2-20-15513/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-15513

Tsiviilasi

XXXXXX korteriühistu avaldus Arno

Jurovilt võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. juuni 2021. a määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liigid

XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Arno Jurovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I/vastutaja II (avaldaja): XXXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

advokaat Kristina Viznovitš

Määruskaebuse esitaja II/vastustaja I (puudutatud isik): Arno

Jurov (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuni 2021. a määrus välja mõistetud põhivõla suuruse,

viivise arvutamise aluseks oleva põhivõla suuruse, menetluskulude jaotuse ja suuruse osas

ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja 1825 eurot 98 senti ja viivis põhivõlalt 1632 eurot 78 senti ning jaotada ja määrata

kindlaks menetluskulud proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega.

2. Rahuldada XXXXXX korteriühistu määruskaebus osaliselt. Arno Jurovi

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

3.1.

Rahuldada

XXXXXX

korteriühistu

avaldus

Arno

Jurovilt

võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

3.2. Mõista Arno Jurovilt välja XXXXXX korteriühistu kasuks 1825 eurot 98 senti.

3.3. Mõista Arno Jurovilt välja XXXXXX korteriühistu kasuks viivis arvestatuna

põhivõlalt 1632 eurot 78 senti alates 22. oktoobrist 2020 kuni põhivõla täies ulatuses

tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

3.4. Jätta menetluskulud 76% ulatuses Arno Jurovi kanda ja 24% ulatuses XXXXXX

korteriühistu kanda.

3.5. XXXXXX korteriühistu hüvitatavate menetluskulude suurus on 3048 eurot 83 senti

ja Arno Jurovi hüvitatavate menetluskulude suurus 12 eurot. Tasaarvestada

menetlusosaliste vastastikkused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõista Arno

Jurovilt XXXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulude katteks 3036 eurot 83 senti.

3.6. Mõista Arno Jurovilt välja XXXXXX korteriühistu kasuks menetluskuludelt viivis

alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. XXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 22. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse

Arno Jurovi (puudutatud isik) vastu põhivõla 2398 euro 49 sendi saamiseks, kahju 193 euro 20

sendi hüvitamiseks ja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi XXXXXX omanik ning tal on tekkinud

avaldaja ees majandamiskulude võlg kokku 2398 eurot 49 senti. Avaldaja on puudutatud isikule

igakuiselt esitanud arveid tarbitud teenuste eest vastavalt põhikirja p-le 3.1.5 ning sõlmitud

lepingutele ja nendest tulenevatele maksekohustustele. Arved koosnevad halduskulust, mille

moodustab juhatuse esimehe, raamatupidaja ning maja sise- ja välikoristaja palk ning mida

tasutakse vastavalt korteriomandi suurusele. Vee ja elektri eest tasutakse vastavalt mõõtja

näidule ja tegelikule tarbimisele. Üldelekter jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt

korteriomandi

suurusele. Prügi

eest

arvutatakse tasu ruutmeetripõhiselt vastavalt

tühjenduskordadele. Kütte eest tasutakse vastavalt tegelikule tarbimisele ning jaotatakse

vastavalt iga korteriomaniku korteri suurusele. Remondifond, mis on vastu võetud 1999. a

üldkoosolekul ning on tänaseni püsinud muutumatuna, s.o 383 eurot 47 senti kuus, arvutatakse

vastavalt korteri suurusele ning ühe ruutmeetri eest tasutakse 0,228 eurot. Ka peakaitse eest

tasutakse vastavalt korteriomandi suurusele.

Puudutatud isik on arveid tasunud osaliselt.

Kuna puudutatud isik ei ole võlga tasunud, pidi avaldaja pöörduma õigusabi saamiseks

advokaadibüroo LMP poole, millest on avaldajale tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128

lg 3 mõttes 193 eurot 20 senti.

Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märgib avaldaja, et üldkoosolekud toimuvad iga

aasta, kuid neid ei protokollita, majanduskavad kinnitatakse suuliselt. Olenemata majanduskava

olemasolust on puudutatud isikul kohustus tasuda vähemalt halduse, prügi, peakaitse, elektri,

üldelektri ning vee eest.

Avaldaja lähtub majandamiskulude jaotuse arvutamisel kinnistusraamatu andmetest, mille

kohaselt on kogupind 1680,3 m2. Ehitusregistri andmed on valed. Algselt koosnes XXXXXX

ühiselamu kahest maja poolest, selle kaheks jaotamisel tekkisid XXXXXX ja XXXXXX.

Mingil põhjusel registreeriti korteriomand nr 128, mis asub küll XXXXXX majapooles,

XXXXXX poolele. Kuivõrd korter 128 saab oma arved ja teenused KÜ XXXXXX kaudu,

lahutab avaldaja kinnistusraamatus nähtavast kogupinnast korteri 128 suuruse 18,3 m2 ning

XXXXXX kogupinnaks jääb 1662 m2, mis nähtub ka korteriomanikele esitatavatelt arvetelt.

Küttekulu arvutamiseks jagatakse küttearve kaugkütte kasutajatega, kaugkütet kasutab

1437,55 m2, mitte kogu maja.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isik on alates 2016. a tasunud osaliselt vaid vee ja elektri eest, sest ta ei ole rahul

korteriühistu juhatuse asjaajamisega. Korteriühistu juhatus ja selle esimees Rein Värv on

aastaid teadlikult tegutsenud seadusevastaselt, sh määranud endale ja pereliikmetele töötasu,

palganud tööle enda abikaasa ning teinud poegade ja abikaasa osalusel majas remonditöid, mis

nõuaks korteriühistu üldkoosoleku otsuseid. Üldkoosolekud on toimunud fiktiivselt aastatel

2008 ja 2011 ning erakorraline üldkoosolek 2016. a. Seega on ka kohtule esitatud

majanduskavad võltsitud. Kui pole toimunud üldkoosolekuid, ei saa kinnitada ka

majanduskavasid.

Haldustasu ja remondifondi summade nõudmise aluseks olevaid dokumente ei ole esitatud.

Jääb ebaselgeks, milliste ruutmeetrite alusel arvutused on tehtud, kas 1680 m2 (kajastatud

juhatuse esimehe aprillis 2016 jagatud teatel), 1662 m2 (kohtule esitatud) või 1722,20 m2

(ehitusregistri andmed). Arvestused on valed ja kütte eest on küsitud rohkem raha.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 2. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt (resolutsiooni p 1),

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1259 eurot 67 senti, viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 1066 eurot 47 senti alates 22. oktoobrist 2020 kuni

selle täieliku tasumiseni (p 3). Riigilõiv jäi puudutatud isiku kanda ning avaldaja lepingulise

esindaja kulud võrdsetes osades kummagi poole kanda (p 4), mõistes puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 1083 eurot 20 senti (p 5) ning viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni (p 6).

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud 2017-2020. a majanduskavade

(I kd, tl 44-45 pöördel) kehtestamine üldkoosolekul (korteriomandi- ja korteriühistuseadus

(KrtS) § 20 lg 3, § 41 lg 3), mistõttu ei saa neid võtta majandamiskulude nõude aluseks. Kuigi

avaldaja väitel toimuvad üldkoosolekud iga aasta, ei ole need protokollitud. Avaldaja esitas

kohtule 2017. ja 2019. a üldkoosoleku protokollid (IV kd, tl 2, 41), millest nähtuvalt on

2017. a üldkoosolekul kinnitatud 2011. kuni 2016. aastaaruanded ja 2018. a majandustegevus,

milleks on teise korruse koridori kapitaalremont (IV kd, tl 2) ja 2019. a üldkoosolekul (IV kd,

tl 41) kinnitatud 2017. ja 2018. aastaaruanded ja majanduskava. Seega on majanduskava

kehtestatud tagantjärgi. Samuti on majanduskavade järgi majandamise periood oktoobrist

septembrini, kuigi äriregistri andmetel on selleks kalendriaasta. Samas ei tähenda

majanduskava puudumine, et puudutatud isik ei peaks tarbitud teenuste eest tasuma.

Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule kuulub korteriomand (pindala 15,7 m2) asukohaga

XXXXXX ning puudutatud isik on XXXXXX korteriühistu liige. Samuti on puudutatud isik

tasunud alates juuli 2016 kuni september 2020 koostatud ja esitatud arvete alusel osaliselt vee

ja elektri eest kokku 353 eurot 55 senti (I kd, tl 18-25), mille avaldaja on arvestanud võla katteks

vastavalt puudutatud isiku selgitustele. Puudutatud isikul on osaliselt või täielikult tasumata

avaldaja esitatud arved ajavahemiku juuli 2016 kuni september 2020 eest kogusummas 2398

eurot 49 senti (I kd, tl 9-17).

Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei ole tarbinud vett, elektrit, kütet ning kasutanud

prügiteenust, seega saab lähtuda avaldaja esitatud kommunaalarve kujunemise arvestusest

(II kd, tl 6), mille kohaselt jagatakse prügikulu, küttekulu, peakaitsekulu ja üldelekter

korteriomandite üldpinnaga ja saadud summa korrutatakse korteriomandi ruutmeetritega ning

vee ja elektri eest tasutakse vastavalt korteriomandi vee- ja elektrimõõtja näidule. Seega tuleb

prügikulu, küttekulu, peakaitsekulu ja üldelektri eest tasuda vastavalt korteriomandi suurusele

ning vee ja elektri eest tegeliku tarbimise alusel ning arvestamisel lähtuda vaidlusalusel

perioodil teenusepakkujate esitatud arvetest (II kd, tl 4-209; III kd, tl 1-153).

Kohus nõustus avaldaja põhjendatusega aluseks võetud ruutmeetrite suuruse osas ning

kontrollis, et arvetel esitatud arvutused on vastavuses põhikirjas kokkulepitud arvestuse

alustega (korteriomandi osa suurusega). Kuigi puudutatud isiku väitel on arvutused ebatäpsed

ja valed, sest ei ole aru saada milline ruutmeetrite arv on aluseks võetud, ei ole puudutatud isik

toonud esile, milline ruutmeetrite suurus tuleks arvestuse aluseks võtta.

Avaldaja haldus- ja remondifondi maksete nõuetel puudub õiguslik alus, kuivõrd põhikirja

p 6.3.9 järgi määrab üldkoosolek kindlaks nii remondifondi kui halduskulu, ent ei ole esitatud

tõendeid, millest nähtuks eelnimetatud kulude suurus, jaotus ja tasumise kord. See aga ei

tähenda, et puudutatud isik ei peaks kaasomandi eseme valitsemisse ega korrashoidu

panustama. Korteriühistu juhatusel on võimalus puudused kõrvaldada järgmisel üldkoosolekul.

Kohus arvestas avaldaja juuli 2016 kuni septembri 2020 eest esitatud arvetest maha halduse

(2016. a 18,997 eurot kuus, 2017. a 20,787 eurot kuus, 2018. a 22,062 eurot kuus, 2019. a

23,880 eurot kuus ja 2020. a 25,841 eurot kuus) ja remondifondi (3,622 eurot kuus) eest

küsitavad summad. Kuivõrd puudutatud isik on osaliselt vee ja elektri eest tasunud, mille

avaldaja on jooksvalt maha arvestanud ning see on kajastatud ka tasumisele kuuluvatel arvetel,

on avaldajal juuli 2016 kuni septembri 2020 eest esitatud arvete alusel tasumata vee, elektri,

prügi, kütte, peakaitse ja üldelektri eest kokku 1066 eurot 47 senti (2398 eurot 49 senti – 1332

eurot 2 senti).

Puudutatud isiku seisukoht, et tal on õigus keelduda kulude kandmisest kuni talle ei ole

selgitatud arvetel märgitud summade kujunemist ning esitatud raamatupidamisdokumente, on

ebaõige. Asjaolu, et juhatus või selle esimees ei ole puudutatud isiku pöördumistele reageerinud

või on seda teinud ebapiisavalt, ei anna õigust KrtS § 40 lg 3 alusel keelduda kulude kandmisest.

Tõenditest nähtuvalt on juhatus puudutatud isikule kahel korral vastanud (I kd, tl 73-75).

Puudutatud isik saanuks keeldumise korral kasutada KrtS § 45 lg-st 3 tulenevat õigust, mida ta

teinud ei ole. Kuivõrd korteriühistu saab rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks vaid

ühistu liikmetelt ning olukorras, kus üks ühistu liige otsustab keelduda korteriühistu arvete

tasumisest või tasuda neid vastavalt enda äranägemisele, kannatavad teised ühistu liikmed.

Põhikirja p 9.4.3 ja 9.4.8 näevad ette, juhatuse pädevuses on ühistu töötajate töölevõtmine ja

raamatupidaja ning teiste palgaliste töötajate ametikoha moodustamine, töölevõtmine ning

töötasu määramine. Kuivõrd antud juhul on juhatus kolmeliikmeline ning töölepingute (I kd,

tl 69-72) sõlmimisel on avaldajat esindanud teised juhatuse liikmed, ei ole töölepingute

sõlmimine juhatusse kuuluva isiku perekonnaliikmetega seaduse või põhikirjaga vastuolus.

Avaldaja taotletud kohtumenetluse eelse õigusabikulu 193,20 euro hüvitamise osas ei ole

puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Nimetatud kulud on mõistlikud ja põhjendatud.

Avalduse rahuldamise ulatust arvestades pidas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 teisest lausest lähtudes õiglaseks jaotada menetluskulud selliselt, et riigilõiv

jätta puudutatud isiku kanda ja avaldaja lepingulise esindaja kulud jätta võrdsetes osades

avaldaja ja puudutatud isiku kanda.

Kohus pidas avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 18 tunni ja 29 minuti asemel

14,76 tunni ulatuses 2066 eurot 40 senti (tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta). Kohus ei

pidanud põhjendatuks kulutusi toimingute eest, mis puudutavad suhtlusi, materjalide

edastamist ja kirjavahetust kliendiga, kuna see ei ole eraldi kontrollitav ning tuleb lugeda

hõlmatuks dokumendi koostamise ajakuluga. Samuti leidis kohus, et arvestades avalduse sisu

ja mahukust, on avalduse koostamise ja täiendamise ajakulu (sh puuduste kõrvaldamiseks)

põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses ning 3. mai 2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu (milles on enamasti korratud juba varasemat) 2 tunni ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osaliselt ning teha asjas uue

määruse, millega rahuldada avaldaja nõue täies ulatuses (s.o nii põhinõude kui menetluskulude

suuruse ja jaotuse osas) või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks otsustamiseks.

Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Kohus on tõendeid hinnates jõudnud valele järeldusele ning ei ole oma seisukohta piisavalt

selgitanud, mistõttu on lahend üllatuslik.

Väär on kohtu seisukoht, mille kohaselt majanduskava puudumine ei tähenda, et puudutatud

isik ei peaks tarbitud teenuse eest tasuma, ent halduskulude nõude aluseks ei piisa asjaolust, et

puudutatud isikule on vastavat teenust osutatud. Maakohus on jätnud kohaldamata käsundita

asjaajamise sätted, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

Kohus leidis, et korteriühistu poolt sõlmitud töölepingud on kehtivad ja seaduslikud.

Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja maksma töötajale töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal. Tööandjaks käesoleval juhul on korteriühistu, st kõik

korteriomanikud. Seega on kõigil korteriomanikel kohustus tasuda töötajatele töötasu.

Avaldaja ei nõustu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks halduskulude suurus ja

jaotus. Avaldaja on kohtule esitanud tõendid halduskulu suuruse kohta iga kuu kohta eraldi.

Samuti on avaldaja selgitanud iga arve peal eraldi, kuidas jaotatakse halduskulu korteriomanike

vahel – vastavalt korteriomandi suurusele.

Väär on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendatud remondifondi asutamine ja sinna

tehtavate maksete suurus. Avaldaja on nentinud, et tal ei ole võimalik esitada 1999. aasta

üldkoosoleku protokolli, millega remondifond asutati. Siiski on avaldaja esitanud 2019. aasta

üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et remondifondi suurus on jäetud samaks.

Avaldaja ei nõustu ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääratud suurusega. Kui

ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse, tuleb ka menetluskulud maakohtus

TsMS § 162 ja 172 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda.

5. Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Korteriühistu juhatuse liikmele makstava tasu üle otsustamise pädevus on üldkoosolekul. Selle

kohta korteriomanike õiguslikult siduv otsus puudub.

Avaldaja on ilmselt teadlikult jätnud tõendamata XXXXXX maja ruutmeetrid, mille alusel

kommunaalarve summad arvutatakse.

Kuivõrd korteriühistu juhatuse volitused lõpevad kolme aasta jooksul alates ametisse asumise

päevast, on ebaõige väide, et puudujäägid saab kõrvaldada järgmisel üldkoosolekul.

Korteriühistu juhatusel pole enam seaduslikku õigust üldkoosolekut kokku kutsuda.

Korteriühistu juhatus rikub hoolsuskohustust. Kõigepealt väitis avaldaja, et toimunud on kaks

üldkoosolekut 2017. ja 2019. aastal. Väideti, et saadi kokku, aga koosolekut ei protokollitud.

Hiljem on koostatud fiktiivsed protokollid 2016. aastal esitatud üldkoosoleku volitustega (kus

puuduvad kuupäevad, millisele üldkoosolekule on volitused esitatud). Ka majanduskavasid ei

ole puudutatud isikule varasemalt saadetud.

Avaldaja ei ole tõendanud remondifondi suurust ja selle tasumise korda.

Halduskulu suuruse kohta puuduvad õiguslikult siduvad dokumendid.

6. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega nõue

rahuldati ning määrata puudutatud isikult väljamõistetavaks summaks 1154 eurot 33 senti ilma

viivisteta ning menetluskulud maakohtus jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik ei eita osalist kommunaalkulude võlga avaldaja ees, ent ei nõustu

väljamõistetud summa suurusega. Ebaselgeks jääb, milliste ruutmeetrite alusel on avaldaja

arvutused tehtud.

Ruutmeetri alusel arvutatakse üldelektrit, prügi ja kütet. Kui aluseks võtta ehitusregistrisse

kantud 1722,20 m2, on ühistu liikmetelt küsitud rohkem raha.

Korteriühistu küttearvestused pole õiged ning kütte eest küsitakse rohkem raha. Väidetavalt on

kütte arvestamisel aluseks võetud korterid, milles on keskkütte radiaatorid, mistõttu on

üldpinnaks 1437,8 m2 või 1437,85 m2, sõltuvalt arvest. On arusaamatu, kuidas saavad sellised

numbrid muutuda. Samuti küsitakse siiski ka elektriküttega korteritelt kütte eest raha. Eeltoodut

tõendab ühe elektriradiaatorit kasutava majaelaniku kommunaalarve (vt määruskaebuse lisa 8).

Ka peakaitse tasu on ebaõigesti arvestatud. Nimelt arvestab korteriühistu peakaitse tasu

selliselt, et peakaitsekulu jagatakse korteriomandite üldpinnaga, saadud summa korrutatakse

korteriomandi

ruutmeetritega,

mille

summa

kajastub

kommunaalteenuste

arvetel

(vt määruskaebuse lisa 2). Võttes aluseks ehitusregistris kajastatud 1722,2 m2, tuleb puudutatud

isiku korteri peakaitse tasuks 0,411 eurot kuni juulini 2017 (0,526 euro asemel) ning 0,665 eurot

alates juulist 2017 (0,689 euro asemel).

Eeltoodut arvesse võttes tuleb avaldaja kasuks välja mõistetud summat 1259 eurot 67 senti

vähendada küttearvestuse vahe (98 eurot 44 senti) võrra, prügiarvestuse vahe (3 eurot 8 senti)

võrra ning peakaitsetasu (3 eurot 82 senti) võrra. Seega on puudutatud isik nõus tasuma

kommunaalvõlgnevust 1154 eurot 33 senti.

Avaldaja menetluskulud on tekkinud avaldaja enda hoolsuskohustuse rikkumisest ning nende

puudutatud isiku kanda jätmine pole põhjendatud.

7. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata

jätmist.

Määruskaebus ei vasta TsMS § 631 lg 1 nõuetele.

Puudutatud isiku arvutuskäigud tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on valed ning esitatud

hilinenult. Puudutatud isik pole hilinemist TsMS § 633 lg 5 ja § 652 lg 4 kohaselt põhjendanud.

Avaldaja pole nõus uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmisega.

Ka puudutatud isiku seisukoht menetluskulude jaotuse osas on väär. Menetluskulud on

tekkinud seetõttu, et puudutatud isik pole oma kohustust avaldaja ees täitnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väljamõistetud võla suuruse ja

kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse ning suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla

1825 eurot 98 senti, mille tõttu suureneb ka viivise arvutamise aluseks olev põhivõla suurus,

ning jaotab menetluskulud proportsionaalselt nõude rahuldamise ulatusega. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku

määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjus maakohtu määruse õigsust

osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu

määruse osaliselt ja teha selles osas uue määruse, millega rahuldada avaldaja nõue täies ulatuses

(s.o nii põhinõude kui menetluskulude jaotuse ja suuruse osas). Puudutatud isik palub

määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osaliselt ja teha selles osas uue määruse, millega

määrata puudutatud isikult väljamõistetavaks summaks 1154 eurot 33 senti ilma viivisteta.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse põhjendatust osas, mille peale ei ole

määruskaebust esitatud, st osas, milles puudutatud isikult mõisteti välja põhivõlg 1154 eurot 33

senti.

10. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu nõude majandamiskulude tasumiseks

ajavahemiku 2016. a juuni kuni 2020. a september eest. Avaldaja on korteriühistu ja puudutatud

isik on avaldaja liige. Ringkonnakohus selgitab esmalt avaldaja nõude õiguslikku alust.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu nõude nii enne 1. jaanuarit 2018, mil jõustus

korteriomandi- ja korteriühistuseadus, kui ka pärast seda kuupäeva tekkinud majandamiskulude

nõudes.

10.1 Enne 1. jaanuarit 2018 tekkinud majandamiskulude nõude aluseks saab olla eelkõige sel

ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1. Selle kohaselt olid majandamiskulud

korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks

osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata

teisiti. Riigikohus on 16. juuni 2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p-s 14 leidnud, et

korteriühistu peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu

majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada

näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude

suurus. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik

selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Samuti tuleb arvestada KÜS § 13 lg-ga 4,

mille kohaselt olid korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud.

Seega saab avaldaja nõuda ajavahemiku eest enne 1. jaanuari 2018 selliseid kulusid, mille

kandmise on korteriühistu otsustanud või mille avaldaja on tegelikult kandnud.

Kulude jaotust reguleerib korteriühistu põhikirja p 3.15, mille kohaselt on ühistu liige

kohustatud tasuma tähtaegselt osa- ja sihtotstarbelised maksed, ühistu tegevuse kulude katteks,

samuti tasuma kõik korteriomandi mõttelistel osadel lasuvad maksud ja kandma avalik-

õiguslikud reaalkoormatised võrdselt temale kuuluva mõttelise osa suurusega.

10.2 Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus

korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Seega on KrtS-i järgi majandamiskulude nõudmise aluseks eelkõige korteriomanike vastu

võetud majanduskava.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et korteriühistu eesmärgiks on majandada

korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike ühistes huvides, on korteriühistul õigus ka

olukorras, kus korteriomanikud ei ole majanduskava vastu võtnud, esitada enda nimel

AÕS § 75 lg-st 1 tuleneva nõude korteriomaniku vastu ühise asja alalhoidmise, valdamise ja

kasutamisega seotud kahju ja kulutuste hüvitamiseks. Vastupidine seisukoht tooks kaasa selle,

et ainsaks lahenduseks olukorrale, kus majanduskava ei ole vastu võetud, oleks korteriühistu

pankrot, mida ei saa pidada mõistlikuks tulemuseks, mida seadusandja oleks KrtS-i

vastuvõtmisel soovinud. AÕS § 75 lg 1 järgi saab aga nõuda üksnes tegelike kulude hüvitamist,

mitte aga koguda vahendeid tuleviku tarbeks (nt remondifondi maksed).

11. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha avaldaja määruskaebuse osas.

11.1 Avaldaja vaidlustab määruskaebuses seda, et maakohus jättis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõistmata haldus- ja remondifondi maksed (kokku 1332 eurot 2 senti).

Maakohus leidis, et haldus- ja remondifondi maksete nõuetel puudub õiguslik alus, kuna

esitatud ei ole tõendeid, millest nähtuks eelnimetatud kulude suurus, jaotus ja tasumise kord.

Avaldaja on menetluses korduvalt kinnitanud, et remondifondi suurus (s.o kokku 383 eurot

47 senti kuus), jaotus (korteri ruutmeetrite järgi) ja selle tasumise kord on vastu võetud 1999. a

üldkoosolekul (I kd, tl 81), kuid vastav otsus ei ole tänaseni säilinud (IV kd, tl 87, 88). Avaldaja

on esitanud korteriühistu 2017. a kuni 2020. a majanduskavad, millest nähtub, et remondifondi

suurus on aastate lõikes olnud sama, s.o kokku 383 eurot 47 senti kuus ning remondifondi

arvestatakse korteri ruutmeetrite järgi. Sealhulgas on avaldaja esitanud 18. septembri 2019. a

üldkoosoleku protokolli (IV kd, tl 41), millega on kinnitatud 2017. a ja 2018. a majanduskava

ning otsustati mitte tõsta remondifondi suurust (s.o 383 eurot 47 senti). Avaldaja on märkinud,

et muid kirjalikke dokumente pole tal esitada, kuna korteriühistu koosolekud on toimunud

suulises vormis.

11.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole tõendanud, et korteriühistu

üldkoosolekul oleks haldus- ja remondifondi maksete suurust kindlaksmääravad otsused vastu

võetud. Avaldaja on esitanud küll 2017. a kuni 2020. a majanduskavad, millest nähtub

majandamiskulude, sh haldus- ja remondifondi maksete suurus, kuid üksnes 2017. a ja 2018. a

majanduskavade vastuvõtmise kohta on esitatud majanduskavasid kinnitav korteriühistu

üldkoosoleku protokoll (18. septembri 2019. a üldkoosoleku protokoll; IV kd, tl 41).

Kuna 2019. a ja 2020. a majanduskavade kinnitamise kohta pole avaldaja korteriühistu

üldkoosoleku otsuste protokolli esitanud, siis pole avaldaja tõendanud 2019. a ja 2020. a

majanduskavade vastuvõtmist.

11.3 Puudutatud isik on esitanud vastuväite, et 18. septembri 2019. a üldkoosoleku

kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda (KrtS § 20 lg 4). Ringkonnakohus

leiab, et see vastuväide on põhjendatud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt toob üldkoosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.

KrtS § 20 lg 4 kohaselt, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti

aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid

saata sellel aadressil. Avaldaja märkis vastuses ringkonnakohtule, et 18. septembri 2019. a

üldkoosoleku kokkukutsumise teade riputati üles trepikoja sissekäigu juurde nähtavale kohale

ja igale korrusele (kokku 6 teadet). Avaldaja märkis, et teadet ei saadetud korteriomanike e-

posti aadressile, kuna korteriühistule ei olnud teada kõigi korteriomanike e-posti aadressid ning

korteriomanikud (sh ka puudutatud isik) olid avaldanud korteriühistu esimehele, et nad ei soovi

teateid e-postile saada.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik on avaldanud, et ta ei

soovi teateid e-postile saada. Puudutatud isik on juba vastuses avaldusele (I kd, tl 89 pöördel ja

90) tuginenud sellele, et ta on teatanud avaldajale enda e-posti aadressi, kuhu ta soovis saada

teavet avaldaja tegevuse kohta. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule seisukoha ja tõendi, et

ta on 1. jaanuaril 2018 saatnud korteriühistu ametlikule e-posti aadressile sirle25@hot.ee kirja,

milles ta palub edaspidi saata kõik korteriühistuga puudutav info ja arved e-posti aadressile

XXXXXXXX (IV kd, tl 126). Tsiviilasjas esitatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik on

esitanud korteriühistule aruandluse nõudeid, milles on palunud vastata kirjalikult e-posti

aadressile XXXXXXXX. Sealhulgas on tsiviilasja toimikus tõendid selle kohta, et avaldaja ja

puudutatud isik on suhelnud korduvalt e-posti teel (IV kd, tl 114-139).

11.4 Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et e-posti aadress sirle25@hot.ee ei ole

korteriühistu ametlik e-posti aadress. Äriregistri andmete kohaselt on korteriühistu asutamisest

alates kuni käesoleva ajani korteriühistu e-posti aadressina registrisse kantud sirle25@hot.ee.

Kuigi tegemist on informatiivse kandega, peab avaldaja arvestama, et olukorras, kus ta on

e-posti aadressi enda kontaktandmetesse lasknud märkida, peab ta korraldama ka sellele

saadetud kirjade endani jõudmise.

11.5 Eelnevast tuleneb, et korteriühistule oli puudutatud isiku e-posti aadress teada, sh oli

puudutatud isik edastanud korteriühistule selge tahteavalduse teadete ja materjalide

edastamiseks e-posti aadressile ning puudutatud isik võis mõistlikult eeldada, et seda

kasutatakse talle teabe edastamiseks. Seega rikkus korteriühistu KrtS § 20 lg-t 4, kui ei saatnud

vaidlusaluse koosoleku teadet ega materjale avaldajale e-kirjaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KrtS § 20 lg 4 nõude eiramine alati oluliseks puuduseks

koosoleku kokkukutsumisel. Rikkumise olulisuse määramisel on esmatähtis hinnata, kas

puudutatud isik sai üldkoosolekust õigeaegselt tegelikult teada ja kas tal oli võimalik

koosolekul arutamisele tulevates küsimustes ette valmistuda. Need tingimused võivad olla

täidetud ka siis, kui e-posti teel teavitamist ei toimunud.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on KrtS § 20 lg 4 rikkumine siiski koosoleku

kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Puudutatud isik ega tema volitatud esindaja ei

osalenud 18. septembri 2019. a üldkoosolekul. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik

oli tegelikult üldkoosoleku toimumisest teadlik ning tal oli võimalus üldkoosoleku

materjalidega tutvuda. Ainuüksi see, et avaldaja riputas teate üldkoosoleku toimumise kohta

trepikodadesse, ei tõenda, et puudutatud isik sai koosolekust õigeaegselt teada. Puudutatud isik

on avaldanud, et korteris ei ela tema, vaid tema isa. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid,

millest nähtuks, et puudutatud isik oli üldkoosolekust teadlik.

Järelikult on KrtS § 20 lg 4 rikkumine oluline ja toob kaasa vaidlusalusel koosolekul vastu

võetud otsuste tühisuse, st otsus, millega kinnitati 2017. a ja 2018. a majanduskavad, on KrtS §

29 lg 1 järgi tühine.

11.6 Ringkonnakohus märgib vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele, et remondifondi

maksed ei ole oma olemuselt teenus, mida korteriomanikele osutatakse, vaid korteriühistu

kogutav sihtotstarbeline makse. Seega ei ole võimalik selle nõude rahuldamine lähtudes

korteriühistu tegelikult kantud kuludest korteriomanikele teenuse osutamisel, vaid

remondifondi moodustamine eeldab alati vastavat üldkoosoleku otsust. Maakohus on jätnud

avalduse remondifondi maksete nõudes õigesti rahuldamata.

11.7 Haldusteenuse kuluks on avaldaja määruskaebuse kohaselt juhatuse liikme Rein Värvi ja

Sirle Värvi (majahoidja, koristaja ja raamatupidaja) töötasu.

KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 281 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse liikme tasu suurus kindlaks

üldkoosoleku otsusega. Seega olukorras, kus avaldaja ei ole esitanud vastavasisulisi

üldkoosoleku otsuseid, ei ole tõendatud, et juhatuse liikme tasu maksmiseks olnuks avaldajal

õiguslik alus. Seega ei saa selle hüvitamist ka puudutatud isikult nõuda.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebuse väited on põhjendatud osas, milles avaldaja

nõuab puudutatud isikult haldusteenuse kulu hüvitamist katmaks S. Värvile makstud töötasu.

Avaldaja on esitanud kohtule S. Värviga sõlmitud töölepingud (I kd, tl 69, 70 ja 72). Neist

nähtub, et S. Värvi tööülesanneteks on koristustööd maja sees ja väljas ning raamatupidamine.

Ringkonnakohtu hinnangul on korteriomanike kaasomandis oleva maja ja kinnisasja

koristamiseks

ning

maja

haldava

korteriühistu

raamatupidamiseks

tehtud

kulud

majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 järgi ning samuti ühise asja valdamise ja kasutamisega

seotud kuluks AÕS § 75 lg 1 mõttes. Seega saab avaldaja nõuda puudutatud isikult kuludest

tema kanda jääva osa katmist.

Esitatud töölepingute järgi oli töötasuks kokku kahekordne miinimumpalk. Avaldaja on

esitanud kulude suuruse tõendamiseks maksudeklaratsioonid, millest nähtub, et S. Värvi

töötasuks koos maksudega kulus 2016. a-l 1143 eurot 80 senti kuus (nt II kd, tl 9) 2017. a-l

1250 eurot 20 senti kuus, 2018. a-l 1330 eurot kuus (nt II kd, tl 183), 2019. a-l 1436 eurot 40

senti kuus (nt III kd, tl 7) ning 2020. a-l 1553 eurot 44 senti kuus (nt III kd, tl 119). Seega

avaldaja nõude aluseks oleva ajavahemiku 2016. a juuni kuni 2020. a september kogukulu oli

70 186

eurot

senti

(1143,8×7+1250,2×12+1330×12+1436,4×12+1553,44×9).

Kinnistusraamatu kohaselt kuulub puudutatud isikule 157/16862 suurune mõtteline osa

kinnisasjast. Seega vastutab ta nii avaldaja põhikirja p 3.15 kui ka AÕS § 75 lg 1 kohaselt samas

proportsioonis korteriühistu majandamiskulude kandmise eest. Seega on maakohus jätnud

põhjendamatult avaldaja nõude 653 euro 50 sendi ulatuses rahuldamata.

12. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha puudutatud isiku määruskaebuse osas.

12.1. Puudutatud isiku määruskaebuse kohaselt on avaldaja ebaõigesti arvestanud kütte, prügi

ja peakaitse kulude tasu, kuna on kulude jaotamisel võtnud aluseks kortermaja vale üldpinna.

Puudutatud isik esitas määruskaebuses oma arvestused vaidlusaluste majandamiskulude

suuruse kohta.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et puudutatud isiku arvutuskäik ja

sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna tegemist on uute tõenditega ning need on

esitatud hilinenult.

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul on tegemist hagita asjaga (TsMS § 475 lg 1 p 13),

kus kohalduvad hagita menetluse põhimõtted, sh uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3 esimene

lause, § 477 lg-d 5 ja 7). Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud

tõendid. TsMS § 662 lg 3 kohaselt saab uusi tõendeid ja asjaolusid esitada ka määruskaebuses.

12.2 Puudutatud isik on vastuses määruskaebusele esitanud vastuväite, et avaldaja ei ole

tõendanud XXXXXX maja ruutmeetrite suurust ja seda, kas majandamiskulude arved on

koostatud õigete ruutmeetrite suuruse järgi.

Avaldaja esitatud arvetest ja majanduskavadest nähtub, et avaldaja on arvestanud kogu maja

ruutmeetrite suuruseks 1662. Avaldaja on selgitanud, et majandamiskulude jaotuse arvutamisel

on arvestatud kinnistusraamatu andmeid, mille kohaselt on XXXXXX kortermaja kogupind

1680,3 m2, millest avaldaja on maha arvestanud korteri nr 128 suuruse (18,3 m2), kuna vastav

korter saab oma arved ja teenused KÜ XXXXXX kaudu.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb majandamiskulude jagamisel lähtuda kinnistusraamatus

olevatest andmetest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama jaotuspõhimõte tuleneb

ka AÕS § 75 lg-st 1. Ka avaldaja põhikirja p 3.15 kohaselt jaotatakse korteriühistu

majandamiskulud vastavalt korteriomanike kaasomandite suurusele. Järelikult tuleb

majandamiskulud jagada korteriomanike vahel lähtudes kaasomandi suurusest, mille kohta on

andmed toodud kinnistusraamatus. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kui suur on maja

üldpind, vaid olulised on korteriomanike kaasomandi osade suurused. Kinnistusraamatu

kohaselt kuulub puudutatud isikule 157/16862 suurune mõtteline osa kinnisasjast. Seega

vastutab ta samas proportsioonis korteriühistu majandamiskulude kandmise eest.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on jätnud majandamiskulude jaotamisel põhjendamatult

arvestamata korteriomandiga nr 128. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub korteriomand

nr 128 XXXXXX kinnisasja koosseisu ning sellega tuleb majandamiskulude jagamisel

arvestada. Kui avaldaja leiab, et korteriomand nr 128 ei kuulu tegelikult XXXXXX kinnisasja

koosseisu, siis tuleb avaldajal võtta ette samme kinnistusraamatu andmete muutmiseks.

12.3 Eeltoodust tulenevalt on maakohus lähtunud ekslikult avaldaja esitatud ruutmeetripõhisest

majandamiskulude

jaotusest,

mis

tingib

maakohtu

määruse

osalise

tühistamise.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, milles lähtub hageja nõude rahuldamisel kütte,

prügi ja peakaitse kulu osas puudutatud isiku kaasomandi osa suurusest 157/16862.

12.4

Ringkonnakohtu

arvutuste

(KÜ-le

esitatud

arve

alusel

teenuse

kogumaksumus×157/16862) kohaselt on puudutatud isik peakaitse tasu eest võlgu kokku 32

eurot 73 senti ((3 kuud × 0,51) + (9 kuud × 0,52) + (39 kuud × 0,68)). Avaldaja esitatud

kommunaalteenuste arvete kohaselt on puudutatud isiku peakaitse tasu võlg 33 eurot 17 senti

((3 kuud × 0,52) + (9 kuud × 0,526) + (39 kuud × 0,689). Sellest järeldub, et avaldaja on

peakaitse tasu eest küsinud rohkem 44 senti (33 eurot 17 senti – 32 eurot 73 senti), mille

väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja nõue rahuldamata jätta.

12.5 Ringkonnakohtu arvutuste (vt tabel allpool) kohaselt on puudutatud isik prügiveo teenuse

eest võlgu 95 eurot 94 senti.

Arve

Prügi-

teenuse

maksumus

kokku

KÜ-le esitatud arve alusel

prügiteenuse maksumus ×

157/16862

Jaan 19

208,18

1,94

Aug 16

153,07

1,43

Veebr 19

207,78

1,93

Sept 16

191,34

1,78

Märts 19

260,22

2,42

Okt 16

171,07

1,59

Aprill 19

208,18

1,94

Nov 16

133,44

1,24

Mai 19

260,22

2,42

Dets 16

166,80

1,55

Juuni 19

207,78

1,93

Jaan 17

133,44

1,24

Juuli 19

208,18

1,94

Veebr 17

133,44

1,24

August 19

259,82

2,42

Märts 17

166,80

1,55

Sept 19

208,18

1,94

Aprill 17

133,44

1,24

Okt 19

208,57

1,94

Mai 17

182,64

1,70

Nov 19

267,58

2,49

Juuni 17

239,04

2,23

Dets 19

208,18

1,94

Juuli 17

191,23

1,78

Jaan 20

266,22

2,48

Aug 17

191,65

1,78

Veebr 20

208,18

1,94

Sept 17

239,84

2,23

Märts 20

208,18

1,94

Okt 17

192,02

1,79

Aprill 20

208,57

1,94

Nov 17

192,82

1,80

Mai 20

259,82

2,42

Dets 17

241,02

2,24

Juuni 20

207,78

1,93

Jaan 18

192,82

1,80

Juuli 20

260,22

2,42

Veebr 18

192,82

1,80

Aug 20

208,18

1,94

Märts 18

241,02

2,24

Sept 20

208,18

1,94

Aprill 18

192,82

1,80

95,94

Mai 18

192,42

1,79

Juuni 18

241,02

2,24

Juuli 18

192,42

1,79

Aug 18

241,02

2,24

Sept 18

192,82

1,80

Okt 18

192,82

1,80

Nov 18

241,02

2,24

Dets 18

192,42

1,79

Avaldaja esitatud arvete kohaselt on puudutatud isik võlgu prügiveo teenuse eest 98 eurot 49

senti (1,430 + 1,430 + 1,564 + 1,605 + 1,292 + 1,576 + 1,261 + 1,261 + 1,576 + 1,261 + 1,261

+ 2,723 + 1,806 + 1,806 + 2,258 + 1,814 + 1,821 + 2,277 + 1,821 + 1,821 + 2,277 + 1,821 +

1,818 + 2,277 + 1,818 + 2,277 + 1,821 + 1,821 + 2,277 + 1,818 + 1,967 + 1,963 + 2,458 +

1,967 + 2,458 + 1,963 + 1,967 + 2,454 + 1,967 + 1,970 + 2,528 + 1,967 + 2,458 + 1,967 +

1,967 + 1,970 + 2,454 + 1,963 + 2,458 + 1,967 + 1,967). Avaldaja nõue on seega põhjendamatu

2 euro 55 sendi ulatuses (98 eurot 49 senti – 95 eurot 94 senti).

12.6 Puudutatud isik vaidleb vastu ka küttekulude suurusele, sh küttekulude arvestuse aluseks

olevale köetava pinna suurusele. Avaldaja on märkinud, et küttekulude arvestamise aluseks on

maja köetav pind, milleks on 1437,55 m2.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis tuleb majandamiskulude jagamisel lähtuda nii

KrtS § 40 lg 1, AÕS § 75 lg 1 kui ka avaldaja põhikirja p 3.15 kohaselt korteriomanike

kaasomandi osa suurustest. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kui suur on maja köetav pind.

Seega vastutab puudutatud isik kogu maja küttekuludest enda kaasomandi osa suurusele, s.o

157/16862 vastavas proportsioonis.

Ringkonnakohtu arvutuste (vt tabel allpool) kohaselt on puudutatud isik kütte eest võlgu

483 eurot 75 senti.

Arve

Kütte-

teenuse

maksumus

kokku

KÜ-le

esitatud

arve

alusel

kütteteenuse

maksumus × 157/16862

Juuli 16

-

-

Jaan 19

3026,40

28,18

Aug 16

-

-

Veebr 19

1978,80

18,42

Sept 16

-

-

Märts 19

1687,80

15,71

Okt 16

1246,03

11,60

Aprill 19

756,60

7,04

Nov 16

1960,32

18,25

Mai 19

337,56

3,14

Dets 16

2144,10

19,96

Juuni 19

-

-

Jaan 17

2629,44

24,48

Juuli 19

-

-

Veebr 17

2211,12

20,59

August 19

-

-

Märts 17

1792,80

16,69

Sept 19

302,64

2,82

Aprill 17

1135,44

10,57

Okt 19

1105,80

10,30

Mai 17

257,57

2,40

Nov 19

1804,20

16,80

Juuni 17

-

-

Dets 19

1513,20

14,09

Juuli 17

-

-

Jaan 20

1629,60

15,17

Aug 17

-

-

Veebr 20

1862,40

17,34

Sept 17

-

-

Märts 20

1746,00

16,26

Okt 17

1475,47

13,74

Aprill 20

1280,40

11,92

Nov 17

1733,04

16,14

Mai 20

516,24

4,81

Dets 17

2151,36

20,03

Juuni 20

-

-

Jaan 18

2405,88

22,40

Juuli 20

-

-

Veebr 18

2757,96

25,68

Aug 20

-

-

Märts 18

2112,48

19,67

Sept 20

-

-

Aprill 18

762,84

7,10

483,75

Mai 18

96,83

0,90

Juuni 18

-

-

Juuli 18

-

-

Aug 18

-

-

Sept 18

-

-

Okt 18

1135,46

10,57

Nov 18

2112,48

19,67

Dets 18

2288,52

21,31

Avaldaja esitatud arvete kohaselt on puudutatud isiku võlgu kütte eest kokku 567 eurot

95 senti (13,826 + 21,507 + 23,678 + 28,711 + 24,146 + 19,576 + 12,398 + 2,636 + 16,288 +

18,924 + 23,495 + 26,274 + 30,119 + 23,070 + 8,332 + 1,057 + 12,400 + 23,070 + 24,993 +

33,051 + 21,611 + 18,432 + 8,260 + 3,687 + 3,305 + 12,076 + 19,704 + 16,511 + 17,794 +

20,336 + 19,065 + 13,981 + 5,637).

Avaldaja nõue on seega põhjendamatu 84 eurot 20 sendi osas (567 eurot 95 senti – 483 eurot

75 senti), mille osas tuleb jätta see rahuldamata.

12.7 Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks viivise väljamõistmise osas. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja on

majandamiskulude jaotamisel eksinud, ei vabasta puudutatud isikut majandamiskulude

tasumise kohustusest. Puudutatud isik ei ole majandamiskulude eest tasunud ka osas, milles ta

ise peab neid määruskaebuses põhjendatuks.

13. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendamatult puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõistmata S. Värvi tööjõukulude katteks 653 eurot 50 senti. Samas on maakohus

põhjendmaatult mõistnud puudutatud isikult avaldaja kasuks prügiveo, peakaitse tasu ja kütte

kulude katteks põhjendamatult 87 euro 19 senti (44 senti + 2 eurot 55 senti + 84 eurot 20 senti).

Kokkuvõttes tuleb maakohtu määrus tühistada 566 euro 31 sendi (653 eurot 50 senti - 87 eurot

19 senti) ulatuses nõude rahuldamata jätmise osas. Maakohus mõistis puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks 1259 eurot 67 senti. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 1825

eurot 98 senti (1259 eurot 67 senti + 566 eurot 31 senti).

Seoses sellega, et suureneb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud põhivõla suurus,

tuleb ka viivise arvutamisel lähtuda selle võrra suuremast põhinõude suurusest. Kuivõrd

avaldaja ei ole nõudnud viivist 193 euro 20 sendi suuruselt kahju hüvitamise nõudelt, siis tuleb

viivist arvestada põhivõlalt 1632 eurot 78 senti (1825 eurot 98 senti - 193 eurot 20 senti).

14. Kuna ringkonnakohus muudab avalduse rahuldamise ulatust, on põhjendatud muuta ka

maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on

põhjendatud jaotada menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võrdeliselt avalduse

rahuldamise ulatusega.

Kuna avaldaja nõue rahuldatakse ca 76% ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta 76% ulatuses

puudutatud isiku kanda ja 24% ulatuses jätta avaldaja enda kanda.

Maakohus määras kindlaks avaldaja menetluskulud summas 2116 eurot 40 senti (riigilõiv

50 eurot + lepingulise esindaja kulud 2066 eurot 40 senti).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohtu

hinnangul

ei

ole

maakohus

menetluskulude

kindlaksmääramisel

diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isik ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid

esitanud.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulude

katteks 1608 eurot 46 senti (76% 2116 eurolt ja 40 sendilt).

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulu ringkonnakohtus 1895

eurot 23 senti, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1845 eurot 23 senti. Esindaja

ajakulu on 10 tundi 59 minutit ning tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik,

arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et lisaks määruskaebuse esitamisele ja

puudutatud isiku määruskaebuse vastamisele, tuli esitada määruskaebemenetluses mitmeid

täiendavaid menetlusdokumente. Ka esindaja tunnitasu määr ei ületa oluliselt keskmist

advokaadist esindaja tunnitasu määra, mistõttu saab selle lugeda põhjendatud ja vajalikuks.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks 1440 eurot 37 senti (76% 1895 eurolt 23 sendilt).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et puudutatud isik on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu

50 eurot. Toimiku materjalide põhjal ei ole puudutatud isikul muid menetluskulusid tekkinud.

Tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohus mõistab avaldajalt välja

puudutatud isiku kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks sellest 24%, s.o

12 eurot.

Kokku on avaldaja hüvitatavate menetluskulude suurus 3048 eurot 83 senti ja puudutatud isiku

hüvitatavate menetluskulude suurus 12 eurot. Need tuleb TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestada,

mille tulemusena tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis

3036 eurot 83 senti.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin