1-05-119/56 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-119 Kohtunik Ingeri B.M Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Prokurör Prokuröri abi Katrin Lindpere Tõlk - Kriminaalasi

Süüdimõistetu Margus Kaaviste tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

Margus Kaaviste (isikukood: 37008092767; elukoht vabanemisel: puudub) Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Margus Kaaviste temale Tartu Maakohtu 13.03.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

05-119 mõistetud karistuse 7 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 13.03.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-119 tunnistati Margus Kaaviste

süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-119 tühistati Tartu Maakohtu 13.03.2006. a otsus osaliselt, muuhulgas Margus Kaaviste süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 5 järgi.

2

Margus Kaaviste tunnistati ringkonnakohtu otsusega süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.11.2004. a ja lõpeb 28.11.2011. a.

Margus Kaaviste on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral.

Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määrusega jäeti KarS § 76 lg 2 p 2 alusel Margus Kaaviste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Tartu Vangla leiab, et Margus Kaaviste ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Margus Kaaviste puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 36%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu Margus Kaaviste tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna

süüdimõistetul puudub vabanemisel kindel eluja töökoht ning toetav suhtlusvõrgustik. Tema suhtlusringkonda kuuluvad negatiivse mõjuga inimesed. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viimane kuritegu on isikuvastane. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktor tuleneb hoolimatust eluviisist ning alkoholi tarvitamisest.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Margus Kaaviste selgitas, et tal endal pole mingit elamispinda, rehabilitatsioonikeskus lubas kriminaalhooldajale teatada, kui neil on võimalik tema taotlus sinna elama asumiseks rahuldada.

Prokurör on seisukohal, et Margus Kaavistet ei saa karistuse kandmiselt vabastada, kuna ta on toime pannud väga raske kuriteo ja ei ole suutnud ka karistuse kandmise ajal hoiduda tegudest, mis toovad kaasa distsiplinaarkaristuse. Samuti puudub tal kindel eluja töökoht.

Kohtuniku seisukoht Margus Kaaviste kannab karistust I astme kuriteo eest. Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määrusega jäeti süüdimõistetu KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab

vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole

sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Kuna

käesolevaks ajaks on Tartu Maakohtu 23.09.2009. a määruse jõustumisest möödas enam kui

aasta, on olemas formaalne alus Margus Kaaviste tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Karistuse kandmise ajal on Margus Kaaviste läbinud sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine ja puidupingitöölise kursused, mis on positiivne.

Kohus on seisukohal, et Margus Kaavistet ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt

vabastada, kuigi ta on enamuse karistusajast ära kandnud ja pärast pikaajalist vangistust oleks

kriminaalhooldus vahendiks, mis aitaks kohaneda eluga vabaduses täiendava kontrolli

3 tingimustes. Käitumiskontrolli eelduseks on, et hooldusalusel on alaline elukoht (KarS § 75 lg 1 p 1). Margus Kaavistel seda ei ole ning ainuüksi sellel põhjusel on kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes võimatu.

Margus Kaaviste on kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesoleval ajal kannab ta karistust

teise inimese tapmise eest. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud, viimati

16.08.2010. a. Margus Kaavistel puudub vabanemisel töökoht ning toetav sotsiaalne

tugivõrgustik. Samuti on tal madal haridustase ning vähene töökogemus, mis soodustaks elus

enesega hakkama saamist. Kinnipeetaval on probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, kuriteod

on enamasti toime pandud alkoholijoobes. Margus Kaaviste tunnistab alkoholisõltuvust, kuid

vastavasisulises sotsiaalprogrammis osalenud ei ole. Nimetatud asjaolud näitavad, et Margus Kaaviste ei sobi kriminaalhooldusele.

Ingeri B.M Kohtunik