2-18-6703/332-18-6703/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-18-6703 Kohtuasi X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.02.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Kaebuse hind 7280 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Kostja Y (endine nimi Y) (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta X apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. 3. Harju Maakohtu 03.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6703 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. 4. Apellatsioonkaebus rahuldada. 5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-18-6703 2 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. 2. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded: • Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul valeandmete ümberlükkamiseks ajalehes Õhtuleht ning selle online-versiooni veebilehel https://www.ohtuleht.ee/, AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee ja AS Eesti Meedia veebilehel www.elu24.postimees.ee teade (järgmistel tingimustel: teade tuleb avaldada veebilehel esiuudisena suletud kommentaariumiga ja püsima esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja poolt valitud ajal ajavahemikul 8.00–19.00, teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja internetiportaali pidaja või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, sama värv, sama kirjatüüp, sama kirjasuurus ja visuaalne paiknemine, kui XX.XX.XXXX avaldatud artikli puhul) alljärgnevalt: Y (END. Y) AVALDAS X KOHTA VALEANDMEID Veebilehed avaldasid XX.XX.XXXX artikli pealkirjaga „XXX“, milles Y (end. Y) esitas meediaväljaandele X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Y (end. Y), et: o Y (end. Y) ei ole X-le kogu nende ühiselt soetatud vara jätnud ega tühjade kätega oma kodust minema kõndinud. o X ei ole soovinud Y-lt (Y-lt) nende ühiseid lapsi ära võtta ega algatanud kohtuvaidlust kibestumisest lahutuse ees. o Kohtus ei ole asjad liikunud Y (Y) kasuks ning sellega seoses ei ole X otsustanud veel inetumaks minna ning Y (Y) mainet avalikult kahjustama hakata. o X ei ole võltsinud libadiplomi Y (Y) jaoks.“

• Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja on hageja kohta avaldanud väärtushinnanguid, palub hageja alternatiivnõudena tuvastada kostja poolt XX.XX.XXXX avaldatud järgnevate väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus: o X on ise võltsinud valmis libadiplomi, mille ta Y-le suurest armastusest ja toetusest kaheksa aastat tagasi muretsenud on, ja nüüd sellega avalikult Y mainet kahjustada üritab; o X on Y kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta;

2-18-6703 3 o kohtus on asjad liikunud Y kasuks ja et X on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata. • Mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2-18-6703 4 vahendust kasutades, avaldas suvalisi väljamõeldud väiteid, milles süüdistas ajakirjanduse vahendusel alusetult kostjat. Kostja sõbrad ja lähedased nägid Eesti Ekspressis W artiklit ja sõprade-lähedaste rahustamiseks vastas kostja oma Facebooki lehel (ligipääsu piiranguga vaid valitud sõpradele ja lähedastele) eelduslikult hageja initsiatiivil ajakirjanduses esitatud valeväidetele. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja avaldas meedias hagejat puudutavaid alusetuid süüdistusi, ebaõigeid faktiväiteid, väärtushinnanguid ja tõele mittevastavaid asjaolusid. 10. Kostja sõprade listis on Q, kes võttis kostjaga ühendust ning küsis, kas võib kostja Facebooki lehel avaldatud seisukohad avaldada Elu24.ee lehel. Kostja vastas Q-le eitavalt ja kirjutas, et kui Q soovib tema suhtes midagi avaldada, peab kostja seda enne nägema. Sellest tingimusest ei pidanud Q kinni ning avaldas kostja teadmata ja temalt nõusolekut saamata artikli (kas ise või kokkuleppel teiste ajakirjanikega) väidetega, mille põhjal jäi mulje, nagu kostja ise oleks ajakirjanduse poole pöördunud. Maakohtu otsus 11. Maakohus jättis 03.02.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1500 eurot ja viivise. Maakohus tühistas 30.04.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 12. Maakohus leidis, et hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele ning nimetatud nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja 8, § 1046 ja § 1047 lg 4 alusel. Nende nõuete eeldused on: hageja kohta on avaldatud andmeid; andmed avaldas kostja; nimetatud andmed on ebaõiged või väärtushinnangud ebakohased; hageja õigusi on rikutud; kostja käitumine on olnud õigusvastane; hagejal on tekkinud kahju ja see on põhjuslikus seoses rikkumisega. 13. Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Maakohus tuvastas asja materjalide alusel, et Õhtuleht avaldas XX.XX.XXXX artikli pealkirjaga „XXX“. Artiklis on esitatud kostja selgitused järgmise kokkuvõtliku sisuga: X on ise võltsinud valmis libadiplomi, mille ta Y-le suurest armastusest ja toetusest kaheksa aastat tagasi muretsenud on ja nüüd sellega avalikult Y mainet kahjustada üritab; X on Y kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta, kohtus on asjad liikunud Y kasuks ja X on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata. 14. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli andmete avaldaja. Kostja möönis, et avaldas tema ja hageja suhete halvenedes ja ilmunud meediakajastuse järgselt vaidlusalused mõtted enda Facebooki postituses (kuigi selgitab, et täpset sõnastust ta ei mäleta). Samas märkis maakohus, et hagi aluseks ei ole mitte nende avaldamine Facebooki postituses, vaid nende hilisem kajastamine ajakirjanduses. Seega oli oluline tuvastada, kas kostja avaldas need väited ajakirjandusele (nende avaldamiseks ajakirjanduses oli kostja nõusolek) või mitte. Maakohus selgitas pooltele 01.11.2021 kirjas, et juhul, kui kostja andis nõusoleku nende avaldamiseks, võib ta olla käsitletav kaudse avaldajana (otsene avaldaja on ajakirjandusväljaanne) või kaasaaitajana. Samuti selgitas kohus, et asjaolu, et kostja oli avaldajaks (andmete avaldamiseks oli kostja nõusolek), peab tõendama hageja. Hageja kohtule vastavaid tõendeid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt oli tõendamata nõude eeldus, et kostja andis Õhtulehele nõusoleku hagis toodud väidete avaldamiseks. Kuivõrd maakohus ei saa käsitleda kostjat avaldajana, mis on

2-18-6703 5 oluline nõude rahuldamise eeltingimus, ei analüüsinud maakohus teisi hagi aluseks olevaid asjaolusid ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus 15. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 16. Maakohus rikkus menetlusõigusnormi, selgitades pooltele valesti tõendamiskoormust ning jättes täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus eksitas pooli tõendamiskoormise selgitamisel. Neid rikkumisi ei ole hageja hinnangul võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtusse. 17. Poolte vahel ei ole ilmselt vaidlust selles, et ajakirjanduses avaldati hageja kohta väiteid, mis võeti kostja Facebooki postitusest. Kostja kinnitas vastuses hagile, et ajakirjanik Q võttis kostjaga ühendust selleks, et kostja Facebooki lehel avaldatud seisukohad avaldada Elu24.ee lehel. Kostja väitis, et tal on olemas kirjavahetus ajakirjanikuga, millest nähtub, et ta seadis ajakirjanikule tingimuseks, et kui kostja seisukohti ajakirjanduses avaldada, saab see olla võimalik ainult kostja eelneval loal. Kostja kinnitas, et otsib vastava kirjavahetuse üles ja esitab selle siinsesse menetlusse esimesel võimalusel. Seega on kostjal tema enda sõnade kohaselt olemas tõend, millega tõendada, et ta ei ole andnud oma seisukohtade ajakirjanduses avaldamiseks luba. 18. Maakohus selgitas 01.11.2021 kirjas, et kostja väide, et tema ei avaldanud andmeid ajakirjandusele, on negatiivne asjaolu, mida ei pea tõendama mitte kostja, vaid hageja. Hageja leiab, et olukorras, kus kostjal on tema enda kinnitusel olemas tõend selle kohta, et ta on seadnud avaldamise tingimuseks oma eelneva kooskõlastuse (ja mida kostja siis ilmselt väidetavalt ei andnud), ei ole tegemist negatiivse asjaoluga, mille tõendamist ei saa kostjalt oodata. Kostja on selgesõnaliselt öelnud, et tal on vastav tõend olemas. 19. Maakohus rajas otsuse üksnes sellele, et hageja oleks pidanud tõendama, et andmete avaldamiseks oli kostja nõusolek, aga ei tõendanud seda. Kuigi otsuses ei ole kohus otsesõnu rääkinud negatiivse asjaolu tõendamiskoormusest, on maakohtu 01.11.2021 selgituste valguses siiski üheselt arusaadav, et kohus on otsuses silmas pidanud, et kohus ei oodanud kostjalt oma väidete tõendamist, kuna luges vastava asjaolu negatiivseks, mida kostja ei pidanud tõendama. Olukorras, kus kostjal on tema enda väidete kohaselt olemas vastav tõend, ja kus ta on lubanud selle tõendi ka menetlusse esitada, on maakohus tõsiselt eksinud, leides, et kostja ei pea oma väidet tõendama, kuid hageja peab sama asjaolu tõendama olukorras, kus hagejal puudub võimalus seda asjaolu tõendada. 20. Kostja väitis peale maakohtu selgitusi, et ta ei mäleta enam täpselt, mida ta oma Facebooki postituses avaldas, ja et kostja Facebooki postituse sisu peaks tõendama hoopis hageja. Ilmselgelt lähtus kostja maakohtu ekslikest selgitustest. Hagejal ei ole juurdepääsu kostja Facebook kontole, aga TsMS § 231 lg 1 mõttes võib ilmselt lugeda üldtuntuks asjaolu, et Facebook toimib üldjuhul nii, et mis sinna kirjutatud, see sinna ka jääb, v.a juhul, kui kirjutatu spetsiaalselt ära kustutatakse. Kostja ei väida, et ta kustutas Facebookist oma postituse(d) ära. Kostja väidab, et ta ei mäleta, mida ta seal avaldas. Kostja jutt sellest, et ta ei mäleta, mida ta oma Facebooki postituses avaldas, ei ole eluliselt usutav. 21. Maakohtu eksitav tõendamiskoormuse selgitamine on kaasa toonud olukorra, kus kostja järgnev menetluslik käitumine viitab juba selgelt tõendite varjamisele. Maakohtu eksitavate

2-18-6703 6 selgituste tulemusena ei ole eelmenetluse eesmärgid täidetud. Hageja hinnangul on maakohtu eksimus tõendamiskoormuse osas olnud nii oluline, et seda rikkumist ei saa kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses. Menetlusõiguse normide rikkumise tulemusena ei ole pooled esitanud kohtule tõendeid (või taotlusi tõendite kogumiseks), mis tegelikult nende väidete tõendamiseks oleks olnud kohased, oodatavad ja võimalikud. Neid tõendeid (või tõendite kogumise taotlusi) ei ole võimalik esitada alles ringkonnakohtu menetluses, kuna apellatsioonimenetlus ei saa olla oluliste tõendite kogumise ja uurimise esimene instants. Seetõttu on vajalik TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt asja tagasisaatmine uueks läbivaatamiseks maakohtus. 22. Lisaks on maakohus ebaõigesti kostja menetluskulud kindlaks määranud ja hageja kanda jätnud ning ei ole arvestanud sellega, et menetluses ei ole kostjal olnud sellises mahus menetluslikult esindajat, nagu on menetluskuludena kindlaks määratud ja välja mõistetud. Menetluskulude nimekiri on esitatud kostja enda poolt ning nimetatud nimekiri on vastuolus menetluse käiguga. Ühtegi tõendit, et kostja tegelikult oleks sellises mahus menetluskulusid kandnud, nagu ta väidab, ei ole esitatud. Puuduvad arved ja maksekorraldused, mis seda tõendaksid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 24. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi ega küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebusele vastust (TsMS § 641 lg 1) (Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 25. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14 17.12.2014 tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta. 26. Hageja tõi esile, et kostja on avaldanud ajalehele Õhtuleht hageja kohta ebaõigeid andmeid ja kostjalt saadud andmete alusel avalati Õhtulehe veebiväljaandes XX.XX.XXXX artikkel pealkirjaga „XXX“, milles esitati kokkuvõtlikult järgmised väited: 1) X on ise võltsinud libadiplomi, mille ta Y-le suurest armastusest ja toetusest kaheksa aastat tagasi muretsenud on, ja nüüd sellega avalikult Y mainet kahjustada üritab; 2) X on Y kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta; 3) kohtus on asjad liikunud Y kasuks ja X on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata. Artiklile on viidatud ja seda dubleeritud publik.delfi.ee ja Elu24.postimees.ee portaalides.

2-18-6703 7 Hageja soovis ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või alternatiivselt, juhul kui tegemist on väärtushinnangutega, siis väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamist. Samuti palus hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt välja mõista hüvitise. Hageja väitis, et esitatud väited on ebaõiged ja hageja au teotavad.

Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei ole avaldaja. Kostja avaldas vaidlusalused väited Facebookis isiklikul lehel ja pärast Facebooki postitust pöördus ajakirjalik Q kostja poole sooviga Facebookis avaldatu avaldada ajakirjanduses, kuid kostja oli nõus sellega ainult siis, kui enne avaldamist saab ta artikli tekstiga tutvuda. Kokkulepet Q-ga ei sõlmitud.

Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, et kostja on väidete avaldaja. Menetluskulud jäid hageja kanda.

2-18-6703 8 Õhtulehe veebiväljaandes XX.XX.XXXX avaldatud Q artiklist pealkirjaga „XXX“. Artikli kohaselt on kostja häiritud Eesti Ekspressis avaldatud artiklist ja soovib paljastada ebameeldiva juhtumi tagamaid. Artikli kolmandas lõigus on avaldatud tekst: „Y selgitas: „Võtaksin meedias läbi käinud teema kokku, mis minu „kalli eksabikaasa“ poolt genereeritud sai. Kõik minu lähedased teavad, …“. (tl 8-9). Eelviidatule järgnevast artikli tekstist nähtub, et kostja ise avaldas artiklis toodud väiteid ning ajakirjanik on ainult edastanud kostja poolt väljendatut. Maakohus eeltoodut tõendit hinnanud ei ole, mis on ringkonnakohtu arvates oluline menetlusõiguse normi rikkumine (TsMS § 442 lg 8).