2-21-3693/68 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022, Tallinnas, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3693

Tsiviilasi

Veho AS-i hagi Osaühingu Kiukas Eesti, M A K

(K) vastu omandiõiguse tunnustamise ja asja oma

valdusse väljanõudmise nõudes

Tsiviilasja hind

47 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Veho AS (endine ärinimi: Silberauto Eesti

AS, registrikood 10284932, asukoht Järvevana tee 11,

11314 Tallinn),

Lepinguline esindaja J R (e-post: xxx)

Kostja I Osaühing Kiukas Eesti (registrikood

11176400, asukoht Vassivere tee 8, Laekvere alevik,

Vinni

vald,

46501

Lääne-Viru

Maakond,

elektronpost: info.kiukas@gmail.com)

Kostja II M A K (isikukood xxx, elukoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04.aprill 2022

Resolutsioon

1. Rahuldada Veho AS-i hagi Osaühingu Kiukas Eesti ja M A K (K) vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja oma valdusse väljanõudmiseks.

2. Tunnustada hageja Veho AS-i omandiõigust sõidukile xxx xxx, tehasetähis xxx,

registreerimismärk xxx ja sõidukile xxx xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx.

3. Mõista sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx,

tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx, välja kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja M

A K ebaseaduslikust valdusest hageja Veho AS-i otsesesse valdusse.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis xxx,

registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis xxx, registreerimismärk xxx,

tagastatakse pärast käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja

Piirivalveameti poolt otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal

kostjatele Osaühing Kiukas Eesti ja M A K üle andmata.

5. Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse Harju Maakohtu 10.03.2021

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas hagi

tagamise korras Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveametil ning selle allüksustel)

mootorsõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx ja sõiduki xxx,

tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx üleandmine kostjatele Osaühing Kiukas

Eesti (registrikood 11176400) või M A K (isikukood xxx) või nende poolt volitatud

isikutele ja kohustada Eesti Vabariiki (Politsei- ja Piirivalveametit ning selle

allüksusi) andma nimetatud mootorsõidukid hoiule hageja poolt nimetatud

kohtutäiturile juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet asub kriminaalmenetluse

lõpetamise järgselt KrMS § 124 lg 3 lause alusel sõidukite valdust üle andma.

Menetluskulud

6. Jätta Veho AS-i menetluskulud solidaarselt Osaühingu Kiukas Eesti ja M A K (K)

kanda.

7. Rahuldada Veho AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

8. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

solidaarselt Osaühingult Kiukas Eesti ja M A K (K)välja Veho AS-i kasuks

menetluskulud summas 1 050 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja Veho AS esitas 09.03.2021 Harju Maakohtule hagi kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja

M A K (K) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 2019 aastal

rendilepingud sõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx (sõiduk 1) ja sõiduki xxx,

tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx (sõiduk 2) rentimiseks. Sõiduki 1 rendileping kehtis

üks aasta (17.01.2019-16.01.2020) ning sõiduk 1 tulnuks tagastada hagejale 16.01.2020 kell

17:00. Sõiduki 1 rendilepingu lõppedes ei tagastanud kostja 1 sõidukit 1 hagejale. Hageja

nõudis kostjalt I oma 26.03.2020 kirjaga sõiduki 1 tagastamist ning andis talle selleks tähtaja

kuni 02.04.2020. a., kuid kostja I pole sõidukit 1 siiani hagejale tagastanud. Sõiduki 2

rendileping kehtis samuti üks aasta (24.11.2019-23.11.2020) ning sõiduk 2 tulnuks tagastada

hagejale 23.11.2020 kell 15:00. Kostja I ei täitnud sõiduki 2 rendilepingust tulenevaid rentniku

kohustusi ning jättis hagejale tasumata rendilepingus kokkulepitud rendimaksed. Seetõttu

esitas hageja kostjale I 26.03.2020 lepingu täitmise nõude ja ülesütlemise hoiatuse, andes

sellega kostjale I tähtaja kuni 09.04.2020. a. kõigi võlgnetavate rendimaksete tasumiseks ning

hoiatas kostjat I, et juhul kui kostja 1 seda ei tee, loeb hageja sõiduki 2 rendilepingu alates

10.04.2020 ühepoolselt ülesöelduks. Sellisel juhul tuli kostjal I tagastada sõiduk 2 hagejale

hiljemalt 13.04.2020, kuid kostja I pole ka sõidukit 2 siiani hagejale tagastanud.

2. Kostja I keeldus – rendilepingute lõppemisest hoolimata – sõidukeid hagejale tagastamast.

Hagejal õnnestus teada saada, et kostja II (M A K, kostja I juhatuse liige) varjab sõidukeid

Tallinna lähedal xxx metsas, kusjuures ainus juurdepääsutee sõidukitele on tõkestatud

lukustatud keti ning teele ette pargitud veoki ja ekskavaatoriga selliselt, et

möödapääsuvõimalus puudub. Tekkinud olukorras esitas hageja kostja II suhtes Politsei- ja

Piirivalveametile 10.08.2020 kuriteokaebuse Karistusseadustiku § 209 (kelmus) ja § 201

(omastamine) alusel. Politsei- ja Piirivalveamet alustas hageja avalduse alusel kostja II suhtes

kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 20230100913). Politsei- ja Piirivalveamet informeeris

01.10.2020 kirjaga hagejat, et kostja II on loovutanud nii sõiduki 1 kui ka sõiduki 2 valduse

Politsei- ja Piirivalveametile ning et mõlemad sõidukid asuvad nüüdsest Politsei- ja

Piirivalveameti parklas. 03.02.2021. a. informeeris Politsei- ja Piirivalveamet prokuratuuri loal

kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses hagejat sellest, et menetlus

kriminaalasjas nr 20230100913 lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ning et

kriminaalmenetluse käigus äravõetud asitõendid sõiduk 1 ja sõiduk 2 tagastatakse nende

omanikule (hagejale) peale edasikaebamise tähtaja möödumist. Prokuratuuri 05.03.2021

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osalise tühistamise ja muutmise määrusega tühistati

aga varasem (03.02.2021. a.) määrus osaliselt ning tehti kriminaalmenetluse käigus äravõetud

asitõendite sõiduki 1 ja sõiduki 2 osas täiesti vastupidine otsustus, mille kohaselt tuli nad

tagastada hoopis kostjale I.

3. Hageja prokuratuuri otsusega ei nõustu. Hageja on vaieldamatult mõlema sõiduki omanik ning

on kantud sõidukite omanikuna ka Transpordiameti liiklusregistrisse. Kostja I on minevikus

olnud küll sõiduki 1 rentnik (kuni 16.01.2020) ja sõiduki 2 rentnik (kuni 10.04.2020) ning

seaduslik valdaja, kuid peale mõlema rendilepingu lõppemist puudub kostjal I mistahes kehtiv

alus (leping, omaniku nõusolek vms) sõidukeid edasi vallata. Kostjatel ei ole (ega saagi olla)

mitte ühtki alust sõiduki 1 ja sõiduki 2 valdamiseks. Isegi kui kostja II ei ole sõidukeid peale

rendilepingute lõppu hagejale tagastamata jättes pannud PPA hinnangul toime kuriteo

tunnustele vastavat tegu ning isegi kui sõidukite varjamine ja neile juurdepääsu tõkestamine

Tallinna lähedal xxx metsas ei kujuta endast kelmust ega omastamist, ei tähenda see seda, et

kostjate valdus sõidukitele oleks olnud seaduslik või et sõiduk 1 ja sõiduk 2 tuleks

kriminaalmenetluse lõpetamisel tagastada kostjate ebaseaduslikku valdusesse.

4. Hageja palub rahuldada hagi ning tunnustada hageja Veho AS-i omandiõigust sõidukile xxx,

tehasetähis

XXX, registreerimismärk

xxx, ja sõidukile

xxx, tehasetähis

XXX,

registreerimismärk xxx; mõista sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, ja

sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, välja kostjate Osaühing Kiukas Eesti ja

M A K ebaseaduslikust valdusest hageja Veho AS-i valdusse. Samuti palub hageja määrata

kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis XXX,

registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, tagastatakse

peale käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti poolt

otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal kostjatele Osaühing Kiukas

Eesti ja M A K üle andmata. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate Osaühing Kiukas

Eesti ja M A K kanda.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. Kostjad selgitavad, et kostja I rentis 2017 mais, 2018

novembris ja 2019 veebruaris hagejalt kokku 5 veokit (reg tunnus xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja

xxx). Kõik viis veokit olid katkised ja Liikluseeskirjadele mittevastavad eluohtlikud nii

veoautojuhtidele kui kaasliiklejatele. Vaatamata kostjate palvetele hageja veokeid töökorras

veokite vastu ei vahetanud. Vaatamata kostja II korduvatele pöördumistele hageja oma

lubadusi veokeid parandada ei täitnud. 31.12.2019 saatis kostja I hagejale saldoteavituse

summas 136 532 eurot ehk nõude, mida kostja 1 hagejalt nõuab. Hageja kostja nõuet

rahuldanud ei ole. Kuna hageja ei täitnud enda lubadusi heastada see kahju, mille oli kostjale

I tekitanud alates novembrist 2018, saatis kostja I kohtutäituri kaudu 18.05.2020 nõude

hagejale summas 136 532 eurot ja teatas, et kuni võlg ei ole tasutud kostjale I, on veokid xxx,

xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx võla käendusena pandiks. Pärast seda lubas hageja jälle asjad

korda ajada. Kostja tagastas hea tahte märgiks hagejale kolm veokit. Kostja jättis enda valdusse

võla pandiks kaks veokit, kuna leiab, et hageja on kostjat I petnud ja valetanud kostjale I alates

sügisest 2018. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised,

leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

7. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

 hageja on Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt sõidukite xxx

registrimärkidega xxx ja xxx omanik (tl 9),

 hageja ning kostja I vahel oli sõlmitud üürilepingud sõidukite registrimärkidega xxx ja

xxx kasutamiseks: sõiduki xxx suhtes oli üürileping sõlmitud perioodiks 17.01.2019-

16.01.2020 (tl 7-9) ja sõiduki xxx suhtes 24.11.2019-23.11.2020 (tl 16-18). Kohus

selgitab, et kuigi viidatud lepingud on pealkirjastatud kui rendilepingud, on kohus

seisukohal, et tegemist on siiski üürilepingutega, kuivõrd lepingute esemeks olid

sõidukid, mitte loomad, põllumajanduslik kinnisasi või käitis. Kohus selgitab, et

rendilepingu esemeks saab olla üksnes viljakandev asi (VÕS § 339).

 hageja teatas 26.03.2020 kirjaga kostjatele, et kostjal I on sõiduki xxx üürilepingust

tulenevate maksete võlgnevus ja andis kostjale I täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks, hoiatades kostjaid, et kui kostja I võlgnevust tähtajaks ei tasu, siis loeb

hageja sõiduki üürilepingu alates 10.04.2020 ühepoolselt üles öelduks ja kohustas

kostjat I sõiduki hagejale tagastama 13.04.2020 (tl 10).

 Kostja I sõidukit xxx tähtaegselt so 16.01.2020 kelle 17:00 hagejale ei tagastanud.

Hageja andis 26.03.2020 kostjale I täiendava tähtaja üürilepingust tuleneva kohustuse

täitmiseks 02.04.2020 (tl 12). Kostja I sõidukit ka täiendavaks tähtajaks ei tagastanud.

 Kuivõrd kostjad hagejale sõidukeid ei tagastanud, pöördus hageja kuriteokaebusega

PPA poole (tl 22 -23).

 PPA tuvastas kriminaalmenetluse nr 20230100913 käigus sõidukite asukoha ja võttis

vaidlusalused sõidukid asitõenditeks. PPA Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse

lõpetamise 03.02.2021 määruse kohaselt otsustas menetleja muuhulgas lõpetada

kriminaalasjas nr 20230100913 menetluse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu

ja määras, et sõiduauto xxx reg. nr xxx VIN-kood XXX ja sõiduauto xxx reg. nr xxx

VIN-kood XXX tagastatakse omanikule Veho AS-le (registrikood 10284932) peale

edasikaebamise tähtaja möödumist (tl 25).

 Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osalise tühistamise ja muutmise 05.03.2021

määrusega otsustas menetleja tühistada kriminaalmenetluse

lõpetamise

määruse

kriminaalasjas nr 20230100913 osaliselt s.o määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud

asitõendite suhtes tehtud otsustuse osas ning tegi selles osas uue otsustuse, ja määras

tagastada KrMS § 124 lg 3 alusel sõidukid xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) ja xxx reg.

nr xxx (VINkood XXX) Kiukas Eesti OÜle (registrikood 11176400) peale

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumist. Muus osas jättis prokuratuur PPA

03.02.2021 kriminaalmenetluse nr 20230100913 lõpetamise määruse muutmata (tl 27-

29).

 Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

8. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude sõidukite xxx registrimärkidega xxx ja xxx

omandiõiguse tunnustamiseks ja sõidukite oma valdusesse saamiseks. Kohus märgib, et hageja

nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul

nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-

2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et

ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.

9. Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et ta on eelpool viidatud

sõidukite omanik. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest selgub et, hageja on sõidukite

xxx registrimärkidega xxx ja xxx omanik. Kostjad ei ole esile toonud, et hageja on kantud

liiklusregistrisse sõidukite omanikuna õigusliku aluseta. Vastupidi, kostjad möönsid nii

kohtuistungil, kui menetlusdokumentides, et hageja on sõidukite omanik. Seega on kostjad

vaidlusaluste sõidukite kuuluvust hagejale kinnitanud.

10. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastamist on leidnud, et hageja on

vaidlusaluste sõidukite omanik. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 omand on isiku täielik õiguslik võim

asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt

isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

11. Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostjate kohustus tõendada, et kostjatel on õiguslik alus

hagejale kuuluvate sõidukite valdamiseks. Kostjad ei ole esitanud ühtegi sellist väidet ega

tõendit, millest nähtuks kostjate õiguslik alus vaidlusaluste sõidukite valdamiseks.

12. Kostjad tuginesid sellele, et kostjate hinnangul on hageja kostjale I kahju tekitanud ja võlgneb

kostjale 1 vähemalt 136 532 eurot. Kostja leiab, et tal on sõidukite suhtes pandiõigus ja ta ei

pea sõidukeid hagejale tagastama. Kohus kostjatega ei nõustu. Kohus selgitab, et tõepoolest

on mitmetes võlaõigusseaduse sätetes on sätestatud seadusest tulenev pandiõigus lepingu

alusel valdusse sattunud asjadele lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

Selline õigus on nt kinnisasja üürilepingu puhul üürileandjal (§ 305), töövõtulepingu puhul

töövõtjal (§ 654), agendilepingu puhul agendil (§ 685), veolepingu puhul vedajal (§ 803),

ekspedeerimislepingu järgi ekspediitoril (§ 863) ja laolepingu puhul hoidjal (§ 907). AÕS-i §

281 lg-te 1 ja 2 järgi tähendab selline pandiõigus mh õigust asja vallata, st õigust keelduda ka

asja väljaandmisest. Kuid käesoleval juhul ei esine ühtegi sellist alust, millel põhineks kostjate

õigus sõidukeid hagejale mitte tagastada.

13. Poolte vahel oli sõlmitud sõidukite üürilepingud. VÕS § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja

koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele. Vaidlust ei ole selles, et mõlema sõiduki suhtes on üürilepingud

lõppenud, seega on kostjal 1 seadusest tulenev kohustus sõidukid hagejale tagastada. Pooled

kinnitasid istungil, et sõidukite üürilepingud on lõppenud ja uusi üürilepinguid sõidukite suhtes

pooled sõlminud ei ole. Kohus selgitab, et kehtiv õigus ei võimalda üürnikul pärast üürilepingu

lõppu üüritud vara üürileandjale mitte tagastada. Ainus erinorm on VÕS § 334 lg 3, mille järgi

võib üürnik asja kinni pidada, kui ta on teinud vallasasjale kulutusi, mille hüvitamist ta võib

nõuda, kuni nende kulutuste hüvitamiseni. Kostjad ei ole esile toonud, et nad on teinud

sõidukitele mingeid kulutusi ja nüüd nõuavad nende kulutuste hüvitamist, seega ei kuulu VÕS

§ 334 lg 3 käesoleval juhul kohaldamisele. Asjast ei nähtu ka, et sõidukeid oleks koormatud

kostjate kasuks kohtu või kohtutäituri poolt mõne keelumärke, pandi- või muu õigusega kohtu-

ega täitemenetluses.

14. AÕS § 281 lg 1 ja 2 järgi võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi antakse

üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. Asja võib pandiga koormata

ka selliselt, et asi antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja saab panditud asjale kaudse

valduse. Käsipandi kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt ka seaduse alusel tekkinud

vallaspandiõigusele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 282 lg 1 kohaselt käsipant

tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku

leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi pandi seadmise kokkulepe (käsipandi leping) tuleb sõlmida kirjalikult,

kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et pooled oleksid

sõlminud kirjaliku käsipandi lepingu.

15. Ei ole õige kostjate seisukoht, et kostjal I on õigus sõidukeid temal hageja vastu oleva nõude

katteks kinni pidada või keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik

keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks

muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja

võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei

tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja

võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest

suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kohus märgib aga, et

kohustuse täitmisest keeldumise õigus ei anna aga alust vindikatsiooninõude alusel esitatud

vindikatsioonihagi rahuldamata jätmiseks.

16. Kohus selgitab, et kui kostjad on seisukohal, et kostjale I on hageja tekitanud kahju siis oli

kostjal I õigus pöörduda hagejalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks kohtu poole. Kostjate endi

väite kohaselt tekkis neile hageja tegevuse tõttu kahju juba sügisel 2018. Nõude kahju

hüvitamiseks esitas kostja I hagejale 31.12.2019. Seega on kostjal I olnud piisavalt aega, et

pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Kohus oleks kohtumenetluses

saanud kontrollida kostjate väidete õigust, ja seda, kas ning millises summas on kostjal 1 nõue

hageja vastu. Kohus selgitab, et kahjunõude korral on vaja välja selgitada, kas on täidetud

eelkõige järgmised kahju hüvitamise üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS §

115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju

on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; RKTKo 08.01.2013.a, nr 3-2-1-173-12).

17. Kuigi kostjad tõid menetluses esile, et kostja I esitas 31.12.2019 hagejale võlgnevuse kohta

nõudekirja kostjale I kahju hüvitamiseks, ei tähenda see koheselt, et kostjal I selline nõue

hageja vastu ka tegelikkuses oleks. Ei piisa ainult vastaspoolele nõudekirja kättetoimetamisest,

vaid võlgnevuse olemasolu ja suuruse tuvastab vaidluse korral kohus. Hageja ei ole mingit

võlgnevust kostja I ees tunnistanud. Kohtu hinnangul ei kinnita kostja koostatud ja hagejale

esitatud saldoteavitus seda, et ka tegelikkuses on kostjal I rahaline nõue hageja vastu. Kohus

märgib, et 31.12.2019 e-kiri hagejale tõendab vaid seda, et kostja sellise kirja koostas ja

hagejale edastas (tl 75). Kuid see e-kiri ei saa tõendada seda, et hagejal on kostja ees viidatud

e-kirjas märgitud kohustus. Et hageja ei esitanud kostjale vastust, milles oleks eitanud kirjas

toodud nõuet ja neile vastu vaielnud, ei tähenda veel, et kostja oleks 31.12.2019 e-kirjas toodud

nõude omaksvõtnud, nagu arvavad ekslikult kostjad.

18. Kohus märgib ka seda, et kuigi kostjad on enda väitel esitanud hagejale nõudekirju mais 2020

ka kohtutäituri abil, see tegelikkuses nii ei ole. Hagejaks on käesoleval juhul Veho AS (eelmise

ärinimega AS Silberauto Eesti, registrikood 10284932), kostjad on kohtutäituriga edastanud

teateid aga Silberauto AS-le (registrikood 10097392, tl 75 pöördel - 78). Seega on tegemist

erinevate juriidiliste isikutega.

19. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et kostjal I oleks hageja vastu

sissenõutav nõue. Kuid isegi juhul, kui kostjal I see nõue hageja vastu oleks, ei nähtu asja

materjalidest, et see nõue ei oleks piisavalt tagatud. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamise

eelduseks on sissenõutavaks muutunud nõude täitmise ohustatus st võlgniku makseraskuste

tõttu ei ole kindlust, et nõue täidetakse. Äriregistri andmete kohaselt on hageja 2022 I kvartali

maksustav käive olnud 32 488 907,80 eurot, Kohtu hinnangul ei viita see hageja võimalikele

makseraskustele. Kohus leiab, ka seda, et isegi juhul, kui kostjal I oleks nõue hageja vastu

puudub käesoleval juhul piisav seos hageja asjaõigusliku nõude ja kostjatel hageja vastu

väidetavalt oleva kahju hüvitamise nõude vahel. Seega ei ole kostjad kohtu arvates käesoleval

juhul veenvalt põhistanud, et kostjatel oleks õigus keelduda sõidukite valduse üleandmisest

sõidukite omanikule.

20. Kui kostjad on seisukohal, et neil on hageja vastu mingid rahalised nõuded seoses väidetava

kahju tekitamisega, on neil õigus esitada iseseisev hagi hageja vastu, rahaliste nõuete

olemasolu ei takista hagejal sõidukite väljanõudmist kostja valdusest. Sõidukid kuuluvad

hagejale. Kuigi kostjate hinnangul on kostjal I nõue hageja vastu juba aastast 2019, kostjad

võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu poole pöördunud ei ole, kohast õiguskaitsevahendit

kasutanud ei ole.

21. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et sõidukid xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) ja

xxx reg. nr xxx (VINkood XXX) tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest

välja mõista hageja otsesesse valdusesse.

22. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on hagiavalduses taotlenud

kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et sõiduk xxx, tehasetähis XXX,

registreerimismärk xxx, ja sõiduk xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx, tagastatakse

peale käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti poolt

otse hagejale Veho AS-ile, ilma sõidukite otsest valdust vahepeal kostjatele Osaühing Kiukas

Eesti ja M A K üle andmata. Kohus peab taotlust põhjendatuks. Kohtu hinnangul puudub

igasugune vajadus enne sõidukite tagastamist vaidlusaluste sõidukite valduse kostjatele

andmiseks. Kohus on käesolevaga tuvastanud, et sõidukid on hageja omandis ja kostjatel

puudub igasugune õiguslik alus sõidukite valdamiseks. Riigikohus on selgitanud, et

„Sõltumata eeltoodust on menetleja üldjuhul õigustatud ja kohustatud andma asitõendi, mille

tagastamine ei takista kriminaalmenetlust, välja isikule, kelle õigus asjale või kelle valduse

seaduslikkus on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega teises kriminaal- või tsiviilasjas.

Seejuures on oluline, et kohtuotsus oleks tehtud samade isikute suhtes, kes vaidlevad asja üle

käimasolevas kriminaalasjas. Näiteks on võimalik, et (eeldatav) kannatanu esitab

kriminaalmenetluse lõppu ära ootamata kahtlustatava või teise kannatanu vastu

tsiviilkohtumenetluse korras vindikatsioonihagi (AÕS § 80 alusel).“ (RKKKm 3-1-1-35-12, p

13). Käesolevaga on kohus tuvastanud, et hageja on sõidukite omanik, ja kostjad valdavad

sõidukeid ebaseaduslikult, seega tuleb Eesti Vabariigil PPA kaudu tagastada asitõenditeks

olevad sõidukid otse sõidukite omanikule so hagejale.

23. Harju Maakohus rahuldas 10.03.2021.a kohtumäärusega hageja taotluse hagi tagamiseks ning

keelas kohus hagi tagamise korras Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveametil ning selle

allüksustel) mootorsõiduki xxx, tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx ja sõiduki xxx,

tehasetähis XXX, registreerimismärk xxx üleandmine kostjatele Osaühing Kiukas Eesti

(registrikood 11176400) või M A K (isikukood xxx) või nende poolt volitatud isikutele ja

kohustada Eesti Vabariiki (Politsei- ja Piirivalveametit ning selle allüksusi) andma nimetatud

mootorsõidukid hoiule hageja poolt nimetatud kohtutäiturile juhul, kui Politsei- ja

Piirivalveamet asub kriminaalmenetluse lõpetamise järgselt KrMS § 124 lg 3 lause alusel

sõidukite valdust üle andma. Kohtumäärus on jõustunud 16.08.2021. TsMS § 445 lg 2 kohaselt

kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega,

jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna,

kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab hagi tagamise jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

24. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kõik kohtuotsuses käsitlemata

menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates

tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

25. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 47 000 eurot.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

27. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas

asjas kohtuotsuse tegemist.

28. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 09.03.2021 tasunud riigilõivu 1050 eurot. Vastava

kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis

tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

29. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik