2-20-18143/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18143

Kohtuasi

X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Robert Sarv

Kostja (vastustaja): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha

uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ja sellelt summalt viivis alates hagiavalduse

esitamisest 08.12.2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagi rahuldada.

4.2. Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot ja viivis kahju

hüvitiselt (100 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 08.12.2020 kuni hüvitise

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

2-20-18143

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 08.12.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise hüvitiselt alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras.

2. Kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas Facebookis kasutaja Q 04.12.2018

postituse juures kommentaari: „vot on värdjaid ilmas“. Kostja andmed tehti kindlaks tsiviilasjas

nr 2-19-8116, mille raames nõudis hageja välja meediaettevõttelt kommentaatorite nimed ja IP-

aadressid. Facebooki vastuse kohaselt avaldas kostja eelviidatud laimu.

3. Kostja avaldatud tekst on väärtusotsustus, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt

negatiivse kuvandi. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab „värdjas“ soerdit,

ebardit, eemaletõukava välimusega olendit, monstrumit. Hagejast tekib negatiivne kuvand ka

emotsioonidetektori andmete kohaselt. Tegu on sõimusõnaga, mis kannab äärmiselt negatiivset

hinnangut. Kuna ei esine ühtegi faktilist asjaolu, mis annaks aluse nimetada hagejat värdjaks,

tuleb lugeda, et kostja avaldatu on hageja au ja head nime riivav. Kostja lisas tekstile oksendava

emotikoni, mis annab selgelt ja ühemõistetavalt teada, kuidas kostja suhtub hagejasse. Hageja

au teotati ka vulgaarse väljendusviisiga. Väljendi „värdjas“ puhul on ilmselgelt tegemist

vulgaarse ning ebasündsa väljendusviisiga. Vaidlus puudub selle üle, et kommentaar puudutab

hagejat. Esiteks kommenteeris kostja postitust, mis tutvustab ja võimaldab ligipääsu videole

hageja korraldatud näidistunnist. Nimetatud videole on jäädvustatud ainult ja üksnes hageja.

Teiseks on postituses kasutatava video eelvaatest näha hagejat ilma selleta, et peaks videot

vaatama. Postituses kasutatakse hageja nime, sest selles küsitakse: „Kas Teile meeldib X uus

lastelauluke?“.

4. Kostja avaldatud väärtushinnang hageja kohta on täiesti ebakohane. Kostja eesmärk oli

hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale

mittevaralist kahju läbi solvamise. Kostja pani hagejat end halvasti ja alandatult tundma, rikkus

hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

5. Hageja õppeprogramm on suunatud laste heaolule. Ükski seadus otseselt ei keela

koolieelsetele lastele seksuaalhariduse läbiviimist. Õppetund oli eelnevalt koolieelse

lasteasutuse ja selles õppivate laste vanematega kooskõlastatud.

2-20-18143

6. Kostja tegevus oli VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt õigusvastane. Kostja kommentaarid

kutsuvad teisi inimesi hagejat vihkama, alandama ja taunima kostja avaldatud teksti abil.

Viimane on eriti taunitav käitumine. Ebakohase väärtushinnangu puhul ei ole hagejal muud

õiguskaitsevahendit kui kahju hüvitamise nõudmine, mistõttu pakub mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmine kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et hageja

õiguste rikkumine pole lubatud. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab

õigusvastase kahju tekitamise eest. Kostja põhjustas hagejale läbi ebakohase väärtushinnangu

avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on

pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Kostja esitatud väide on

põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka

teiste inimestega suheldes, mis häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Ükski lasteaed ei soovi enam

hagejaga koostööd teha ja kulutused välismaistele õpingutele on osutunud kasututeks.

7. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta pole midagi ette võtnud pärast hageja esindaja

pöördumise saamist. Kostja ei ole vabandanud ega saa aru oma õigusvastasest käitumisest.

Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja õiglaseks hüvitiseks 2000

eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kommentaar ei olnud avaldatud hageja suhtes, mistõttu puudub

tal õigus kahju hüvitamisele. Kostja kommentaar oli kirjutatud mitmuses ja ühtegi konkreetset

nime selles nimetatud ei ole. Kommentaar jäi eemaldamata põhjusel, et teema oli eest suletud.

Kostja pöördus Facebook`i abikeskuse poole, et nad aitaksid probleemi lahendada. Kahjuks

kostja sealt vastust ei saanud. Kostjal puudub teave, kas kommentaar või kogu postitus

eemaldati.

9. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat alandada ega solvata. Kuna juhtunust on möödunud enam

kui kaks aastat, ei saa kostja täpsustada, milliste emotsioonide ajendil ta kommentaari postitas.

See võis olla suunatud teistele kommentaatoritele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitisena 100 eurot ja viivise kahju hüvitiselt (100 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest

08.12.2020 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

11. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja avaldatud kommentaar puudutas hagejat ning oli oma

sisult ja väljendusviisilt au teotav, sest kommentaar oli halvustava sisuga ja vulgaarse

väljendusviisiga. Hageja kommentaar oli suunatud hageja halvustamisele. Seesugune

väärtushinnang oli hageja au teotav ning õigusvastane.

12. Kohus selgitas, et kui hageja hinnangul esinevad asjaolud, mis õigustaksid tavapärasest

suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, tuleb hagejal neid asjaolusid tõendada.

Hageja ei ole tõendanud, et ükski lasteaed ei soovi enam temaga koostööd teha ja kulutused

välismaistele õpingutele on osutunud kasututeks. Ainuüksi kommentaari avaldamisest ei saa

järeldada või eeldada laiaulatuslikku mõju kannatanule. Hageja väited, milliste kohaselt said

kostja avaldatu tõttu kahjustada hageja lähedased, on hüvitise väljamõistmisel asjakohatud, sest

2-20-18143

hageja saab nõuet esitada üksnes enda õiguste rikkumise tõttu. Hageja ei ole esitanud tõendeid

enda tervise kahjustamise kohta.

13. Õigusrikkuja käitumise ja suhtumise arvestamise vajadus rahalise hüvitise suuruse

määramisel tuleneb otseselt VÕS § 134 lõikest 5, mis näeb kohtule ette kohutuse arvestada

muuhulgas kahju tekitaja käitumist ja suhtumist. Kostja vastas hageja pöördumisele

01.02.2020, vabandas kommentaari eest ja lubas teha kõik endast oleneva, et kommentaar

Facebooki lehelt kustutataks. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalune kommentaar on

kustutatud. Kokkuvõttes ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid keskmisest

suurema mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis,

on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja rahalise

hüvitise nõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue.

14. Vaatamata hagi rahuldamisele tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi

kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebamõistlik. Kohus palus 24.03.2021

pöördumises hagejal esitada kostjale kompromissettepanek hiljemalt 26.04.2021. Kohus

selgitas, et arvestades vaidluse sisu ja mahtu, on kompromissi sõlmimine mõistlik. Samas

pöördumises selgitas kohus hagejale vajadust tõendada asjaolusid, millele tuginedes hageja

hüvitist nõudis. Hageja ühtegi kompromissettepanekut ega ühtegi tõendit oma väidete

tõendamiseks ei esitanud, vaid leidis jätkuvalt, et kostjalt väljamõistetavaks õiglaseks

hüvitiseks on 2000 eurot. Kuigi hageja esitas nõude välja mõista hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel, on kohtu hinnangul tegu hagi osalise rahuldamisega võrreldava olukorraga.

Lisaks ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks teinud mõistlikke pingutusi vaidluse

lahendamiseks kohtueelselt või kohtumenetluse ajal.

Apellatsioonkaebus

15. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda.

16. Üldreegel on see, et kui hageja saavutab enda eesmärgi, siis tuleb jätta kulud kostja kanda

(TsMS § 162 lg 1). Maakohus mitte ainult ei lähtunud üksnes ebamõistlikkusest (mitte

äärmisest ebamõistlikkusest), vaid jättis ka täielikult põhjendamata selle, millised olid kohtu

arvates need erandlikud asjaolud, mis oleksid võinud tingida TsMS § 162 lg 4 rakendamise.

17. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist hagiavalduses toodud kommentaari

eest, tuues välja oma õiguslikud seisukohad selle kohta, mida kostja avaldatud väide tähendas

ja millist kahju see võis tekitada. Kohtu üldsõnaline põhjendus, nagu oleks menetluskulude

ümberjagamine õigustatud seepärast, et hageja ei teinud ühtegi kompromissettepanekut ega

esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks, vaid leidis jätkuvalt, et kostjalt

väljamõistetavaks õiglaseks hüvitiseks on 2000 eurot, on asjakohatu. TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada

kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

2-20-18143

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-

st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

20. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmise osas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

21. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 162 lõike 1 kohaldamata jätmisel rikkunud

menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Maakohus on

rikkunud ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Menetluskulude jaotuse

määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda

vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus

jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul

on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, jättes piisavalt

põhjendamata, milles seisnevad antud juhul TsMS § 162 lg 4 kohaselt need erandlikud asjaolud,

millest saaks järeldada menetluskulude kostja kanda jätmise äärmist ebaõiglust või

ebamõistlikkust. Maakohus põhjendas TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte endi

kanda jätmist sellega, et hageja ei ole teinud kostjale kompromissiettepanekut ning ei ole

esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, vaid on sellele vaatamata soovinud mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmist 2000 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ebapiisavad ning käesoleval juhul ka asjakohatud.

22. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (TsMS § 162 lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine

eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu 27.11.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-17-

18531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis

tingiksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamise. Äärmist ebamõistlikkust ei saa kolleegiumi hinnangul

järeldada sellest, et hageja ei ole teinud menetluses kostjale kompromissi ettepanekut. Tegemist

on menetlusosalise vaba valikuga, kas ta soovib vastaspoolega milleski kokku leppida või mitte.

Samuti ei saa TsMS § 162 lg 4 mõttes erandlikke asjaolusid järeldada sellest, et hageja ei ole

kõiki oma väiteid mittevaralise kahju ulatuse osas tõendanud.

23. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et kui hageja on oma seisukohtades viidanud

mittevaralise kahju hüvitise mõistlikule suurusele summas 2000 eurot, on tegemist hagi

osalisele rahuldamisele sarnase olukorraga. Hageja seisukohtades arvamuse avaldamine ei ole

samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise

suuruse osas ei ole kohtule siduv. Lisaks ei ole isikliku arvamuse avaldamine hüvitise suuruse

osas ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel asjassepuutuv ega muuda

menetluskulude kostjalt väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

27.09.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-20-3860, p 48).

24. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes selle hüvitise

suuruse määrata kohtu äranägemisel. Maakohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise, milleks on antud juhul 100

eurot. Lähtudes hagi täielikust rahuldamisest oleks maakohus pidanud seejärel kohaldama

2-20-18143

TsMS § 162 lõiget 1, mille kohaselt hagi täielikul rahuldamisel jäävad menetluskulud

vastaspoole kanda. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

25. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5

koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama mh alama astme kohtus

kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel

määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või

täielikult vastupidise otsuse (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p

19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm