2-21-17130/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17130

Kohtuasi

Y taotlus alaealiste laste X ja W tagastamiseks

Hispaania Kuningriiki

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja C määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Erki Siht

Puudutatud

isik

I

(laps)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps)

W

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Lastele

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Puudutatud

isik

III

(isa)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina

Eestkosteasutus Anija Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.12.2021 määrus jätta muutmata.

2. Y ja C määruskaebused jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-17130

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 01.11.2021 Harju Maakohtule taotluse tema laste, puudutatud isikute I ja II,

tagastamiseks Hispaania Kuningriiki Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse

kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel.

2. Avaldajal ja puudutatud isikul III on kaks alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud puudutatud

isik I ja XX.XX.XXXX sündinud puudutatud isik II. 2015. a oktoobris kolisid vanemad koos

lastega Hispaaniasse põhjusel, et isa väidetel oli tal seal võimalik leida paremat ja hästi

tasustatud tööd, kuna ta töötab vabakutselise muusikuna. Laste isa tööd kuni 2020. a suveni ei

leidnud. Laste ema seevastu asus tööle rahvusvahelisse ettevõttesse ZZZ XXX ametikohale

töötasuga 27 500 eurot aastas, millele lisandub 3000 eurot boonust ja 180 euro suuruses

restoranikaart 11 kuuks ning tööandjapoolne eratervisekindlustus. Alates 2020. a veebruarist

laste vanemad enam koos ei ela.

3. Kuna 14.03.2020 kehtestati Hispaanias seoses Covid 19-ga eriolukord, leppisid vanemad

kokku, et ema jääb elama koos lastega Barcelonasse, sest lapsed käisid seal koolis, isa otsustas

kolida tagasi Eestisse. Laste ema oli oma vanematega, kes elavad samuti Eestis, kokku

leppinud, et lapsed veedavad 2020. a juuli ja augusti Eestis, mistõttu tulidki lapsed Eestisse.

Laste ema leppis kokku, et isa läheb lastele järgi 2020. a augusti lõpus või septembri alguses,

kuid kuna mitmed lennud tühistati ja Covid 19 olukord halvenes Hispaanias oluliselt, pidasid

vanemad mõistlikuks, et 2020/2021 kooliaasta esimese poolaasta õpivad lapsed Eestis, TTT. W

asus õppima esimesse ja X kolmandasse klassi.

4. Aprillis 2021 tegi ema isale ettepaneku leppida perelepituse kaudu kokku suhtluskord

lastega, kuid isa keeldus sellest, kinnitades samas korduvalt, et lapsed saavad 2021. a

septembris koos emaga Barcelonasse tagasi pöörduda. Ema tegi selleks ettevalmistusi: vahetas

elukoha oma töökohale ja laste koolile võimalikult lähedale, leppis tööandjaga kokku tööaja

paindlikkuse ning planeeris tulla lastele järgi 29.08.2021.

5. Pärast sellest teadasaamist isa enam ema kirjadele ei vastanud ja blokeeris ema

telefoninumbri X telefonis. Seejärel teavitas ema isa ema (laste vanaema), et tuleb Eestisse

23.08.2021 ja lastele järgi 29.08.2021. Sellele vastust ei tulnud enne, kui 28.08.2021 helistas

isa ja teatas, et lapsed tema juuresolekuta emaga kohtuda ei tohi ning ema kohtumine lastega

võib kohtuda üksnes XXX turismitalu hoovialal. Eeltoodust tulenevalt ei saanudki ema lastega

omaette kohtuda enne seda, kui ta pidi 16.09.2021 töö tõttu tagasi pöörduma Barcelonasse.

6. Ema hinnangul hoiab isa lapsi õigusvastaselt kinni oma elukohas XXX turismitalus, kus

lastel puuduvad kohased elamistingimused ning isa soovib lapsi emast võõrandada. Lapsed aga

igatsevad ema. Laste kinnihoidmine Eesti Vabariigis on õigusvastane 1980. a Haagi

konventsiooni kohaselt, sest vanematel on laste ühine hooldusõigus ja laste harilik viibimiskoht

oli enne laste kinnihoidmist Hispaania Kuningriigis, kuna vanemad olid koos lastega seal

elanud aastaid, lapsed käisid seal koolis ja laste ema töötab seal. Eeltoodust tulenevalt esinevad

2-21-17130

alused laste viivitamatuks tagastamiseks konventsiooni artikli 12 lõike 1 alusel, sest antud juhul

ei esine tõsist vastuseisu laste tagastamisele. Laste õigusvastast kinnihoidmist tõendab ka isa

poolt laste reisidokumentide tühistamine eesmärgiga, et ema ei saaks nendega Hispaaniasse

tagasi pöörduda.

7. Lõplikes seisukohtades märgib ema, et Hispaaniasse tagasipöördumine ei põhjusta lastele

psüühilisi ega füüsilisi kannatusi ega aseta lapsi ka muul viisil ebakindlasse olukorda, mis

tähendab, et konventsiooni artiklis 13(b) märgitud asjaolusid ei esine ja sel alusel lapsi

tagastamata jätta ei saa. Asjaolu, et tagastamise tulemusena eraldatakse laps teisest vanemast,

ei saa olla tagastamata jätmise aluseks, kui vanem ise otsustab lapsega tagasi mitte minna. On

küll õige, et lastel võtab uue elukeskkonnaga harjumine ja tagasipöördumine ema juurde

Hispaaniasse natuke aega, kuid see ei anna alust laste tagastamata jätmisele.

8. Laste arvamused, et nad ei taha tagasi Hispaaniasse minna, ei ole välja kujunenud vabalt,

vaid isa on lapsi arvamuse andmisel mõjutanud. Lastekaitsetöötajale on lapsed avaldanud, et

nad on kurvad ja tunnevad ennast halvasti ning et nad sooviksid rohkem emaga kohtuda ja

emaga koos olla. Lastel on tõenäoliselt tekkinud emast võõrdumise sündroom isa käitumise

tulemusena. Pealegi ei saa lastele antud õigust ja võimalust avaldada oma arvamust käsitleda

nende vetoõigusena, vaid arvestada tuleb laste parimate huvidega.

9. Ema palub asja lahendamisel arvestada Anija Vallavalitsuse arvamusega hooldusõiguslikus

vaidluses, kus kohalik omavalitsus on pidanud põhjendatuks ainuhooldusõiguse andmist just

emale, sest isa on oma positsiooni laste suhtes ebaõiglaselt kasutanud ning laste huvides on

mõlema vanema aktiivne osalemine laste elus. Isa annulleeris isegi laste reisidokumendid, mis

kinnitab isa soovi otsustada laste eluga seonduvat ainuisikuliselt. Samas peab lapsi tegelikult

Eestis üleval laste vanaema, kes peab turismitalu.

10. Laste praegune elukoht XXX turismitalus ei ole nendele sobilik elukoht. Seda on kinnitanud

ka laste esindaja hooldusõiguslikus vaidluses. Lapsed elavad turismitalus seal majas, kus

parasjagu ruumi on. Nad peavad vahetama ööbimiseks maju sõltuvalt sellest, kas majad on

külastajate poolt hõivatud või mitte. Samas on nende elamistingimused kitsukesed, toas on 2

voodit ja 2 öökappi ning lapsed peavad ka õppima samas majas, kus on külalised ja kui külalised

on lärmakad, siis sellega leppima või neid korrale kutsuma.

11. Isa ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta, vaid on eksitanud kohu väidetega

sissetulekutest. MTÜ-l XXX ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel ühtki töötajat ning tasutud

ei ole makse alates 2020. a II kvartalist (vt XXX), millest saab järeldada, et isa esitatud kassa

väljamineku orderid on võltsitud. Tegelikult isal reaalset töökohta ei ole.

Puudutatud isikute seisukohad

12. Laste isa leidis, et puudub alus laste tagastamiseks Hispaaniasse konventsiooni alusel, sest

lapsed elavad alates Eestisse tulemisest koos isaga pereettevõttes XXX Turismitalus; lapsed on

hoolitsetud, neil on kõik olemas, nad käivad koolis ja trennis; isa aitab XXX turismitalus oma

tööga pereettevõtet; isa ei nõustu emaga, et vanemate vahel oli kokkulepe, et lapsed lähevad

koos emaga Hispaaniasse tagasi, isa ütles, et ei takista lapsi Hispaaniasse minemast, kui lapsed

otsustavad kolida ema juurde; isa oli sunnitud laste reisidokumendid tühistama, sest hakkas

tekkima oht, et ema viib lapsed nende tahte vastaselt Hispaaniasse; isa ei ole ta lapsi kinni

hoidnud ega nende vabadust võtnud.

2-21-17130

13. Keskse tähtsusega on laste õigus stabiilsele elukohale, mis on laste arengu ja heaolu jaoks

hädavajalik. Kuna lapsed on harjunud Eestis elamisega, siin on nende kodu, sõbrad ja

perekondlikud sidemed ja isa, kellega koos nad soovivad elada, puudub alus nende

Hispaaniasse tagastamiseks.

14. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudub vaidlus, et vanematel on

ühine hooldusõigus laste suhtes ning et laste harilikuks viibimiskohaks oli kuni 2020. a suveni

Hispaania Kuningriik, sest vanemad oli otsustanud sinna koos elama minna. Samuti, et laste

tulek Eestisse ning jäämine siia 2020/2021 õppeaastaks toimus vanemate kokkuleppel. Esindaja

hinnangul tõendab asjaolu, et isa tühistas laste reisidokumendid, et isa ei lubanud emal 2021. a

augusti lõpul või septembri algul lapsi Hispaaniasse tagasi viia.

15. Haagi konventsioon sätestab detailsed kohaldamise tingimused. Esindaja hinnangul kuulub

konventsioon kohaldamisele, kui asuda seisukohale, et laste harilik viibimiskoht on Hispaania

Kuningriik ja lapsed viibivad Eesti Vabariigis ajutiselt ning isa hoiab lapsi Eestis kinni.

Esindajale tundub, et konventsiooni artiklis 3 sätestatud laste kinnihoidmise õigusvastaseks

tunnistamise kriteeriumid on praegusel juhul täidetud. Puuduvad igasugused andmed, et

tagastamine võiks põhjustada lastele füüsilisi kannatusi. Äärmiselt väheusutav on, et laste

tagastamine ema juurde põhjustaks neile psüühilisi kannatusi või paneks nad talumatusse

olukorda.

16. Mõlemad lapsed, eriti 9-aastane X, on avaldanud soovi elada Eestis. Konventsiooni artikli

13 kohaselt võib keelduda tagastamisest, kui lapsed on juba sellises vanuses või sellise

küpsusastmega, kus on õige nende arvamusega arvestada. Esindajal kujunes lastega suheldes

arusaam, et soov elada Eestis on ehtne. Kas aga lapsed on sellises vanuses või küpsusastmega,

kus nende väljendatud sooviga tuleb arvestada, esindaja kahtles. Omamata pedagoogilisi või

laste psühholoogia alaseid eriteadmisi, on esindajal praktiliselt võimatu usutavalt märgitud

küsimusele vastata ja laste huvidele vastavat seisukohta avaldada.

17. Eeltoodust tulenevalt leidis määratud esindaja, et laste heaolu Eestis ei oleks nende

tagastamata jätmise korral ohustatud, kuid tagastamata jätmine oleks tõenäoliselt vastuolus

konventsiooniga, sest kaalutlusõiguse teostamise koht on just laste küpsusastme hindamine ja

märgitust tulenevalt laste soovidega arvestamine.

18. Lapsed avaldasid ärakuulamisel järgmist (kohus kuulas ära lapsed eraldi). X sõnul elab ta

praegu XXX turismitalus, sest tuli vanavanematele külla, nagu igal suvel ja jõulude ajal, aga

tagasi ei läinudki. Lapse sõnul meeldib talle Eestis elada ja koolis käia ning Hispaaniasse ta

tagasi minna ei taha, sest seal olid pikad koolipäevad ja talle ei meeldinud seal söök. X sõnul

rääkis isa talle, et kui ema Eestisse tuleb, võiks ta elada ühe nädala isaga ja teise emaga. W

sõnul ei tea ta, kui kaua ta Eestis on olnud, aga talle meeldib Eestis rohkem kui Hispaanias, sest

siinne kool ja söök on paremad. W sooviks, et ema tuleks Eestisse elama, siis saaks ta elada

ema juures ja mõnikord isale külla minna.

19. Eestkosteasutus leidis, et isa on lapsed Eestis elades ebamõistlikult üle koormanud trennides

ja huviringides käimisega. Lapsed avaldasid lastekaitsetöötajale, et ei julge isale öelda, kui nad

on väsinud. Eeltoodu kinnitab isa autoritaarset kasvatusviisi ja laste suhteid isaga, mis ei ole

usalduslikud. Usaldamatust isa ja laste vahel kinnitab ka asjaolu, et lapsed ei saa emaga

omavahel rääkida, vaid keegi viibib alati juures, kui lapsed emaga räägivad.

20. Kuna lapsed on isa juures temast sõltuvad, on isa kasutanud ära laste sõltuvuse ja lojaalsuse

ning näidanud lastele ühepoolselt vaid Eestis elamise positiivseid külgi. Ema võimalusi suhelda

2-21-17130

lastega on isa igati minimaliseerinud ja kontrollinud, mistõttu ei ole emal olnud võimalik lastega

rääkida Hispaanias elatud ajast ning tulevikuplaanidest ega säilitada positiivseid mälestusi elust

Hispaanias.

21. Asjaolud, mida lapsed on oma ütlustes välja toonud negatiivsete külgedena elust

Hispaanias, on küsitavad. Ilmselt on isa lastele selgitanud, et ema soovib neid Hispaaniasse viia

ning tekitanud lastes tunde, et see on halb. Lapsed on laste ja perede spetsialistile väitnud, et

nad kardavad, et ema viib nad Hispaaniasse, kuid ei tea, miks ja mida nad täpselt kardavad.

22. Kohaliku omavalitsuse sõnul on lapsed väitnud, et nad oskavad hispaania keelt, kuid

Hispaanias on neil raske õppida, Eestis olles elavad lapsed igapäevaselt aga venekeelses

keelekeskkonnas ja õpivad eestikeelses koolis, kuigi nende endi sõnul on neil ka eestikeelne

sõnavara piiratud ja isa ning vanaema neid õpetada ei saa. Ema võimaluse lapsi aidata on isa

sisuliselt ära võtnud. Seega ei saa väita, et Eestis on lastel hariduse omandamine lihtsam kui

Hispaanias, kus on neil olemas ema tugi.

23. Kohaliku omavalitsuse sõnul ei ole ka laste elukeskkond XXX talus kodune ega

lapsesõbralik. Lapsed elavad majutusasutuse ööbimiskohas, kuhu viib ohtlik trepp. Laste ja

perede spetsialisti hinnangul vajavad lapsed psühholoogilist toetust, millest on isaga räägitud,

kuid isa ei ole selles osas laste vajadusi tõsiselt võtnud. Lapsed soovivad olla koos mõlema

vanemaga. Lojaalsuskonflikti tekitamine ja laste psühholoogiline mõjutamine ning abita

jätmine mõjutavad laste heaolu ja arengut.

Maakohtu määrus ja põhjendused

24. Harju Maakohus rahuldas 22.12.2021 määrusega avalduse ja määras tagastada alaealised

puudutatud isikud I ja II Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise

rahvusvahelise konventsiooni alusel Hispaania Kuningriiki. Kohus jättis avaldaja ja puudutatud

isiku III menetluskulud nende endi kanda ning laste menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

25. Haagi

25.10.1980

lapseröövi

suhtes

tsiviilõiguse

kohaldamise

rahvusvahelise

konventsiooni (edaspidi konventsioon) põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine

lapse hooldust puudutavates küsimustes, kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastaselt

äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite

loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki

ning laste külastusõiguse kindlustamine. Artikli 1a kohaselt on konventsiooni eesmärgiks

tagada osalisriiki õigusvastaselt viidud või seal kinnihoitavate laste tagasitoomine.

Konventsiooni artikkel 12 lõige 1 täpsustab, et kui lapse äraviimine või kinnihoidmine on

õigusvastane artikli 3 tähenduses ja kohtu- või haldusmenetluse alguseks lapse asukohariigis

on lapse õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest möödunud alla aasta, nõuab asjaomane

asutus lapse viivitamatut tagastamist. Konventsiooni alusel saab lapse tema hariliku

viibimiskoha riiki tagastada vaid juhul, kui laps on teise riiki ära viidud või teda hoitakse teises

riigis kinni õigusvastaselt. Konventsiooni artikkel 3 sätestab, millistel juhtudel on lapse

äraviimine või kinnihoidmine õigusvastane. Artikli 3 kohaselt on lapse äraviimine või

kinnihoidmine õigusvastane, kui sellega rikutakse ühis- või ainuhooldusõigust, mis oli antud

isikule, asutusele või muule organile selle riigi õiguse alusel, kus oli lapse harilik viibimiskoht

enne äraviimist või kinnihoidmist, ning äraviimise või kinnihoidmise ajal teostati ühis- või

ainuhooldusõigust või seda oleks tehtud, kui last ei oleks ära viidud ega kinni hoitud. Ühiselt

kasutatavaks loetakse hooldusõigust juhul, kui vastavalt kohtuotsusele või seaduse alusel ei saa

üks vanemliku hoolitsuse kandja ilma teise vanemliku vastutuse kandja nõusolekuta otsustada

lapse elukohta. Täidetud peavad olema mõlemad konventsiooni artiklis 3 sätestatud eeldused.

2-21-17130

Artikli 4 kohaselt kohaldatakse konventsiooni lapse suhtes, kelle harilik viibimiskoht on

konventsiooniosalises riigis vahetult enne hooldamisõiguse või külastamisõiguse rikkumist.

Konventsiooni ei kohaldata, kui laps on saanud 16-aastaseks.

26. Lapse harilikku viibimiskohta kui rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks olulist

asjaolu tuleb käsitada Euroopa õiguse autonoomse mõistena. Sellest tulenevalt ei sõltu lapse

hariliku viibimiskoha määratlus riigisisesest õigusest ning seda ei saa samastada alaealise

elukohaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 15 mõttes ega ole õige siduda tema

vanema elukohaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-66-10 (punkt 18), 3-2-1-109-12 (punkt

17)). Kohus leidis, et laste harilikuks viibimiskohaks tuleb lugeda Hispaania Kuningriik, kuna

vaidlus puudub, et vanemad kolisid koos lastega 2015. a oktoobris Hispaaniasse põhjusel, et isa

leiaks seal tööd ja vanemad saaksid oma elu seal jätkata. Kogu perekonnal oli kuni 2020. a

kevadeni Barcelonas ühine elukoht, kuid pärast Covid-19 pandeemia vallandumist otsustas isa

üksi Eestisse tagasi tulla. Lapsed käisid Hispaanias koolis ja eelkoolis.

27. Puudub vaidlus, et vanematel on laste suhtes kuni praeguse ajani ühine hooldusõigus.

28. Artiklite 12 ja 3 koosmõju kohaselt peab Haagi konventsiooni kohaldamiseks olema

täidetud peamiselt 2 eeldust: 1) lapse äraviimine hariliku viibimiskoha riigist või kinnihoidmine

peab olema õigusvastane ja 2) sellest ei tohi olla möödunud üle 1 aasta. Lapse äraviimine või

kinnihoidmine on õigusvastane, kui: a) see on vastuolus füüsilisele või muule isikule või

asutusele vahetult enne lapse äraviimist või kinnihoidmist tema hariliku viibimiskoha riigi

seaduse alusel antud hooldamisõigusega; b) äraviimise või kinnihoidmise ajal hooldamisõigust

teostati või oleks teostatud, kui last ei oleks ära viidud või kinni hoitud. Punktis a nimetatud

hooldamisõigus tekib seaduse, kohtu või haldusorgani otsuse või riigi seaduse kohase lepingu

alusel. Hooldamisõigus tähendab konventsiooni artikli 5a kohaselt lapse hooldamisega seotud

õigust ja eelkõige õigust määrata lapse elukoht.

29. Vaidlus puudub, et vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja vanemad leppisid

kokku, et lapsed tulevad Eestisse 2020. a juuliks-augustiks ning edaspidi leppisid vanemad

kokku ka laste jäämise Eestisse 2020/2021 õppeaastaks, sest Hispaanias oli väga ulatuslikult

levinud Covid-19 viirus. Kohtu hinnangul on leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et

alates 2021. a augustist-septembrist ei lubanud isa lapsi tagasi pöörduda nende hariliku

viibimiskoha riiki Hispaaniasse, sest isa takistas lastel emaga kokkusaamise ilma tema või tema

ema juuresolekuta (tõendavad avaldaja ja laste ülekuulamise protokollid), tühistas ära laste

reisidokumendid eesmärgiga, et ema ei saaks lapsi Hispaaniasse viia (vaidlus puudub) ning

mõjutas lapsi Eestisse jääma, millise järelduse saab teha alaealiste ärakuulamisest kohtu poolt.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et isa poolt laste kinnihoidmine Eesti Vabariigis

on õigusvastane.

30. Viimasena kontrollis kohus, kas esinevad laste tagastamist välistavad asjaolud.

Konventsiooni artikli 13 lõike 1 b kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata, kui on olemas

tõsine oht, et tagastamine võib põhjustada lapsele füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul

viisil panna lapse talumatusse olukorda, ning konventsiooni artikli 13 lõike 2 järgi võib kohus

keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige

tema arvamusega arvestada, ning ta ei soovi tagasi tulla. Kohus asus seisukohale, et nimetatud

alustel saab jätta õigusvastaselt ära viidud või kinni hoitud lapse tagastamata vaid erandlikel

juhtudel, st juhul, kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt tema heaolu, seejuures

peab oht lapse heaolule olema erakordne, piisavalt konkreetne ja tõenäoline (Riigikohtu lahend

nr 2-20-7510, punkt 19).

2-21-17130

31. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et laste tagastamine Hispaania Kuningriiki võiks

põhjustada neile kuidagi füüsilisi või psüühilisi kannatusi või neid muul viisil talumatusse

olukorda panna, vaid vastupidi – ema on üürinud eluruumi aadressile XXX Barcelonas, mida

tõendab kohtule esitatud üürileping, eluruum on u 50 m2 suurune ja selles on ema valmistanud

ette lastetoa nendega koos elamiseks. isa seevastu elab koos lastega tema emale kuuluvas XXX

Turismitalus, kus lapsed magavad ja õpivad erinevates ruumides, mis parajasti turismitalu

külastajatest vabaks on jäänud, elamistingimused on laste esindaja ja lastekaitsetöötaja väidetel

äärmiselt kitsad ja lastele elamiseks sobimatud, elukeskkond on turismitalu külastajate tõttu

aeg-ajalt lärmakas ning ka lapsed ise on käinud külastajaid lärmi tõttu korrale kutsumas.

Eeltoodu kinnitab, et elamistingimused Eestis ei ole lastele sobilikud vastupidiselt

elamistingimustele Hispaanias. Emal on olemas kehtiv tööleping XXX XXX ametikohal, kust

ta saab töötasu 27 500 eurot aastas, millele lisandub 3000 eurot boonust ja 180 euro suuruses

restoranikaart 11 kuuks, mida tõendab esitatud tööleping ja tema sissetulekuid kinnitavad

dokumentaalsed tõendid. Isa ei suutnud aga tööd leida Hispaanias ega püsivat töökohta Eestis.

Enda sõnul teeb isa kõiki vajaminevaid töid perekonna turismitalus ning töötab X-na kohvikutes

ja restoranides, kus teenib 600–1000 eurot kuus. Ükski usaldusväärne tõend nimetatut ei

kinnita. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et praegusel juhul ei esine konventsiooni artikli

13 lõike 1b asjaolusid, mis välistaks laste tagastamise nende hariliku viibimiskoha riiki.

32. Kohus kuulas ära ka alaealised lapsed, kelle väidetel ei soovi nad Hispaaniasse tagasi elama

minna, sest neile ei meeldinud seal pikad koolipäevad ja -toit. Kohus leidis, et 9- ja 7-aastase

lapse nimetatud väited ja põhjendused, miks nad ei taha minna tagasi oma hariliku viibimiskoha

riiki, ei ole piisavalt kaalukad, et taotlus tagastamiseks rahuldamata jätta. Kohtu hinnangul

kinnitavad laste ütlused hoopis seda, et isa on lapsi ütluste andmisel tugevalt mõjutanud ning

lapsi on mõjutanud ka asjaolu, et isa on takistanud neid emaga suhtlemast, ei luba lapsi olla

emaga omaette, vaid soovib kontrollida ema ja laste suhtlemist ka siis, kui nad telefoni teel

üksteisega räägivad. Laste ütlustest lähtuvalt igatsevad nad ema järele. Eeltoodust tulenevalt ei

saa lapsi jätta tagastamata ka konventsiooni artikli 13 lõike 2 alusel, vaid ema taotlus laste

tagastamiseks Hispaania Kuningriiki tuleb rahuldada.

33. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3. Tulenevalt asjaolust,

et kohtulahend tehakse alaealiste laste huvides, on õiglane jätta avaldaja ja puudutatud isiku III

menetluskulud nende endi kanda ja alaealiste menetluskulud, milleks kohus andis

menetlusosalistele riigi õigusabi, Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt eeltoodust ei määranud

kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja

kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

Määruskaebused

34. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub täiendada maakohtu määrust lahendi täitmise

korraga järgmiselt: 1) isa annab lapsed koos nende reisidokumentidega Hispaania Kuningriiki

minekuks emale üle Eesti Vabariigis; 2) ema teatab Eestisse saabumise täpse aja ning laste

ülevõtmise aja isale või isa esindajale ette vähemalt 7 kalendripäeva e-kirja teel; 3) isal on

võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita 3 päeva jooksul ema saabumisest Eesti Vabariiki;

4) laste üleandmiseks emale on kohtutäituril õigus määruse alusel ja täitmiseks viia läbi

täitemenetlus isa suhtes; 5) kohtutäituril on õigus rakendada laste üleandmisel täitemenetluse

läbiviimisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 sätteid; 6) kui täitemenetluse käigus on

muude vahendite rakendamine jäänud tulemusteta, lubada TMS § 179 lõike 4 ja § 28 lõike 2

alusel kohtutäituril laste üleandmiseks emale kasutada vajadusel maakohtu määruse

sundtäitmisel isa suhtes vahetut jõudu ning siseneda isa nõusolekuta tema valduses olevatesse

2-21-17130

ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida. Ülejäänud osas ema

maakohtu määrust ei vaidlusta.

35. Kaebuse põhjenduste kohaselt, arvestades laste isa senist tegevust (sh pärast maakohtu

määruse tegemist), esineb märkimisväärne oht, et isa vabatahtlikult kohtumäärust täitma ei asu,

mistõttu on laste huvides, et maakohus oleks määranud ka lahendi täitmise korra, võimaldamaks

tagada määruse tõrgeteta täitmine ka täitemenetluses. Kohtupraktikas (sh Riigikohtu lahend nr

3-2-1-146-14) ja õiguskirjanduses on leitud, et lapseröövi asjades peaks lapse tagastamise

määrus olema nii detailne kui võimalik ning sisaldama kõiki tagastamise praktilisi küsimusi

ning vajadusel ka sunnivahendeid, vältimaks võimalikke vaidlusi määruse täitmise üle.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohtulahendi resolutsioonist peaks esiteks nähtuma isik, kes

peab korraldama lapse välisriiki viimise või muu kohustatud isik, samuti tähtaeg, mille jooksul

peab lapseröövi toime pannud isik lapse tagastama. Lisaks peaks kohus määrama tähtaja lapse

üleandmiseks teisele hooldusõiguslikule isikule juhuks, kui lapseröövi toime pannud isik

vabatahtlikult last üle ei anna. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-146-14 pidanud vajalikuks

näha lapseröövi määruse täitmise tagamiseks kohtulahendi resolutsioonis ette, et mis saab juhul,

kui vanem jätab vabatahtlikult lapse välisriiki tagastamata ning rikub seejärel kohtulahendist

tulenevat alternatiivset kohustust anda laps kohtulahendiga kindlaks määratud tähtaja jooksul

teisele vanemale üle. Riigikohus osundas seejuures TMS § 179 lõikele 4.

36. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue

määrusega ema avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

37. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb käesolevas asjas järgida eelkõige laste huve, sh kaitsta

nende elu emotsionaalset külge ja mitte lubada asetada neid olukorda, mis võib neile põhjustada

psüühilisi kannatusi. Isa esitas kohtule Z kliinilise psühholoogi järelduse, et tüdrukud tahavad

elada Eestis ja mitte Hispaanias ning vajavad psühholoogilist tuge. Lapsed kuulati kohtus ära

ja nad kinnitasid soovi elada Eestis, mitte Hispaanias. Pärast Hispaaniast tagasi tulemist elavad

lapsed Eestis 1 aasta 6 kuud, mis tõendab, et nad on kohanenud Eestiga, kus nad sündisid ja

praegu õpivad, lastel on spordihuvi ja sõbrad ning emakeel, milles nad vabalt saavad Eestis

õppida. Seega laste eraldamine isast ja harjumuspärasest keskkonnast tekitab neile

vaieldamatult psüühilisi kannatusi, mis ei oleks laste huvides. Maakohtu määrus on vastuolus

kliinilise psühholoogi arvamusega.

38. Konventsiooni artikli 13 viimase lause kohaselt peab kohus arvestama lapse sotsiaalset

tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev

asutus. Hispaania lastekaitseasutuse või muude pädevate asutuste arvamust ei ole asjas küsitud.

39. Maakohtul puudus alus teha järeldusi selle kohta, et emal on Hispaanias sissetulek ja isa

töötab turismiäris. Avaldaja ei tõendanud, et lapsed elavad koos isaga halvemates tingimustes,

kui nad hakkaksid elama Hispaanias. Tavapärane eluviis, milles lapsed on elanud 1 aasta 6 kuud

(saavad vabalt huviringides käia, sõpradega suhelda, pärast kooli vabalt jalutada) muutub, kuna

Hispaanias alla 12-aastased lapsed ei saa omaette isegi tänaval olla. Puuduvad tõendid, et isa

on lastele halvem vanem kui ema. Otsus laste päritoluriiki tagastamise kohta on ajutine, mitte

lõplik lahendus laste jaoks.

40. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta last tema õigusvastase äraviimise või kinnipidamise

eest, kuid ka sellest tulenevate kahjulike tagajärgede eest. Tuvastatud ei ole, et laste asumine

Eestisse oleks neile mõjunud kahjulikult.

2-21-17130

41. Vaidlustatud määruses puudub otsene viide õigusnormile, mille põhjal kohus jõudis

järeldusele, et tegemist on laste õigusvastase äraviimise või kinnipidamisega. Samuti ei nähtu

määrusest, et kohus oleks tuvastanud laste õigusvastase äraviimise või kinnipidamise.

42. Konventsiooni artikli 12 kohaselt tuleb tagastamise puhul arvestada, kui kaua lapsed on

uues keskkonnas elanud ja kas nad on seal kohanenud. Lapsed on sündinud Eestis ja kolisid

Hispaaniasse mitte omal vabal tahtel, vaid olid sunnitud koos vanematega kolima. Lapsed

ütlesid ärakuulamisel, et neile ei meeldi Hispaanias elada ja ema ei olnud vastu, et lapsed koliks

isaga Eestisse.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

43. Anija Vallavalitsus leidis vastuseks ema määruskaebusele, et on oluline, et määruses oleks

reguleeritud täpsemalt laste üleandmine ja tagastamine Hispaaniasse. Isa määruskaebuse osas

leidis vallavalitsus, et see on põhjendamatu.

44. Lastele määratud esindaja toetas ema määruskaebust ja vaidles isa kaebusele vastu.

45. Vanemad vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

46. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

47. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 22.12.2021

määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust määruse muutmiseks

või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus

jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Ringkonnakohus

jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud.

48. Ringkonnakohus käsitleb esmalt laste isa määruskaebust avalduse sisulise rahuldamise

põhjendamatuse kohta ning seejärel laste ema määruskaebust lahendi täitmise korra osas.

49. Haagi lapseröövi konventsioon on ellu kutsutud selleks, et eelkõige vanema poolt lapse

röövimise korral tagada lapse võimalikult kiire naasmine tema hariliku viibimiskoha riiki, kus

selle konkreetse riigi kohtud saavad lahendada vanemate vahelised vaidlused ning otsustada

lapse hooldusõiguse üle. Sellise menetluskorra eesmärgiks on esimesel võimalusel taastada

olukord, mis oli enne lapseröövi toimumist, seejuures last ja tema huve võimalikult vähesel

määral kahjustades. Lapse tagastamise kohustus ei ole absoluutne ning konventsiooni artiklid

13 ja 20 sätestavad juhud lapse tagastamata jätmiseks.

50. Maakohus tuvastas õigesti, et laste harilikuks viibimiskohaks käesolevas menetluses tuleb

lugeda Hispaania Kuningriik. Seda järeldust ei ole isa määruskaebuses ka vaidlustanud.

Kolleegium nõustub ka maakohtu tuvastatuga, et alates 2021. a augustist-septembrist on

tegemist isa poolt laste õigusvastase kinnihoidmisega Eesti Vabariigis. Ekslik on kaebuse väide,

et kohus ei tuvastanud, kas tegemist on laste õigusvastase äraviimisega või kinnipidamisega

konventsiooni mõttes. Vaidlustatud määruse punktist 29 nähtub selgelt, et maakohus analüüsis

ja tuvastas laste õigusvastase kinnipidamise konventsiooni tähenduses. Lisaks on kohus

määruse punkti 29 alguses märkinud, et kontrollib järgnevalt, kas isa hoiab lapsi õigusvastaselt

2-21-17130

kinni Eestis. Samuti on väär kaebuse väide, et määruses puudub viide õigusnormile, mille

põhjal kohus kaalus laste õigusvastase kinnipidamise asjaolusid. Kohus viitas asjakohastele

õigusnormidele, s.o konventsiooni artiklitele 12 ja 3.

51. Maakohus tuvastas, et vaidlus puudub, et vanemad leppisid kokku, et lapsed tulevad

Eestisse 2020. a juuliks-augustiks ning edaspidi leppisid vanemad kokku ka laste jäämise

Eestisse 2020/2021 õppeaastaks, kuid kauemaks Eestisse jäämiseks ema nõusolekut ei andnud.

Ema väidete kohaselt leppisid vanemad aprillis 2021 kokku, et lapsed pöörduvad tagasi koju

Hispaaniasse hiljemalt 2021. a septembris. Seega alates 2021. a septembrist on õiguslikult

tegemist laste õigusvastase kinnihoidmisega. Neid järeldusi ei ole isa ka määruskaebuses

vaidlustanud.

52. Kaebuses leitakse, et tuvastatud ei ole, et laste elamine Eestis oleks mõjunud neile

kahjulikult. Ringkonnakohus selgitab, et viidatu näol ei ole tegemist asjaoluga, mis annaks

aluse jätta laps tagastamata. Juhul, kui tuvastatud on lapse õigusvastane äraviimine või

kinnihoidmine, saab kohus lapse tagastamata jätta üksnes konventsiooni artiklis 13 sätestatud

alustel, st kui tõendatud on, et avaldaja on jätnud lapse kinnipidamisel oma hooldusõiguse

teostamata või nõustunud lapse kinnihoidmisega (lõike 1 variant a) või et lapse tagasitoomine

võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada

ebakindlasse olukorda (lõike 1 variant b). Samuti võib kohus keelduda lapse tagastamist

nõudmast, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige tema arvamusega

arvestada, ning ta ei soovi tagasi tulla (lõige 2). Seega ei saa seadusest tulenevalt olla laste

tagastamata jätmise aluseks asjaolu, et elamine Eestis ei ole mõjunud neile kahjulikult.

Kolleegium nõustub lastele määratud esindaja vastuses määruskaebustele märgituga, et

vanemate toimetulek ja võimalused laste eest hoolt kanda, sh laste heaoluga Hispaanias

seonduv, kuulub hindamisele vanemate vahelises hooldusõiguse vaidluses. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus vastavad määruskaebuse väited praeguses asjas tähelepanuta.

53. Kaebuses leitakse, et avaldus tulnuks jätta rahuldamata konventsiooni artikli 13 lõike 1

variandi b alusel. Samuti leiab isa, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata laste

seisukohtadega, et nad soovivad elada Eestis. Ringkonnakohus märgib, et konventsiooni artikli

13 alusel lapse tagastamisest keeldumine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-176-16, punkt 22). Kolleegiumi

hinnangul ei saa maakohtule antud juhul neid rikkumisi ette heita. Maakohus leidis õigesti, et

asjas puuduvad laste tagastamist välistavad asjaolud.

54. Kaebuses märgitakse, et rahvusvahelise kohtupraktika kohaselt nõuab konventsiooni artikli

13 kohaldamine lapse tagastamist vaidlustavalt isikult väga range tõendamiskohustuse täitmist

ning et sätte kohaldamiseks tuleb kohtul tuvastada selgete ja ülekaalukate tõendite põhjal, et

lapse tagastamine toob talle kaasa psüühilisi kannatusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

asjas ei ole tõendatud, et tagastamine Hispaaniasse võiks põhjustada lastele kuidagi füüsilisi

või psüühilisi kannatusi või neid muul viisil talumatusse olukorda panna. Määruskaebuses

viidatakse üksnes kliinilise psühholoogi arvamusele, millega on kaebaja hinnangul määrus

vastuolus ja mille kohaselt lapsed tahavad elada Eestis ning vajavad tuge. Ringkonnakohus

nõustub ema vastuses määruskaebusele esiletooduga, et asja materjalide hulgas puudub

viidatud kliinilise psühholoogi arvamus. Toimikust nähtuvalt on laste isa 29.11.2021 esitanud

taotluse (t I kd lk 72) võtta asja materjalidesse kliinilise psühholoogi Z järeldus. Taotlusele

lisatud ambulatoorsetest epikriisidest (t I kd lk 73–74) nähtub, et need on koostanud OÜ

Kõneravi ja OP, kelle kohta puuduvad andmed, mis valdkonnale on need isikud

spetsialiseerunud. Tõenditest nähtuvalt on ilmselt tegemist logopeediteenust pakkuva

2-21-17130

ettevõttega. Epikriisid ei ole koostatud kliinilise psühholoogi poolt. Neis on üksnes märgitud,

et väidetavalt on kliiniline psühholoog Z soovitanud lastele psühholoogilist tuge. Seega puudub

tsiviilasja materjalides väidetav arvamus ja asjakohatu on väide, et maakohtu otsustus on

sellega vastuolus. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et asja materjalidest nähtub

ema soov ja võimekus laste parimate huvidega kooskõlas nende eest Hispaanias hoolt kanda.

55. Kolleegium ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata

laste sooviga elada Eestis. TsMS § 552¹ lõike 1 kohaselt kuulab kohus ära vähemalt 10-aastase

lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega peetakse 10-aastase lapse arvamust

tema huvidest lähtuva otsustuse tegemisel oluliseks. Praegusel juhul kuulas maakohus ära 9- ja

7-aastased lapsed, kuid leidis, et nende väited ja põhjendused, miks nad ei taha minna tagasi

Hispaaniasse (neile ei meeldinud seal pikad koolipäevad ja -toit), ei ole piisavalt kaalukad, et

avaldus rahuldamata jätta. Maakohtu hinnangul kinnitavad laste ütlused hoopis seda, et isa on

neid tugevalt mõjutanud ning samuti on lapsi mõjutanud see, et isa on takistanud neil emaga

suhelda, ei luba lapsi olla koos emaga omaette, vaid soovib kontrollida laste ja ema suhtlemist

ka siis, kui nad telefoni teel üksteisega räägivad. Laste ütlustest lähtuvalt igatsevad nad ema

järele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaalutlusotsustust piisavalt põhjendanud ja

kohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride rikkumist.

56. Vastuseks ema määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. Ema palub täiendada

vaidlustatud määrust täitmise korraga, võimaldamaks tagada määruse tõrgeteta täitmine ka

täitemenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lahendi täitmise korra määramine enam

praegusel ajahetkel aktuaalne. Nimelt selgub isa vastusest ema määruskaebusele ja ema

19.01.2022 esitatud e-kirjavahetusest (t II kd lk 19), et lapsed on alates käesoleva aasta

jaanuarist tagasi Hispaanias ema juures. Seega puudub eluline vajadus vaidlustatud määruse

täitmise korda reguleerida. Eeltoodust tulenevalt ei ole ema määruskaebus praegusel hetkel

enam eesmärgipärane, mistõttu jätab kolleegium kaebuse rahuldamata.

57. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ema 15.03.2022 ja 26.03.2022 esitatud e-kirjavahetuse

seoses suhtluskorraga, kuna viidatud e-kirjad ei oma praeguses vaidluses tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Kuivõrd

mõlemad

määruskaebused

jäävad

rahuldamata,

peab

ringkonnakohus

põhjendatuks jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda (TsMS § 171 lõige 1, § 172 lõike 1 teine lause). Lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lõike 3 teise lause järgi riigi kanda.

59. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Lastele

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu määras kohus kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)