeid.

Projektialaga piirneb üks metsise püsielupaik (keskkonnaregistri objekt registrikoodiga

KLO3000749). KeA on 05.02.2021 hinnanud ehitusprojektis ettenähtud meetmed metsise

püsielupaiga kaitseks piisavaks. Projektiala piirneb metsise leiukohaga (keskkonnaregistri objekt

registrikoodiga KLO9101733). Leiukohaga seonduvat kaitserežiimi ei saa samastada püsielukoha

vastava režiimiga ning leiukohaga seostatavad isendikaitse nõuded on täidetavad. Selleks, et tagada

metsise isendikaitse, on määratud ehitusprojektis ja ehitusloa otsuse lisaks olevas keskkonnamõju

eelhinnangus vastavad tingimused, mis tagavad liigi kaitse. Rebasemäe metsise püsielupaigast asub

lähim rekonstrueeritav kraav u 350 m kaugusel, mistõttu puudub oht märkimisväärse kuivendamise

mõju jõudmisest metsise püsielupaigani. Ala piirneb küll registreeritud metsise elupaigaga, kuid

välja toodud meetmed metsise kaitseks (trassiraiete ja ehitustööde keeld perioodil 15.04-30.06) on

KeA hinnangul piisavad arvestades, et aprilli teine ning mai esimene pool on metsise pesitsustsüklis

kõige stressirikkamaks perioodiks ning antud ajaline määratlus hõlmab ka munade haudumise ning

poegade iseseisvaks muutumise perioodi. Seega on KeA hinnanud ehitusprojektis ettenähtud

meetmed metsise kaitseks piisavaks.

25. Teiste kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse suhtes rakenduvad isendikaitse nõuded, mida on

kirjeldatud ehitusprojekti seletuskirja 7. osas. KeA on oma 05.02.2021 kirjas märkinud: „Täiendavalt

on seletuskirja peatükis 7 toodud välja meetmed piirkonnas inventeeritud kaitsealuste looma- ja

linnuliikide kaitseks, mis Keskkonnaameti hinnangul on samuti piisavad.“ Seega on KeA hinnanud

ehitusprojektis ettenähtud meetmed piisavaks kõnealuste kaitsealuste liikide kaitseks.

26. KMH algatamata jätmine oli põhjendatud ja õiguspärane. KMH algatamata jätmise otsustamine

oli PTA pädevuses KeHJS § 11 lg 2 kohaselt. Vastavale otsusele eelnes eelhinnangu andmine.

Kõnealuse objekti tööde teostamine ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral

on keskkonnamõju hindamine kohustuslik selle vajadust kaalumata. Natura 2000 võrgustiku alana

on määratletud Orkjärve loodusala. Kõnealuse Natura 2000 ala kaitse-eesmärk erineb Orkjärve

looduskaitseala kaitse-eesmärgist ja see ei hõlma mh kaebuses viidatud linnuliikide ja nende

püsielupaikade kaitsmist. Eelhindamisel ei tuvastatud võimalikke eeldatavalt olulisi ebasoodsaid

mõjusid Orkjärve loodusala kaitse-eesmärgile, järelikult ei olnud KMH nõutav KeHJS § 3 lg 1 p 2

järgi.

27. KeHJS § 11 lg 23 kohaselt otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus lähtudes

eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei olnud hindamine

vajalik. KeA ei väljendanud haldusmenetluses kategooriliselt vastupidist seisukohta. PTA tuvastas

eelhinnanguga, et viidatud normis kirjeldatud eeldatavad mõjutused puuduvad. Projektialale ei jää

ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Kaitsealuste liikide leiukohtadega seonduvad isendikaitse

küsimused on lahendatud LKS §-s 55 ning need ei ole aluseks ei keskkonnamõju hindamise

nõudmiseks ega ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Ehitusloa alusel ei toimu kavandatud tegevus

ühelgi LKS § 14 lg 1 nimetatud alal. KeHJS § 11 lg 10 ja LKS § 14 lg 1 tulenevalt ei olnud KMH

algatamata jätmiseks nõutav KeA kooskõlastuse saamine.

28. Ehitusloa väljastamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Ehitusloa väljastamine oli kooskõlas

KeHJS § 29 lg 2 sätestatud reegliga. Puudub vastuolu ühegi kaitsekorraga ning PTA oli veendunud,

et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Orkjärve loodusala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

Ehitusloa väljastamine ei ole vastuolus MaaParS § 23 lg 3 p 8 sätestatuga. KeA kooskõlastus ei olnud

nõutav KeHJS § 11 lg 10 ega LKS § 14 lg 1 tulenevalt. PTA leidis haldusmenetluse tulemusena, et

ehitusloa taotlus ja ehitamise aluseks olevad dokumendid vastavad kehtivatele nõuetele ning puudub

alus keelduda ehitusloa väljastamisest.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

29. RMK kaebusele seisukohti ei esitanud.

KESKKONNAAMETI SEISUKOHAD

30. KeA 05.11.2021 kirja nr 6-3/21/21099-5 punktide 2-4 alusel oleks tulnud KMH vajalikkuse

eelhinnangut täiendada. KMH eelhinnangus esines olulisi puudusi, millest tulenevalt ei saanud KeA

olla veendunud, et ebasoodne mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele on välistatud. KeA

palus KMH eelhinnangut 05.11.2021 kirja punktides 2-4 toodud märkuste osas täiendada ning

esitada taaskord KeA-le kooskõlastamiseks. Seega küsiti KeA kooskõlastust, kuid seda PTA

29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773 tegemiseks ei saadud. KeA jääb 05.11.2021 kirjas toodud

seisukoha juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja

eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaebaja vaidlustab PTA

29.11.2021 otsusega nr 6.1- 3/50773 antud ehitusluba RMK-le Harju maakonnas Saue

vallas Vilumäe ja Tabara külas maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109960020120/002,

4109960020190/001,

4109960020120/001,

4109960020170/001,

4109960020150/001, 4109960020170/002, 4109960020120/101) rekonstrueerimiseks Piiber Projekt

OÜ koostatud

ehitusprojekti „Vilumäe

metsakuivendus“ maaparandusehitiste

ja

teedevõrgu rekonstrueerimine V03 (Vilumäe REK 2019) (töö PP181019EP) alusel. Asja materjalide

kohaselt ei esine projektiga hõlmatud alal looduskaitselisi piiranguid LKS § 14 lg 1 mõistes.

Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu rekonstrueerimise projektalaga

piirnevad Natura 2000 võrgustiku Orkjärve loodusala (EE0010133), Orkjärve looduskaitseala

(KLO1000249) Viisu soo sihtkaitsevöönd (KLO1100872), veidi kaugemale jääb Orkjärve raba

sihtkaitsevöönd (KLO1101125), Rebasemäe metsise püsielupaiga (KLO3000749; PLO1000639)

sihtkaitsevöönd (KLO3100930; PLO2000827) ja piiranguvöönd (KLO3100929; PLO2000716) ning

mitmed kaitsealuste liikide leiukohad. Kaebaja kaebeõiguse osas vaidlust ei tõusetunud, mistõttu ei

anna kohus selles osas hinnangut.

32. EhS § 42 lg 1 järgi ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud

nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele

esitatud nõuetele. Põllumajandusamet andis 10.07.2019 otsusega nr 14.1-1/17352 maaparanduse

projekteerimistingimused

Harju

maakonnas

Saue vallas

Tabara

ja

Vilumäe

külades

maaparandusehitiste

maa-alal

(maaparandussüsteemi/ehitise

kood

4109960020120/002,

4109960020190/001,

4109960020120/001,

4109960020170/001, 4109960020150/001,

4109960020170/002, 4109960020120/101) maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks ja tee

ehitamiseks (dtl 208). Nimetatud projekteerimistingimuste eritingimuste järgi tuli võtta arvesse KeA

05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3 RMK-le toodu (dtl 210). KeA on 05.06.2019 kirjas nr 7-

9/19/7395-3 välja toonud mh järgmise: „Lähtuvalt LKS § 14 lg 1 p 7 ja 8 sätestatust on

Keskkonnaameti kui kaitsealuse loodusobjekti valitseja nõusolek vajalik projekteerimistingimuste ja

ehitusloa väljastamiseks juhul, kui tegevus leiab aset kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava

looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Esitatud materjalide kohaselt ei kavandata töid eelnevalt

nimetatud kaitstavatel aladel, mistõttu projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamiseks ei ole

vajalik küsida meie nõusolekut. Sellest hoolimata piirneb maaparandussüsteem mitmete

looduskaitseliste aladega, mille seisukord ning seal esinevad looduskooslused võivad lähtuvalt nende

iseloomust saada töödest mõjutatud. Seetõttu peame oluliseks, et projekt koostatakse selliselt, et

tööde teostamisega ei kaasneks negatiivseid mõjusid Orkjärve looduskaitsealale ega Natura

võrgustikku kuuluvale Orkjärve loodusalale. Samuti ei tohi tegevusega kaasneda negatiivseid mõjusid

Rebasemäe metsise püsielupaigale. Tegevuse puhul, mis võib mõjutada kaitsealuste liikide

elutingimusi, tuleb lähtuda LKS §-s 55 toodust.“ (dtl 213-214). Menetlusosalised ei vaidle, et

väljastatud projekteerimistingimused on kehtivad.

33. EhS § 42 lg 2 kohaselt otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.

KMH algatamise vajadust tuleb täiendavalt kaaluda ehitusloa andmise menetluses vaatamata

asjaolule, et projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks alused, millest tuleb lähtuda

ehitusprojekti koostamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-

1137). Vaidlustatud otsusega jäeti KMH algatamata. PTA tugines vaidlustatud otsuses MaaParS §

23 lg-e 4 ning leidis, et puuduvad MaaParS § 23 lg-s 3 sätestatud alused.

34. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6

lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul

ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1

loetletud teabe saamist. KeHJS § 6 p lg 2 p 1 järgi, kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste

valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus

või muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonna mõju (sama lõike p 22). Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 vastu võetud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 järgi tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vaidlust

ei ole, et vaadeldav projekt ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral on KMH

kohustuslik selle vajadust kaalumata.

35. KeHJS § 11 lg 10 järgi, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab

otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga. PTA esitas 21.09.2021 kirjaga nr 6.1-8/2236 KeA-le

kooskõlastamiseks Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehituste ja teedevõrgu rekonstrueerimise

ehitusloa eelnõu koos KMH eelhinnanguga. Lisaks soovis PTA KeA nõusolekut maaparandusehitiste

ehitusloa väljastamiseks.

36. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, leidis KeA 05.06.2019 kirjas nr 7-9/19/7395-3, et esitatud

materjalide kohaselt ei kavandata töid eelnevalt nimetatud kaitstavatel aladel. Ka 05.02.2021 kirjas

nr 7-9/21/174-2 asus KeA seisukohale, et juhul kui projektiga ei nähta ette kraavi nr

501 rekonstrueerimist täies mahus ning kraavide nr 507, 508 ja 509 rekonstrueerimist kuni kraavi nr

mõttelise

ristuva

teljega,

ei

kaasne

projektiga

kavandatud

maaparandussüsteemi

rajatiste rekonstrueerimisega märkimisväärseid negatiivseid mõjusid LKS § 14 lg 1 mõistes

kaitstavatele aladele. Projektiga on ette nähtud meetmed LKS §-s 55 toodud isendi kaitse tagamiseks.

Projekti lahenduse muutmisel eelnevalt kirjeldatud viisil ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid

Vilumäe maaparandussüsteemi ehitiste rekonstrueerimisele (dtl 221-223). KeA asus 04.10.2021

kirjas nr 6-3/21/21099 järeldusele, et eelhinnangus toodud meetmed taimestikule on piisavad

- elupaikade piires ja ümbruses olevad kraavid jäävad rekonstrueerimata. KeA-l puudub veendumus,

et I kaitsekategooria kaljukotka elupaigale (KLO9128611) ebasoodne mõju on välistatud

ning palus KMH

eelhinnangut

täiendada.

Samuti

tuli

KMH

eelhinnangut

täiendada

kuivenduskraavide rekonstrueerimise mõjude osas Munalaskme oja (VEE1099600) veehulgale ja

vee-elustikule (dtl 157-159). 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 selgitas KeA, et 05.02.2021 kirjas

nr 7-9/21/174-2 esitatud KeA seisukohtadest võib välja lugeda ekslikke eeldusi, et kirjas toodud

ettepanekutega arvestades ja projekti lahenduse muutmisel võib eeldada, et KeA-l puuduvad

vastuväited Vilumäe maaparandussüsteemi ehitiste reokonstrueerimisele. KeA tõi selgitusena välja,

et projekteerimistingimuste kooskõlastamise faasis saab KeA anda hinnanguid ja kaaluda, kas

eeldatavalt on planeeritaval tegevusel perspektiivi või mitte. Mõjusid planeeritud tegevuse osas

hinnatakse tegevusloa menetluses. Hinnates täiendavalt esitatud materjale, asus KeA seisukohale, et

ebasoodne mõju kaitsealustele liikidele ja Natura 2000 aladele ei ole välistatud. KeA tõi 05.11.2021

kirjas nr 6-3/21/21099-5 puudustena välja, et: 1) ilma mõjuulatust Natura 2000 elupaigatüüpidele ja

teistele kaitstavatele loodusobjektidele teadmata pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle.

Kui mõjuulatust ei ole võimalik KMH eelhinnanguga määratleda ja sellest tulenevalt kaardile

kanda, siis tuleks mõjuulatuse välja selgitamiseks kaasata vastava valdkonna eksperte või hinnata

seda KMH käigus. Kui mõjuulatust pole võimalik eelhinnangus kindlaks teha, siis tuleb üle

minna täismahus keskkonnamõju hindamisele; 2) kaitsealused liigid peavad eelhinnangus olema

nimetatud ning ohutegurid vanadele loodusmetsadele (9010*) ja liigirikastele madalsoodele (7230)

peavad olema välja toodud. Eelhinnangus tuleb kirjeldada põhjalikult vastavatele liikidele vajalikke

elupaiganõudeid ning nendest andmetest lähtuvalt hinnata, kas mõju ulatab elupaika ja kas tegemist on

eeldatavasti ebasoodsa mõjuga kaitsealustele liikidele; 3) eelhinnangus tuleb arvestada asjaolu, et

võrreldes kraavide algse kaevamise järgse ajaga, kui kuivendamise negatiivne mõju oli tõenäoliselt

suurim, on olukord kaitstavatele madalsoodele tänaseks mingil määral paranenud, kuna kraavide

kuivendav toime on vähenenud. Hindamisel tuleb lähtuda tänapäevasest vähenenud mõju olukorrast,

mitte kraavide kaevamisele järgnenud suurema negatiivse mõju olukorrast. Samuti tuleb arvestada, et

loodusalal on eesmärgiks seatud ka ala seisundi parandamine; 4) kraavide nr 202 ja 203 osalise

rekonstrueerimisega puudub koostatud KMH eelhinnangule tuginedes veendumus, et II

kaitsekategooria taime kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kasvualale mõjud on välistatud; 5)

mõjud I kaitsekategooria kaljukotkale peavad olema välistatud. Jääb arusaamatuks, miks kaljukotka

elupaigas on osa kraave jäetud rekonstrueerimisest välja, samas kui osa kraave on kavandatud

rekonstrueerida. Mille alusel on valik tehtud ja kuidas saab kindel olla, et liigile pikaajaline negatiivne

mõju puudub; 6) puuduvad põhjendused, kuidas ei avalda kraavide 179-185 ja 114, 125 ja

126 rekonstrueerimine mõju metsise elupaigale kuivendavalt (viited uuringutele); 7) puuduvad

teaduslikud põhjendused, kuidas ei avalda kraavide 201B, 201A, 202 ja 203 rekonstrueerimine

mõju tedre elupaigale kuivendavat mõju (dtl 161-167).

37. EhS § 42 lg 8 järgi, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise

käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende

arvestamata jätmist. Vaidlustatud otsuse järgi PTA täiendas KMH eelhinnangut peale KeA

05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 toodud seisukohti. PTA jäi seisukohale, et planeeritav tegevus ei

ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna puudub mõju Orkjärve loodusalale ning ei mõjuta

ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. 29.11.2021 koostati

„Maaparandussüsteemi ehitusloa andmise keskkonnamõju eelhinnang“ nr 6.1-7/2775 (dtl 249-278).

Nimetatud hinnangus toodi välja, et projektlahend on kooskõlastatud mh KeA-ga ning

kooskõlastustes ei ole hinnatud planeeritud tegevuste mõju negatiivseks ega selle teostamist

võimatuks. Eelnev väide ei vasta tõele, kuivõrd asus KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5

seisukohale, et: „ilma mõju ulatust Natura 2000 elupaigatüüpidele ja teistele kaitstavatele

loodusobjektidele teadmata, pole võimalik otsustada ka mõju puudumise üle.“ Seega PTA KeA

nõusolekut ehitamiseks ei saanud, st PTA-l tuli keskkonnamõju täiendavalt hinnata.

38. Eelhinnangu p-s 2.1. on alapunkt Kaitstavad loodusobjektid ja alad. Välja on toodud, et:

„Vilumäe

metsakuivenduse

maaparandusehitiste

ja

teedevõrgu

rekonstrueerimise

projektala lähedale jääb või alaga piirneb Orkjärve looduskaitseala (KLO1000249) Viisu soo

sihtkaitsevöönd (KLO1100872), kaugemale jääb Orkjärve raba sihtkaitsevöönd (KLO1101125),

Rebasemäe metsise püsielupaiga (KLO3000749; PLO1000639) sihtkaitsevöönd (KLO3100930;

PLO2000827) ja kaugemale piiranguvöönd (KLO3100929; PLO2000716).“ Mh on kirjeldatud ohte,

mis võivad kaasneda metsisele, kaunile kuldkingale ja eesti soojumikasele, käsitletud on ka

kaljukotkast, kuna antud liik kasutab ala pesitsuspaigana. Eelhinnangu järgi jäävad olemasolevasse

seisukorda kraav 202 (kaitsealale jääv osa) ning kraav 203. Kogumis on välja toodud, et kraavide,

mille rekonstrueerimine võiks elupaigatüüpe mõjutada, jäävad olemasolevasse seisukorda (dtl 262).

Eelhinnangu punktis 3.4 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele on leitud, et:

„Kraavid, mida ei rekonstrueerita, elimineerivad teiste kraavide võimaliku kuivendava

mõju ulatumise elupaigatüüpidele. Vilumäe metsakuivenduse maaparandusehitiste ja teedevõrgu

rekonstrueerimine toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline

rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja

elupaigatüüpidele. Maaparandussüsteemi kuivenduskraavid ei jää oluliste sooelupaikade

võtmealadele ehk tuumaladele ning paiknevad Natura loodusalast väljas.“ Kohtule esitatud

seisukohtades jäi KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 toodud seisukohtade juurde, millest saab

järeldada, et KeA hinnangul ei ole vaidlustatud haldusakti aluseks olevas eelhinnangus jätkuvalt

puuduseid kõrvaldatud ning KeA 05.11.2021 kirjas nr 6-3/21/21099-5 kirjas toodud võimalikud ohud

on jätkuvalt uurimata.

39. EhS § 8 sätestab, et ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja

ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu

inimesele, varale või keskkonnale. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse

kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Kuigi vastustajal puudus kohustus KMH

läbiviimiseks, ei ole PTA kummutanud KeA ega kohtu kahtlusi, et projektis kirjeldatud tegevus on

ohutu keskkonnale ning KMH läbiviimiseks puudub vajadus.

40. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab PTA 29.11.2021 otsuse nr 6.1-3/50773.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. Kaebaja esitas taotluse

vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 1518,75 eurot. Kaebaja esitas asja juurde

järgmised arved ning arvete aluseks olevad spetsifikatsioonid: 1) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve

nr 2/2022 summas 900 eurot; 2) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve nr 11/2022 summas 93,75 eurot;

3) SA Keskkonnaõiguse Keskus arve nr 38/2022 summas 495 eurot; 4) 30 eurot vastavalt riigilõivu

tasumise maksekorraldusele nr 352. Kohtu hinnangul on õigusabi tunnihind (75 eurot) kooskõlas

väljakujunenud kohtupraktikaga. Vastustaja ei vaielnud kaebaja menetluskulude suurusele vastu. Ka

kohtu hinnangul on õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd

kohus rahuldas kaebuse, tuleb PTA-lt välja mõista kaebaja kasuks 1488,75 eurot (käibemaksuga)

õigusabikulusid ning 30 eurot riigilõivu, kokku 1518,75 eurot. Teiste menetlusosaliste

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)