2-21-123893/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-123893

Tsiviilasi

Hooneühistu AUTOM-1 hagi V. V. vastu võla nõudes

Hagihind

980 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Hooneühistu AUTOM-1 (rk 80048570, asukoht

Kuldnoka 4a, Tallinn)

Hageja seaduslik esindaja: S. P., e-post xxx

Kostja: V. V. (ik xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista V. V.lt võlg 980 eurot Hooneühistu AUTOM-1 kasuks.

3. Tunnistada Harju Maakohtu 21.04.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr

2-21-123893 tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta V. V. kanda.

7. Välja mõista V. V.lt menetluskulud 200 eurot Hooneühistu AUTOM-1 kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Hageja esitas ülalviidatud hagi kostja vastu liikmemaksu võlgnevuse väljamõistmiseks. Vastavalt

hagile ja selle täpsustustele palus hageja kostjalt välja mõista liikmemaksu võla seisuga 14.10.2021

summas 1229,97 eurot.

Kostja vastas 23.12.2021 hagile ja märkis, et on saanud hagejalt kohtu nõudel selgituse võla

olemusest ja selle kujunemisest. Kostja nõustub sellega ja on juba tasunud võlast 249,97 eurot ja

viimase osa võlast 980 eurot on kostja valmis tasuma 2022.a veebruaris.

21.03.2022 teatas hageja vastuseks kohtu päringule, et vähendab nõuet 249,97 euro ulatuses, mille

kostja on tasunud ja arvestab selle 2018.a liikmemaksu katteks. Ülejäänud 980 eurot palub hageja

kostjalt välja mõista.

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus märgib, et

kostja kohustus tasuda hageja liikmena liikmemaksu tuleneb hooneühistuseaduse § 11 lg 1 p-st 4.

Kostja tasus hageja poolt hagis nõutud liikmemaksu võlast 249,97 eurot, mille võrra hageja

21.03.2022 avalduses oma nõuet vähendas. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p-st 4 ei

peeta põhinõude vähendamist hagi muutmiseks, mistõttu ei vaja nõude vähendamine kostja

nõusolekut. Nõude vähendamise tulemusena on hageja nõue 980 eurot. Kostja on 23.12.2021 hagi

vastuses ülejäänud, so 980 euro osas hageja nõude õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja liikmemaksu võlgnevuse 980

eurot.

TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus

viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja on enda

maksekäitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Nähtuvalt asja materjalidest on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohus

leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna riigilõiv 200 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik