2-20-10074/93 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 22. aprill 2022

Tsiviilasja number

2-20-10074

Tsiviilasi

Arvo Tääri hagi HTR Leder Osaühingu vastu

saamata jäänud tasu ja viivise väljamõistmiseks

HTR

Leder

Osaühingu

apellatsioonkaebuse hind

2700 eurot 53 senti

Arvo Tääri apellatsioonkaebuse

hind

6968 eurot 24 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

HTR

Leder

Osaühingu

ja

Arvo

Tääri

apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Arvo

Täär

(hageja)

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

HTR

Leder

Osaühing

(kostja)

(registrikood

10896291), lepinguline esindaja Maarika Kutser

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Arvo

Tääri

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta HTR Leder Osaühingu apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta Viru Maakohtu 2. juuli 2021. a otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Arvo Täär (hageja) esitas 13. juulil 2020 hagi HTR Leder Osaühingu (kostja) vastu saamata

jäänud tasu 8525 euro 21 sendi, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 461 euro 54 sendi ja jooksva viivise seaduses sätestatud määras väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. juunil 2019 suulise kokkuleppe, et hageja värvib

kostjale kuuluval kinnistul aadressil XXXXX asuva maja. Hageja hinnapakkumise kohaselt oli

kogu maja renoveerimise maksumus 12 000 eurot. Kuna kostja pidas seda liiga kalliks, siis

leppisid pooled kokku, et hageja värvib maja kaks korda, mille eest kostja tasub 9000 eurot.

Hind ei sisaldanud Rakvere Linnavalitsusele tasutavat tänavaliikluse sulgemise tasu. Hageja

alustas töödega 28. juunil 2019 ning lõpetas teistkordse värvimise 1. augustil 2019. Seejärel

selgus, et maja on vaja värvida kolmandat korda, s.t tegemist oli lisatööga. Hageja lõpetas tööd

25. augustil 2019. Pärast seda ei olnud hagejal võimalik kostjaga tööde üleandmist-vastuvõtmist

akteerida, kuna kostja keeldus hagejaga kohtumast. Hageja nõudis 4. novembri 2019 kirjaga

8740 euro 8 sendi tasumist hiljemalt 8. novembril 2019.

Kostja edastas 5. novembril 2019 hagejale teate töö lepingutingimustele mittevastavusest ja

lepingust taganemise avalduse. Kostja teavitas hagejat töö lepingule mittevastavusest alles

pärast seda, kui hageja asus võlgnevust nõudma. Hageja ei nõustu, et töö on ebakvaliteetne.

Ühe värvitooni saavutamine ei olnud võimalik, kuna majal on erinevad värvitavad pinnad – osa

majast on puidust ning osa majast on krohvitud ja sama värvi kasutamine andis erinevaid

tulemusi. Enne töödega alustamist prooviti koos kostjaga erinevaid värve ja toone. Hageja poolt

jäid tegemata viimased koristustööd (nt tänavakivide puhastamine värviplekkidest ja

eemaldamata mõned teibid), kuid seda hagejast mitteolenevatel põhjustel.

Taganemisavalduses toodud etteheited ei saa olla aluseks lepingust taganemiseks. Pooled ei

olnud kokku leppinud, et kostja peaks eraldi maksma hagejale tasu materjalide ja tõstuki rendi

eest. Seega oli hageja vaba valima, missugusest ettevõttest ta tõstuki rendib. Kostja nõue

sularahatšekkide osas on arusaamatu, ilmselt soovis kostja optimeerida oma ettevõtte kulusid.

Kostja on hagejale tasunud 214 eurot 87 senti, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt 8525

eurot 21 senti. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga lepingu rikkumise osas ega sellega, et kostja

oleks kandnud kahju 5730 eurot. Pooled ei ole leppinud kokku nõuete tasaarveldamises, seega

on kostja tasu vähendamine ebaseaduslik ja põhjendamata.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel töövõtuleping

sõlmiti. Kostja väitel kohustus ta tööde eest tasuma 7000 eurot, hind sisaldas vajalikke

materjale. Tõele ei vasta see, et hagejal ei olnud pärast tööde lõpetamist võimalik kostjaga tööde

üleandmist-vastuvõtmist akteerida, kuna kostja keeldus hagejaga kohtumast. Kostja huvi oli, et

tellitud tööd saaksid lõpetatud. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele tööd lõpetada, ei ole

hageja seda teinud ning kostjale sai selgeks, et hageja ei kavatsegi töid lõpetada.

Tööde tegemisega esines probleeme algusest peale. Kostja nõudis, et tõstuk tellitaks AS-st

Cramo, kuna püsikliendina oleks kostja saanud tõstuki soodushinnaga. Seda hageja ei teinud,

vaid rentis tõstuki mujalt ning see seisis pikema aja kasutult. Samuti seadis kostja tingimuseks,

et värvid tuleb osta AS-ist Later GR ja kostja tasub nende eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja

on värvide eest maksnud 1055 eurot 13 senti. Kostja nõudeks oli, et ostes värve mõnest teisest

poest tuleb võtta sularahatšekk kostja nimele, mille alusel ta teeb väljamakse. Hageja ei esitanud

kostjale ühtegi tšekki. Ka hagiavaldusele ei ole hageja lisanud ühtegi arvet ega tšekki.

Vastavalt Impost OÜ poolt koostatud hinnapakkumisele teeksid nad hageja poolt tegemata

jäänud ja ebakvaliteetsete tööde parandused hinnaga 5730 eurot. Kostja arvestuse kohaselt

kuulub kokkulepitud tasust 7000 eurost mahaarvamisele makstud värvide eest 1055 eurot 13

senti ning ebakvaliteetse töö ümbertegemisele kuluv 5730 eurot (7000 – 1055,13 – 5730).

Sellest tulenevalt tasus kostja hagejale 214 eurot 87 senti.

Hageja väited, et ta on korduvalt proovinud kostjale töid üle anda, on paljasõnalised. Hageja ei

ole koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega edastanud seda kostjale. Kostja kutsus

spetsialisti maja ülevaatama, seda tehti 25. oktoobril 2019, s.o tunduvalt varem, kui hageja poolt

esitatud nõue. Kuna kostjal endal puudub pädevus tööde kvaliteedi hindamiseks, ootas ta ära

spetsialisti hinnangu ning esitas seejärel taganemisavalduse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 2. juuli 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 2694 eurot 79 senti, sh põhivõlgnevuse 2381 eurot 13 senti ja 2. juuli 2021 seisuga

arvestatud viivise 313 eurot 66 senti, ning viivise põhinõudelt 2381 eurolt 13 sendilt alates

3. juulist 2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud

osaliselt kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 275 eurot ning sellelt

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda

ning hageja esindaja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluval kinnistul asukohaga XXXXX asuva hoone

fassaadi värvimiseks. Hagejal oli hoone värvimise kohustus ja kostjal kohustus tasuda

kokkulepitud tasu. Asjas ei ole tõendatud, et pooled saavutasid kokkuleppe kostja soovitud

tingimuste osas. Olukorras, kus pooled olid lepingu hinna määranud ilma lisatingimusi

seadmata, oli hagejal töövõtjana vaba valik, kellelt ja millise hinnaga materjale osta ning

vahendeid tellida. Kostja oli enne lepingu sõlmimist teadlik, et füüsilise isikuga töövõtulepingu

sõlmimisel ei teki tal õigust lepingu alusel nõuda kulumaterjalide ja vahendite tšekke.

16. juunil 2021 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja vande all, et pidas läbirääkimisi kostjaga

ja küsis XXXXX hoone täieliku renoveerimise eest 12 000 eurot, kostja kauples hinda 3000

euro võrra alla ja kokkuleppeks jäi 9000 eurot, s.h 1500 eurot värvid, 3000 eurot abivahendid

ja 4500 eurot töö eest. Hageja tunnistajana ülekuulatud K.O. ütluste kohaselt värvis ta hageja

pakkumisel suvel 2019 maja XXX tänaval X. Hagejalt ning hageja käes olnud paberilt sai

tunnistaja teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe 9000 eurot kohta. Hageja esitas ilma

kuupäevata ja allkirjastamata, kuid kostja templiga käsikirjas kirjutatud dokumendi, millel on

märgitud „XXX tn 9000 kokku, 3000 abivah., 1500 mat., 4500 teenustasu, 615m2 x 15“. Seega

on tõendatud, et poolte kokkulepitud lepingu hinnaks oli 9000 eurot. Menetluses ei ole väidetud,

et 9000 eurot ei ole hoone 615m2 suuruse pindala (ekspertiisiakti järgi vähemalt 528 m2)

vähemalt kahekordse värvimise eest mõislik tasu.

Hageja kinnitas vande all, et värvi maksis kostja, värvile pidi kuluma 1500 eurot aga kulus 1200

eurot (II kd, tl 142 pöördel). Seega on kostja kandnud värvikulu 1200 eurot. 7. novembril 2019

kandis kostja hagejale üle värvitööde eest 214 eurot 87 senti (I kd, tl 26). Seega on kostja

kandnud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 1414 eurot 87 senti (1200 + 214,87).

Asjas pole võimalik tuvastada, millises töö kvaliteedis pooled kokku leppisid. Riiklikult

tunnustatud eksperdi Margus Saarmeti poolt 15. märtsil 2021 koostatud ekspertiisiakti

nr KE 06-21 kohaselt ei vasta hageja tehtud tööde kvaliteet tavalisele seda liiki tööde

keskmisele kvaliteedile ja töid ei ole tehtud kooskõlas värvide tootjapoolse tootekirjeldusega.

Ärihoone-elamu fassaadide värvimisel on toimitud ebamõistlikult ja uksed-aknad on jäetud

kinni katmata, mistõttu on need värviga määrdunud, hooneid ümbritsevad teed on värviga

määrdunud ja eri värvide üleminekud fassaadil on tehtud lohakalt. Kohati on rikutud värvimise

tehnoloogiat, mistõttu on fassaadid jäänud laiguliseks.

Puitmaja on värvitud ilma olemasolevat lahtist värvi eemaldamata. Osaliselt on jäänud

fassaadielemendid värvimata. Mittevastavuse kõrvaldamise hinnanguline maksumus on 5204

eurot (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 81–106). Ka Mart Rannasti (Impost OÜ) 3. oktoobri 2019

hinnapakkumise järgi on fassaadi survepesu, maja värvimine, värv, tellingud, värviparandused

ning abimaterjal, transport, prügivedu maksumus ilma käbemaksuta 4775 eurot (I kd, tl 25).

Kuna M. Rannasti hinnapakkumine on esitatud vaid kostja tellimisel, siis lähtus maakohus

parandustööde maksumusel poolte ja kohtu küsimiste alusel esitatud eksperdiarvamusest.

Kohus tuvastas, et kostjal puudub kohustus tasuda hagejale tööde mittevastavuse kõrvaldamise

tasu 5204 eurot (ilma käibemaksuta).

Pooled vaidlevad selle üle, millal töö valmis sai ning kas ja millal tekkis kostjal tööde

vastuvõtmise kohustus. Kostja on töö lepingutingimustele mittevastavusest teatanud

5. novembril 2019 ja samal päeval on teinud taganemisavalduse (I kd, tl 17–20). Kostja teatas

töö lepingutingimustele mittevastavusest pärast ehituse ülevaatamist Pajusti Ehitus Grupp OÜ

poolt 29. oktoobril 2019 ja hinnapakkumise saamist Impost OÜ-lt 3. oktoobril 2019 (I kd, tl

21–25). Kuivõrd töö ei olnud üleandmiseks valmis, teatas kostja töö lepingu tingimustele

mittevastavusest mõistliku aja jooksul.

Kostja pakkus 11. augusti 2020. a vastuses kompromissina lahenduse, et hageja lõpetab

pooleliolevad tööd 2020. a augustikuu jooksul. Hageja sai kostja arvamuse 25. augustil 2020

kätte (I kd, tl 64, 66). Pooled ei saavutanud kohtuväliselt parandustööde tegemises kokkulepet.

Edasises kohtumenetluses ei olnud kostja enam nõus hageja poolt parandustööde tegemisega.

Kostja on 5. novembri 2019. a avaldusega lepingust taganenud VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel (I kd,

tl 17–20). VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui

töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku

aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja taganemise tõttu

on kostja jätnud tasumata kostja väidetud lepingu hinnast 7000 eurost 5730 eurot ehk 81%

väidetud lepingu hinnast. Lepingust taganemisel ei ole kostja tuginenud VÕS § 116 lg 2

p-s 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ehk sellele, et rikuti kohustust, mille täpne

järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise

vastu. Samuti ei ole tuvastatud, et hageja keeldus töö parandamisest.

VÕS § 189 lg 2 alusel, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust

taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust. Lepingust taganemise tõttu on kostjal kohustus enne taganemist tekkinud kohustuste

katteks maksta hagejale 2381 eurot 13 senti (lepingu hind 9000 eurot; tööde mittevastavuse

kõrvaldamise tasu 5204 eurot; makstud tasu 214 eurot 87 senti; värvi eest tasutud 1200 eurot).

Kostjal tuleb tasuda nimetatud summalt viivist 313 eurot 66 senti perioodi 9. novembrist 2019

kuni 2. juulini 2021 ning edaspidi seaduses sätestatud määras põhinõude tasumiseni.

Maakohus jättis hagi kostjalt hageja lisakulude, s.o korvtõstuki rendikulu 396 euro ja tellija

poolt pealesunnitud tööseisakul korvtõstuki rendikulu 260 euro 82 sendi, väljamõistmise osas

rahuldamata. Tellija poolt tööseisaku tekkimine on tõendamata. Kulud korvtõstuki eest on

tekkinud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l (II kd, tl 8–23). Muude lisakulude kohta ei ole hageja

tõendeid esitanud. Kulu tekkimist ei ole võimalik hageja vande all antud seletusega tõendada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osaliselt hagi rahuldamise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti leides, et kokkulepitud hinnaks on 9000 eurot.

Tunnistaja K. O. ei saanud anda ütlusi selle kohta, mis hinnas oli poolte vahel kokkulepe

sõlmitud. Tunnistaja kinnitas, et ei olnud lepingu sõlmimise juures ning tema teadmised lepingu

tingimuste ja hinna osas pärinevad hagejalt. Tunnistaja sai hageja käes olnud HTR Leder OÜ

Motopood templiga paberilt teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe 9000 euro kohta.

Samas kinnitas tunnistaja, et ta ei tea, millal ja kelle poolt see dokument koostati.

HTR Leder OÜ Motopood templiga paber (II kd, tl 7) ei ole dokumentaalne tõend. On võimatu

teha kindlaks, mis ajahetkel keegi paberile midagi märkinud on. Ainuüksi asjaolu, et paberil

kajastuvad aadress XXX ja on toodud välja erinevad summad, ei tõenda, et poolte vahel oli

kokkulepe tööde teostamiseks 9000 euro eest. Kostja kaupluses on laua peal klientide jaoks

kostja kontaktidega märkmepaberid. Kostja kasutas paberit märkmete tegemiseks ning kirjutas

sinna Ida-Tallinna Keskhaigla telefoninumbri ning arsti vastuvõtu kuupäeva. Sel ajal, kui kostja

märkmeid tegi, ei olnud sinna rohkem midagi kirjutatud.

Hageja ei avaldanud, et ta on nõus tööd parandama. Hageja ei ole vaidlustanud lepingust

taganemise avaldust ning seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas kostja rikkus

lepingust taganemisel VÕS § 116 lg-t 4, jättes §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmata.

Kostja taganes lepingust 5. novembril 2019. Arvestades ilmastikuolusid, ei ole võimalik sügis-

talvisel perioodil värvimistöid teha. Kostja viitas sellele ülesütlemisavalduses.

Tööde eest kokku lepitud tasu oli 7000 eurot. Eksperdi arvamuse kohaselt ei vastanud tööd

keskmisele kvaliteedile ja puuduste kõrvaldamiseks kuluks 5204 eurot käibemaksuta, s.o 6244

eurot 80 senti käibemaksuga. Kui sellelt summalt maha arvestada värvidele kulunud 1200 eurot

ja hagejale üle kantud 214 eurot 87 senti, siis tuleb suurem summa, kui oli kokku lepitud (7000–

6244,80–1200–214,87 = -659,67). Maakohus võttis kohtuistungil aluseks samad andmed ja tegi

samasuguse arvestuse, kuid lähtus 5204 eurost käibemaksuta. Selle arvestuse põhjal oleks

kostja pidanud maksma hagejale 381 eurot 11 senti.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu hind oli 9000 eurot. Maakohus arvestas lepinguhinna

tuvastamisel õigesti hageja vande all antud ütlustega.

TsMS § 272 lg 1 järgi võib dokumentaalseks tõendiks olla ka hageja koostatud

hinnapakkumine, millele on kostja seadusliku esindada poolt pandud firma rekvisiitidega

tempel. Tõendamisjõudu ei mõjuta see, et hageja kasutas seda hiljem märkmete tegemiseks.

Kostja töövõtulepingust taganemine on tagajärjetu, sest lepingust taganemisel ei ole kostja

tuginenud VÕS § 116 lg 2 p-s 2 sätestatud olulisele lepingurikkumisele ehk sellele, et rikuti

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja keeldus töö parandamisest.

Hageja väitis menetluses, et on nõus töös esinenud puudusi parandama. Kuivõrd kostja keelas

hagejal viibida objektil, jäid tööd ebaolulises osas lõpetamata.

Kostja ei ole kandnud töö lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamise kulusid, mille

hüvitamist oleks ta õigustatud nõudma vastavalt VÕS § 646 lg-le 5. Kostja ei ole tööd ise

parandanud või lasknud seda teha.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks ekspertarvamuses märgitud tööde mittevastavuse

kõrvaldamise tasule tuleb lisada käibemaks. Parandustööd on tegemata. Seega ei saa eeldada,

et parandustöid teeb isik, kellel on kohustus lisada hinnale käibemaksu. Kostja on

käibemaksukohustuslane, kellel on õigus taotleda tasutud käibemaksu tagastamist juhul, kui

parandustöid teeb hinnale käibemaksu lisamise kohustusega isik.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks kokkulepitud töötasust tuleb maha arvata värvikulu 1200

eurot. Kostja väitis vastuses hagile, et kostja on värvide eest maksnud 1055 eurot 13 senti.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies

ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Kohus ei saa olla üheaegselt

seisukohal, et töövõtulepingust taganemine on tagajärjetu ning lahendada poolte vaidlus lepingust

taganemisele tuginedes.

Maakohus jättis ebaõigesti VÕS §-i 646 kohaldamata. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta

lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Seadusest

ei tulene, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija õiguskaitsevahendina vähendada

töövõtjale maksmisele kuuluva tasu. Kostja oleks saanud maha arvata tööde mittevastavuse

kõrvaldamise tasu üksnes juhul, kui ta oleks nõudnud hagejalt töö parandamist ja hageja ei oleks

seda teinud mõistliku aja jooksul ning kui ta oleks ise töö parandanud või lasknud seda teha ning

kandnud vastavad kulud. Kostja ei ole kandnud töö lepingutingimustele mittevastavuse

kõrvaldamiseks kulusid, mille hüvitamist oleks ta õigustatud nõudma VÕS § 646 lg 5 järgi. Seega

puudus kohtul õiguslik alus tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu mahaarvamiseks.

Kostja ei teatanud tööde mittevastavusest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 järgi. Kostja on

sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu oleks pidanud lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. 5. novembri 2019. a teatest töö

lepingutingimustele mittevastavusest heidab kostja hagejale ette, et hageja ei soetanud värve

õigest ettevõttest, ei esitanud kostjale sularahatšekke soetatud materjalide kohta, rentis tõstukit

kauem kui seitse päeva ning tõstuk ei olnud renditud kostja poolt soovitatud ettevõttelt.

5. novembri 2019. a teates ei ole viidatud nendele puudustele, millega seoses vähendas maakohus

hagejale väljamaksmisele kuulunud tasu, s.o ekspertiisiaktis kirjeldatut. Kostja ei ole teates

kirjeldanud neid töö puudusi, millega seoses ta töötasu maksmisest keeldus. Kostja on kaotanud

õiguse töövõtu lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg-d 1 ja 3).

Hageja ei saanud lõpetada töid kostjast tulenevatel põhjustel, kuna kostja keelas hagejal viibida

objektil, seega ei saa kostja kohustuse rikkumisele tugineda VÕS § 101 lg 3 alusel. Maakohtu

väited tööde lõpetamata jätmise kohta puudutavad lisatöid, mitte algselt kokkulepitud töid.

Muuhulgas jäid hageja poolt tegemata vaid viimased koristustööd.

Maakohus jättis ebaõigesti lisatöödega seotud nõuded rahuldamata. Lisatööde tegemises ja

nendega seotud kulude kandmises ei olnud poolte vahel maakohtus vaidlust, mistõttu ei pidanud

hageja kulude kohta tõendeid esitama (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4). Maakohus ei ole kulude tegemise

tõendamiskohustusele hageja tähelepanu juhtinud. Hageja on esitanud Ramirent Baltic AS arved,

millest nähtub, et ajavahemikul juuni – september 2019. a võttis hageja rendile korvtõstukid tööde

tegemiseks objektil XXX linn. Hageja kandis objektil värvitööde tegemisel kulu kokku 4351

eurot 8 senti, millest 3000 eurot olid ettenähtud esialgse eelarvega ja 1351 eurot 8 senti tekkisid

seoses täiendavate tööde tegemisega (kolmandat korda värvimisega). Asjakohatu on maakohtu

seisukoht, et arvete järgi on kulud korvtõstuki eest tekkinud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l. Kuna

eraisikule tõstukit ei laenutatud, pidi hageja kasutama väimehe firmat Ovaal OÜ, kus hageja on

usaldusisik. Tellija poolt tööseisaku tekkimine on tõendatud.

Maakohtu seisukoht, et kostja kandis värvikulu 1200 eurot, on vastuolus poolte väidetega.

Hagiavalduse kohaselt maksis kostja värvide eest 886 eurot (313, 16 + 572,84). Kostja kinnitas

oma vastuses hagiavaldusele, et ta on värvide eest maksnud 1055 eurot 13 senti.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus põhjendas otsuse p-s 33, miks tuleb

kokkulepitud töötasust maha arvata tööde mittevastavuse kõrvaldamise tasu 5204 eurot.

Maakohus tugines riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti 15. märtsi 2021 ekspertiisiaktile

nr KE 06-21, mille kohaselt hageja tehtud tööde kvaliteet ei vasta tavalisele seda liiki tööde

keskmisele kvaliteedile ja töid ei ole tehtud kooskõlas värvide tootjapoolse tootekirjeldusega.

Hageja on tõlgendanud VÕS §-i 646 meelevaldselt. Seaduse kohaselt võib tellija nõuda töö

parandamist, kuid seadus ei sätesta seda kohustusena. Tellija ei või vähendada töövõtjale

maksmisele kuuluvat tasu üksnes juhul, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega

või tegi uue töö või tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö

lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Ilmastikuoludest tingitult ei

saanud kostja nõuda hagejalt töö parandamist.

Kostja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kuna

5. novembri 2019. a seisuga ei olnud läbi viidud ekspertiisi, siis ei saanudki teates kostja poolt

viidatud puudused olla samad nagu ekspertiisiaktis. Kostja viitas Pajusti Ehitus Grupp OÜ

ülevaatuses väljatoodud puudustele. Kostja 5. novembri 2019. a teates on kirjeldatud järgmisi

puudusi: rahuldava tulemuse saamiseks peaks tegema uuesti korraliku eeltöö, eemaldama

lahtise värvi, vajadusel kruntima, pahteldama ja kandma peale täiendava värvikihi, ehitaja poolt

on rikutud olulises mahus ehitustehnoloogiat, ehitusnorme ja paigaldusjuhendeid. Ka

ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et tegemist on sisuliselt samade puudustega,

millele kostja viitas. Kostja lisas teatele Pajusti Ehitus Grupp OÜ poolt esitatud hinnangu, kus

kõik esinevad puudused olid üksikasjalikult välja toodud.

Hageja ei teinud omalt poolt midagi, et töid üle anda.

Kostja ei ole tunnistanud kokkulepet lisatööde tegemises. Ebaõige on ka hageja väide, et kohus

ei ole hageja tähelepanu tõendamiskoormisele juhtinud. Maakohus selgitas 16. juuni 2021. a

kohtuistungil hagejale, et hagist ei saa välja lugeda, millest hageja kulutused koosnevad. Hageja

ei ole kulude suurust tõendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

9. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle ringkonnakohtus selle üle, et hageja kui

töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 4. juunil 2019 suulise töövõtulepingu kostjale kuuluval

kinnistul XXXX asuva hoone fassaadi värvimiseks. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset tasu

VÕS § 635 lg 1 alusel. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale tööde eest

9000 eurot, kostja on seisukohal, et tasu suurus oli 7000 eurot, nimetatud summa sisaldas kostja

väitel ka töö tegemiseks vajalikke materjale.

TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb hagejal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et

pooled leppisid kokku töötasus 9000 eurot.

Hageja tunnistaja K.O. ütluste järgi värvis ta hageja ettepanekul vaidlusalust maja suvel 2019

ning sai hagejalt ja hageja käes olnud paberilt teada, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe

lepingutasu 9000 euro kohta (II kd, t.lk. 140 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja

ütluste õigsuses. Kuigi tunnistaja ei viibinud kokkuleppe sõlmimise juures, on eluliselt usutav,

et kui tunnistaja asus hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel tööd tegema, siis teda teavitati ka

lepingujärgse tasu suurusest. Hageja kinnitas kokkulepitud tasu suurust vande all, maakohus on

õigesti leidnud, et ka hageja vande all antud ütlused on tõend TsMS § 229 lg 2 alusel. Maakohus

on otsuse põhjendustes märkinud, et hageja on esitanud ilma kuupäevata ja allkirjastamata, kuid

XX, XXX, reg nr XXXXXXXXX, HTR Leeder OÜ templiga paberile käsikirjas kirjutatud

märkmed. Maakohus on menetluses nimetatud dokumendi suhtes avaldanud, et tegemist ei ole

dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses, kuna selle koostamise aeg ja koostaja ei

ole teada ning tõend on allkirjastamata (II kd, tl 78). Maakohus on samas seda dokumenti

vastuoluliselt hinnanud koos asjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus leiab aga, et maakohus

ei ole otsuses järeldanud, et käsitsi paberile kirjutatu oleks mõlema poole poolt kinnitatud

kokkulepe, nagu väidab kostja apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud

käsikirjalised märkmed tõend, mis koostoimes teiste esitatud tõenditega kinnitab seda, et pooled

on kokku leppinud tasus 9000 eurot.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tuginenud sellele, et 9000 eurot ei oleks

lepingueset arvestades mõistlik tasu.

10. Kostja on vastuväitena hagile leidnud, et ta on lepingust kehtivalt taganenud ning hagejal

ei ole üldse tema vastu tasunõuet. Kostjapoolse kehtiva taganemise korral lõppeb lepinguline

võlasuhe (VÕS § 186 p 5) ning see asendub tagasitäitmise võlasuhtega (VÕS § 189jj) ning

hagejal võib olla kostja vastu üleantu tagastamise nõue VÕS § 189 lg 1 järgi.

TsMS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele tema vastuväide hageja

nõudele tugineb, seega peab kostja tõendama, et töövõtulepingust taganemise eeldused olid

täidetud.

Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on hagejale esitanud taganemisavalduse

5. novembril 2019 ning hageja on avalduse kätte saanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kostjapoolse taganemise kehtivuse ning kostja

vastuväidete hindamisel vastuoluline. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnates jõudnud ekslikult järeldusele, et

kostja ei ole lepingust taganenud.

11. Kostja tugineb taganemisavalduses sellele, et hageja on oma kohustust oluliselt rikkunud

(VÕS § 116 lg 1). Kostja leiab, tuginedes asjatundja arvamusele ja ilmastikutingimustele, et

uue töö tegemine ei ole (seega VÕS § 647 lg 1 järgne parandamisnõue) hageja poolt võimalik

ning kostja ei pea hagejale andma VÕS § 114 järgset täiendavat tähtaega (VÕS § 647 lg 3).

Kostja esitas menetluses tõendina hagejapoolse olulise kohustuse rikkumise kohta, millele

kostja ka taganemisavalduses tugines, OÜ Pajusti Ehitus Grupp ehituse ülevaatuse hinnangu

ning Impost OÜ hinnapakkumise parandustööde maksumuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et

isegi juhul, kui Impost OÜ esindaja oleks kostja seadusliku esindajaga seotud (seega ei ole

tegemist objektiivse arvamusega), on hinnapakkumises märgitud parandustöödeks ettenähtud

summa (5730 eurot) ligilähedane ka menetluses läbiviidud kohtulikus ekspertiisis märgitule

(5204 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja taganemisavalduses on leitud, et probleeme

tööde kvaliteedi ning läbiviimise viisi (värvide ostmise, tõstuki tellimise) osas oli hageja ja

kostja vahel kohe töödega alustamise järel. Sellele ei ole hageja menetluses ka sisulisi

vastuväiteid esitanud. Kostja leidis, et sügis-talvel ei ole võimalik maja värvimistöid teha.

Taganemisavalduse tegemise hetkel tähendanuks kostjale teadaoleva informatsiooni kohaselt

parendustööd korralikku eeltööd: lahtise värvi eemaldamist, vajadusel kruntimist, pahteldamist

ja täiendava värvikihi kandmist. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja taganemise

materiaalsed eeldused on täidetud. Olukorras, kus parendustööde maksumus moodustab enam

kui poole tööde kogumaksumusest ning töid ei saa lähiajal teha ilmastikuoludest tulenevalt, on

lepingust taganemine ilma täiendavat tähtaega andmata (VÕS § 647 lg 1; 116 lg 1) põhjendatud.

Kuigi lepingus kokkulepitu suhtes on poolte vahel vaidlus, kinnitab hageja poolt tehtud tööde

mittenõuetekohast (mittevastavust keskmisele) kvaliteeti menetluses läbiviidud kohtulik

ekspertiis. Hageja on ise kogu menetluse kestel leidnud, et kolmanda värvikihi pealekandmise

suhtes tuli sõlmida eraldi kokkulepe, seega ei saanud kostja ka eeldada, et hageja oleks valmis

puudusi kõrvaldama.

12. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal õigus kasutada taganemisest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid (VÕS § 189 lg 1 ja § 135 lg 1). VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust

taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning

saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama

üleantu väärtuse, mh kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud,

muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuli kostjal

tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale tööde ja materjalide

väärtusest, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks veel tasunud.

Kostja leidis, et kuna hageja poolt tehtud tööd olid puudustega, siis tuleb hageja nõudest maha

arvestada tööde ümbertegemise kulu ja hagejale juba värvide eest tasutud summa.

Maakohus on ekslikult üleantu väärtuse kindlakstegemisel võtnud automaatselt arvesse töös

esinevaid puudusi ja nende kõrvaldamise kulu. Kui hageja poolt kostjale üleantus esines

puudusi, mille kõrvaldamisega kaasnevad kostjale kulud, ja nende puuduste esinemine on

käsitatav lepingu rikkumisena, võib kostjal olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille ta

saab kattuvas osas tasaarvestada hageja nõudega üleantu väärtuse hüvitamiseks VÕS § 189 lg 2

p 1 alusel (vt Riigikohtu 8. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908, p 14jj). Seega sai

kostja üleantu väärtuse hüvitamisest keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja

vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi

ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Kahju (VÕS § 115 lg l) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei

pidanud kostja kui tellija esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse

avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr , p 29).

Kostja selgitas ringkonnakohtule, et kostja on hagejale teinud oma kahjunõudega

tasaarvestusavalduse 11. augusti 2020 vastuses maakohtule punktis 3.7., kus kostja tõi esile

parandustööde tegemise hinna. Seega ei tingi maakohtu eksimus otsuse tühistamist.

13. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks kostjalt

väljamõistetud summa suuruse osas. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus kostja kahju

hindamisel põhjendatult ekspertarvamuses märgitud summast 5204 eurot ilma käibemaksuta.

Maakohus on ka põhjendanud, et kuna kostja kinnitusel on ta käibemaksukohuslane, siis ei

arvesta kohus sellele summale lisaks käibemaksu.

Apellatsioonkaebustes ei vaidlustata maakohtu poolt hüvitavast väärtusest kostja poolt juba

tasutud värvidele kulunud 1200 euro ja hagejale tasutud 214 euro 87 sendi mahaarvamist.

Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei vaielnud maakohtus lisatööde

tegemisega seotud kulutuste kandmise üle. Kogu maakohtu menetluses on kostja tuginenud

üksnes kokkulepitud hinnale 7000 eurot. Hageja enda ütluste kohaselt maakohtu istungil (III

kd, tl 142):“ Pakkusin 3x värvimist ja küsisin selle eest ka lisaraha. Sinna paika see jäi“. Ka

hageja enda menetluses avaldatus ei tugineta poolte kokkuleppele lisaraha maksmise osas.

14. Hageja apellatsioonkaebuse p-s 3.4.3. kohaselt on maakohus küll arvestanud hageja ütlusi

värvile kulunud summa osas, kuid ei ole neid ütlusi arvestanud lisakulude suuruse tõendamisel.

Maakohus arvestas hageja ütlusi värvile kulunud summa suhtes põhjusel, et hageja ise tunnistas,

et tema nõue on väiksem. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on

maakohus ebaõigelt tõlgendanud hageja ütlusi värvile tehtud kulutuste suuruse osas, kuna nii

hagis kui kostja vastuses hagile nimetati teisi summasid. Hageja väitis maakohtu istungil vande

all, et: „värvi maksis kostja aga poest tõin mina. Värvile pidi kuluma 1500 eurot aga läks vähem,

umbes 1200 eurot.“. Seda, et kostja on tasunud 1200 eurot värvide eest, kinnitas samal istungil

ka kostja esindaja (II kd, tl 145). Õige on, et hagimenetluses on kohus seotud poolte väidetega,

kuid maakohus ei saanud jätta hageja enda vande all antud ütlusi tähelepanuta.

Olukorras, kus kostja vaidleb hageja nõudele täielikult vastu, ei ole aga üksnes hageja vande all

antud ütlused nõude rahuldamiseks piisavaks tõendiks kantud rahaliste kulutuste suuruse kohta.

Ka korvtõstuki rendikulu 396 euro 4 päeva eest ja tellija poolt pealesunnitud tööseisakul

korvtõstuki rendikulu 260 euro 82 sendi nõuet ei ole hageja tõendanud.

Korvtõstuki eest on tekkinud kulud mitte hagejal, vaid Ovaal OÜ-l (II kd, t.lk. 8-23), ainuüksi

hageja ütlustega ei ole tõendanud hagejapoolne kulude hüvitamine Ovaal OÜ-le. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja ei lubanud hagejat objektile, ka vastuses hagile on kostja teinud

kompromissettepaneku, mille kohaselt võiks hageja lõpetada tööd augusti jooksul.

15. Kuivõrd ringkonnakohus jätab nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebused rahuldamata,

tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1 koosmõjus

§ 171 lg-ga 1). Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke