1-10-9944/8 · 1-10-9944/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsuse avalikustamisel KrMS § 408 -1 lg 2 alusel avalikustada süüdistatava nimi ja isikukood, mitte avalikustada isikute elukohti ja kannatanu ning teiste isikute nimed asendada initsiaalidega ning muud kannatanu ja teiste isikute isikuandmed asendada tähemärkidega.

Kriminaalasi nr 1-10-9944

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2010.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-9944 kohtueelses menetluses 10260100552 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi

O.S-i süüdistuses KarS § 203 järgi R.O süüdistuses KarS § 203 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav O.S Süüdistatav elukoht XXXXX XXX-XX, Tartu isikukood XXX tõkendita, kriminaalkorras karistamata

R.O elukoht XXXX X-XX, Tartu isikukood XXX õpilane Tartu Kutsehariduskeskuses tõkendita, kriminaalkorras karistamata Kaitsja määratud korras Anu Pärtel – mõlemal süüdistataval

2 2

Süüdi tunnistada O.S KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui O.S 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime (kaheksateist) uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Süüdi tunnistada R.O KarS § 203 järgi ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui

R.O 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kaheksateist) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista O.S-ilt riigituludesse

menetluskuludena 3525.- krooni sundraha ja 825.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista R.O-lt riigituludesse

menetluskuludena 3525.- krooni sundraha ja 825.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

3 3

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-9944, menetluskulud“, süüdistatava nimi või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-10-9944, menetluskulud“ . süüdistatava nimi

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 225.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav O.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 225.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav R.O kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

H.K. tsiviilhagi 68 153 krooni 60 sendi nõudes võlaõigusseaduse § 1043 (VÕS) ja VÕS § 1045 lg 1 p 5,8 alusel rahuldada ja välja mõista O.S-ilt ja R.O-lt VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarselt 68 153 krooni 60 senti H.K. (lk

34-36: arvelduskonto Swedbank AS-s number 221011833744) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – H.K. (lk 34-36).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused ja karistused

O.S-i süüdistatakse selles, et tema, 16.01.2010.a. kella 05.00 paiku

Tartus, Aleksandri 3a juures lõhkus ära H.K. kuuluvad välireklaamid ja valvesüsteemi, tekitades sellega kannatanule olulise kahju 68153.60 krooni.

Sellega pani O.S toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju.

4 4

KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.S ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.

R.O süüdistatakse selles, et tema, 16.01.2010.a. kella 05.00 paiku Tartus,

Aleksandri 3a juures lõhkus ära H.K. kuuluvad välireklaamid ja valvesüsteemi, tekitades sellega kannatanule olulise kahju 68153.60 krooni. Sellega pani R.O toime KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra asja hävitamise, millega tekitas olulise kahju.

KarS § 203 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg.1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.O ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks iga süüdistatava kohta eraldivõetuna:

• 825.- krooni kaitsjatasu (600.- krooni kohtueelses menetluses + 225.- krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna mõlemad süüdistatavad õpivad ja ei tööta, iseseisvat

sissetulekut neil ei ole, süüdistatavaid peavad üleval vanemad, peab kohus

põhjendatuks jätta sundrahast 3000.- krooni riigi kanda, kuna täies ulatuses menetluskulu kandmine käib õppivatele süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Kuna aga mõlemad süüdistatavad on töövõimelised ja KarS § 82 lg 1 p 2 alusel on menetluskulude nõue täidetav vähemalt 3 aastat ning elukorralduse muutudes ja tööle asudes võib osutuda menetluskulude tasumine süüdistatavate poolt võimalikuks, siis ei pea kohus suuremas ulatuses menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks.

Heli Sillaots kohtunik