3-21-1321/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1321

Haldusasi

Osaühingu EH Energia kaebus Maksu- ja Tolliameti

24.03.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/054117-32 ja 21.05.2021

vaideotsuse nr 6-1/4913-5 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Osaühing EH Energia, seaduslik esindaja Marko

Err

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.05.2022, mis on puhkepäevale

langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 12.11.2020 korraldusega nr 12.2-3/054117-1 Osaühingu

EH Energia maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september 2019-

september 2020. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavate

faktiliste ja õiguslike asjaolude tulemuste kohta koostas MTA 25.02.2021 kontrolliakti nr 12.2-

3/054117-30.

3-21-1321

2(7)

2. 24.03.2021 maksuotsusega kohustas MTA osaühingut EH Energia tagastama ettemaksukontole

täidetud tagastusnõude summas 2276 eurot ning tasuma maksusumma 7254,51 eurot. Kontrolli

tulemusel muutus maksukohustus kokku 9530,51 eurot (tulumaksukohustus suurenes kokku

1752,93 euro võrra ning käibemaksukohustus 7777,58 euro võrra). Maksuotsuses leidis MTA, et

osaühing EH Energia on kontrollitaval perioodil alusetult sisendkäibemaksu hulgas kajastanud

kahel Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, samuti OÜ-

le EL Konsult ja Marko Err´le adresseeritud arvetel märgitud käibemaksu ning on teinud

mitmesuguseid ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.06.2021 Osaühingu EH Energia kaebus Maksu- ja

Tolliameti (MTA) maksuotsuse nr 12.2-3/054117-30 peale ühes esialgse õiguskaitse taotlusega.

4. 18.06.2021 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat

kõrvaldama kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused.

5. 06.07.2021 ja 07.07.2021 esitas kaebaja kohtule täiendavad menetlusdokumendid ja selgitused.

Ühtlasi tasus kaebaja kaebuselt nõutava riigilõivu.

6. 07.07.2021 määrusega jättis Tallinna Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

ning kaebuse veelkord käiguta. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõuet ja selgitada üheselt selgelt,

millise konkreetse maksuotsuse tühistamist kaebaja nõuab, esitada asjakohased selgitused ja

asjakohane maksuotsus ning selgitada ja tõendada, millal toimetati vastav maksuotsus kaebajale

kätte.

7. Kaebaja esitas täpsustused 18.07.2021 menetlusdokumendis. Kaebaja soovib maksuotsuse

tühistamist ning osas, milles maksukohustuse suurus on 8 577 eurot. Kaebaja esitas kohtule ka

vaidlustatud 24.03.2021 maksuotsuse, millel on numbriks märgitud 12.2-3/054117-32 ning

maksuotsuse peale esitatud vaide lahendamise kohta tehtud 21.05.2021 vaideotsuse nr 6-1/4913-5.

Ühtlasi esitas kaebaja ka uue esialgse õiguskaitse taotluse.

8. Tallinna Halduskohus võttis 23.08.2021 määrusega kaebuse menetlusse MTA 24.03.2021

maksuotsuse nr 12.2-3/054117-32 osalise tühistamise ja 21.05.2021 vaideotsuse nr 6-1/4913-5

tühistamise nõudes. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab MTA 24.03.2021

maksuotsust nr 12.2-3/054117-32 osas, milles kaebaja maksukohustuse suurus on 8577 eurot

(seejuures täies ulatuses selles osas, milles suurendati tulumaksukohustust ehk summas 1752,93

eurot ning osaliselt osas, milles suurendati käibemaksukohustust – so 6823,58 euro võrra, kusjuures

kaebaja ei vaidle käibemaksu suurendamise üle summas 954 eurot). Korduva esialgse õiguskaitse

taotluse jättis kohus läbivaatamata.

9. MTA esitas vastuse kaebusele 24.09.2021.

10. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 20.10.2021 ja 03.04.2022.

11. MTA esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 04.04.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. Kaebaja leiab, et maksuotsus ja vaideotsus tuleb tühistada.

13. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu

arvestamiseks.

13.1. Maksuhaldur on põhjenduseta ja selgituseta jätnud sisendkäibemaksu arvestusest välja

kulutused, mis on seotud kaebaja ettevõtlusega, mille kohta on kaebaja esitanud selgitused kaebuse

lisana (vt kaebuse lisa 2, dtl 24-26).

3-21-1321

3(7)

13.2. Kontrollakti p 1.1.1 tabelis 1 on kajastatud arved, kus on teenuse saajaks EL Konsult OÜ,

kuid tegemist on vormilise puudusega. Tegemist on teenustega mis on seotud kaebaja

majandustegevusega, maksuhaldur ei ole maksumenetluse käigus uurinud arvete sisu ja esitanud

küsimusi selleks, et kindlaks teha arvete seotus kaebajaga. Arved on tasutud kaebaja pangakontolt,

tööde tulemused on edastatud kaebaja e-posti aadressile, neid arveid ei ole EL Konsult Oü

kajastanud sisendkäibemaksuna ja kaebaja on teenuste eest esitanud arved edasi teistele

äriühingutele. Kaebaja leiab seega, et tabelis nr 1 kajastatud arvetel näidatud käibemaks tuleb võtta

arvesse kaebaja sisendkäibemaksu hulgas.

13.3. MTA leiab, et kaebaja ei ole tõendanud piisavalt, et EL Konsult OÜ arvetel (vt arved

kontrolliakti 1.1.2.5.) märgitud tööd on tegelikult teostatud. EL Konsult OÜ on esitanud

kreeditarved järgmisetele arvetele nr-ga 50; 51 ja 53 ning kaebaja loobub seega sisendkäibemaksu

hulgas nendel arvetel märgitud summade kajastamisest, kokku 4883 eurot. EL Konsult OÜ on

teinud vastavad parandused ka oma käibedeklaratsioonidel.

14. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse järeldustega ka tulumaksu osas. Kaebaja juhatuse liikmed on

küll teinud äriühingu pangakaardiga kulutusi, kuid MTA on jätnud tähelepanuta, et kaebaja

juhatuse liikmed on andnud kaebajale laenu kokku 14 104,354 eurot; äriühingu pangakaardiga on

soetatud kütust 1203,71 euro ulatuses ja tehtud kulutusi telekommunikatsioonile 1091,06 eurot.

Kokku on omanikulaenu jääk vähemalt 2690,92 eurot. Seega on ebaõige maksuhalduri väide, et

tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt tuleb tasuda tulumaks.

Vastustaja seisukohad

15. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et

vaidlustatud maksuotsuse näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga.

16. Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv

käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuga maksustatavatelt tehingutelt või

toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud samal perioodil maksustatava käibe ja

ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade-teenuste sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on

sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba

või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt

registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks

maha KMS § 37 nõuete kohase arve alusel. Seega on KMS-i eelnimetatud sätetest tulenevalt

sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas

nõuetekohane

arve

ning

mahaarvamise

õiguse

tekkimiseks

peavad

arvel

märgitud

majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud poolte vahel aset leidma.

16.1. Selgusetuks jääb kaebaja etteheide (kaebuse p 1), mille kohaselt maksuhaldur on

põhjenduseta ja selgituseta jätnud ettevõtte sisendkäibemaksu arvestusest välja kulutused, mis on

toodud kaebuses tabelis 1. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kõik kaebaja poolt

maksumenetluses MTA-le esitatud arved on loetletud 25.02.2021 kontrolliakti p-s 1.1.1 (lisaks OÜ

EL Konsult poolt esitatud arved leiavad analüüsimist kontrolliakti p-s 1.1.2.5). Kõigile MTA-le

esitatud arvetele on MTA andnud omapoolse hinnangu kontrolliakti p-s 1.1.2.

16.2. Kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks ilma nõuetekohaselt vormistatud

ostuarveid maksuhaldurile esitamata ning tähele tuleb panna ka seda, et arve ei vasta nõuetele ka

näiteks siis, kui maksukohustuslase maksuarvestuses kajastatud arve on esitatud teisele isikule või

arvel kajastatud teenus ei ole maksukohustuslase ettevõtlusega seotud. Raamautpidamise

algdokumentide puudumisel jäävad selgitused kulutuste sisu kohta (kaebuse lisa 2) paljasõnalisteks

ning täidetud ei ole KMS-s sätestatud sisendkäibemaksu käibemaksust mahaarvamise eeldused.

16.3. Seonduvalt Mobire Eesti AS rekvisiitidega arvetega juhib vastustaja täiendavalt tähelepanu,

et kontrolliperioodiga seonduvate kõnealuste arvete (kontrolliakt p 1.1.1 alapunkt d) eest tasumist

luges MTA kaebaja ettevõtlusega seotuks (kontrolliakti p 1.2.2.1alapunktid b ja c).

3-21-1321

4(7)

17. Mis puutub OÜ EL Konsult väidetavatesse kreeditarvetesse (kaebuse p-d 8 ja 9), siis vastustaja

märgib, et esiteks ei ole kaebaja kõnealuseid arveid ei MTA-le ega ka koos kaebusega kohtule

esitanud, mistõttu jääb väide nende olemasolu kohta paljasõnaliseks ning teiseks HKMS § 158 lg

2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu

tegemise aja seisuga. Ilmselgelt, isegi kui kõnealused kreeditarved siiski eksisteerivad, on need

koostatud peale vaidlusaluse 24.03.2021 maksuotsuse tegemist ning ei saa vastustaja hinnangul

omada mõju selle õiguspärasusele. Lisaks jääb vastustajale selgusetuks, miks OÜ EH Energia

kaebuses (tabel 2) on arve nr 50 summaks märgitud 7192 eurot, kui MTA-le on maksumenetluses

esitatud OÜ EL Konsult arve nr 50 hoopis summas 3864 eurot. Samuti jääb hoomamatuks, mille

poolest erineb OÜ EL Konsult arve nr 52 (ei ole väidetavat kreeditarvet) arvetest nr 50, nr 51 ja nr

53 (väidetavalt tehti kreeditarved). Vastustaja hinnangul viitab eelkirjeldatud segadus kaebaja

esitatavates andmetes jätkuvale juba 25.02.2021 kontrolliakti p-des 1.1.25 ja 1.1.2.6 kirjeldatud

hetkevajadusele põhinevale meelevaldsete ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisele,

millega püütakse õigustada fiktiivsete arvete kasutamist.

18. Kaebuse p-des 11 ja 12 on OÜ EH Energia vastustaja arusaamist mööda püüdnud äriühingu

poolt

alusdokumentideta

tehtud

väljamakseid

selgitada

väidetavate

omanikulaenu

tagasimaksetega. 25.02.2021 kontrolliakti p-s 1.2.2 on MTA sedastanud, et kaebaja pangakontolt

on tehtud väljamakseid, mille kohta dokumente ei esitatud ning nende väljamaksete seotus

äriühingu ettevõtlusega on tõendamata. Samas on MTA eelviidatud kontrolliakti punkti erinevates

alapunktides selgitanud, milliseid väljamakseid siiski loeti kaebaja ettevõtlusega seotuteks ning

alapunktidest d ja f nähtuvalt on kaebaja maksukohustust vähendava asjaoluna võetud arvesse ka

kaebajale Marko Err´lt ja K. H.lt laekunud summasid kokku 19 669 euro ulatuses. Seega isegi

suuremas mahus, kui kaebaja poolt väidetavalt saadud omanikulaenud, millega üritatakse kaebuses

siduda äriühingu poolt tehtud erinevaid makseid. Eelnevat arvestades jääb vastustajale selgusetuks,

milles täpsemalt seisneb antud juhul väidetav maksuhalduri poolne tulumaksu arvestuse

põhimõtete meelevaldne tõlgendamine ning tegelike asjaolude tähelepanuta jätmine.

19. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kuivõrd maksumenetlustes tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid

ja nendest tehtud järeldused on vaidlusaluses 24.03.2021 maksotsuses mõistlikult jälgitavad ja

kõnealune otsus on seetõttu ka kontrollitav, on kõnealune maksuotsus ka nõuetekohaselt ja piisavalt

motiveeritud. Seega puudub alus OÜ EH Energia 17.06.2021 kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et maksuotsus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited

ühtivad osaliselt eriarvamuses esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja vastuses kaebusele

neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuses ning kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud

seisukohtadega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja

kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

22. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited

põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel

täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise

korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Väljakujunenud

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

MKS §-s 150

sätestatud

maksumaksja

tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS

§ 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri

3-21-1321

5(7)

seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas

piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel

põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle

kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d

11 ja 13).

Sisendkäibemaks

23. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata sisendkäibemaksu, mis on

kajastatud kaebaja raamatupidamises olevatel arvetel, mis on toodud kaebuses tabelis nr 1 (dtl 3-

4). Kaebaja esitab kaebuse lisas nr 2 (dtl 24-26) põhistused nende arvete seotuse kohta kaebaja

ettevõtlusega.

24. Esmalt märgin, et kaebaja on maksuotsust ilmselt ekslikult mõistnud. Nimelt nähtub

kontrolliaktist ja maksuotsusest (vt maksuotsuse p 2.1.2), et maksuhaldur on piiranud kaebaja

õigust sisendkäibemaksu maha arvata üksnes järgnevate arvetega seoses:

24.1. Arved, mis on adresseeritud EL Konsult OÜ-le: Aqua Konsult OÜ arved nr 18039 ja 18056

ning Õigusnõu OÜ poolt esitatud arved nr 19-86 ja 20-18 (vt kontrolliakti p 1.1.1. tabel 1 ja p

1.1.2.2);

24.2. Arved, mis on adresseeritud Marko Errile: Õigusnõu OÜ arve nr 20-134 ja Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ arved nr 602 ja 838 (vt kontrolliakti p 1.1.1 tabel 2 ja p 1.1.2.3);

24.3. Kaebajale adresseeritud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved nr 1051 ja 1052 (vt

kontrolliakt p 1.1.1 tabel 3 ja p 1.1.2.4).

24.4. Kaebajale adresseeritud EL Konsult OÜ müügiarved nr 50, 51, 52 ja 53 (vt kontrolliakti p

1.1.2.5).

25. Seega puudutab vaidlustatud maksuotsus vaid ülal märgitud arveid ning muude kaebuse lisas

nr 2 nimetatud arvete osas kaebajale täiendavat maksukohustust määratud ei ole (sh Mobire Eesti

AS poolt esitatud, kontrolliperioodiga seonduvad arved, mille maksuhaldur on arvesse võtnud

(kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunktid b ja c)). Sellest tulenevalt ei ole tarvidust käesolevas otsuses

käsitleda kaebuse väiteid seonduvalt arvetega, mille osas MTA sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust ei piiranud.

26. Leian, et maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata

arvete alusel, mis on väljastatud kaebaja asemel EL Konsult OÜ-le (kontrollakti p 1.1.1. tabel nr

1).

26.1. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvata sama seaduse paragrahvis 37

sätestatud nõuetele vastava arve alusel. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida samas

avaldatud loetelule vastavad andmed, sealhulgas kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress (p

3); teenuse nimetus või kirjeldus (p 5); teenuse maht (p 6) ja teenuse osutamise kuupäev või teenuse

eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve

väljastamise kuupäevast (p 7).

26.2. Viidatud arved ei vasta eelpoolkirjeldatud nõuetele, kuivõrd on väljastatud teisele isikule (EL

Konsult OÜ) ning arvetel kajastatud andmed on sedavõrd lakoonilised, et nende põhjal ei ole

võimalik aru saada teenuse täpsemast sisust, mahust ega ka selle võimalikust seotusest kaebaja

ettevõtlusega. Nii on Aqua Konsult OÜ arvetel märgitud teenuse sisuks vastavalt „Laulasmaa

reovee mõõtmised“, kogus 2 ja „Põltsamaa Felixi reovee mõõtmised“, kogus 2. Ka OÜ Õigusnõu

poolt esitatud arvetel on teenuse sisuna märgitud üksnes „õigusteenus“ ja kogused vastavalt 1 ja 2.

26.3. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud detailsemaid andmeid selles osas, milles

vastavad teenused täpsemalt seisnesid ega mistahes dokumente, mis võimaldaks teenust seostada

kaebaja ettevõtlusega. Ainuüksi kaebaja poolt viidatud asjaolu, et teenuste eest tasuti kaebaja

3-21-1321

6(7)

pangakontolt ei võimalda eelpooltoodud käibemaksuseaduse sätetest tulenevalt sisendkäibemaksu

maha arvamist.

27. Samuti nõustun maksuotsuse põhjendustega, et EL Konsult OÜ poolt kaebajale esitatud

müügiarvetel nr 50, 51, 52 ja 53 (vt kontrolliakti p 1.1.2.5, maksuotsuse 2.1.2) kajastatud tehingute

tegelik toimumine ei ole tõendatud ning sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust arvetel märgitud

sisendkäibemaksu maha arvata.

27.1. Minu hinnangul on maksuhaldur kontrolliaktis ja maksuotsuses piisava põhjalikkusega

toonud välja asjaolud, mis seavad kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise. Kaebaja on

maksumenetluses selles osas esitanud vastuolulisi seisukohti nii teenuse sisu, selle osutamise aja

kui ka dokumenteerimise kohta. Lisaks tuleb osundada, et selgituste kohaselt on EL Konsult OÜ

poolt teenuse osutajaks olnud Marko Err, kes on ka kaebaja juhatuse liige. Samuti olid arved algselt

esitatud EH Konsult OÜ blanketil ja kasutatud oli EH Konsult OÜ kontaktandmeid. Kaebaja ei ole

teenuse sisu osas esitanud mistahes täpsustavaid andmeid. Seega ei ole maksumenetluses esitatud

andmetest võimalik usaldusväärselt aru saada, milliseid teenuseid ja millises mahus on EL Konsult

OÜ kaebajale väidetavalt osutanud.

27.2. Kaebaja kaebuses selgitanud, et EL Konsult OÜ on esitanud kreeditarved arvetele nr-ga 50;

51 ja 53 ning kaebaja loobub seega sisendkäibemaksu hulgas nendel arvetel märgitud summade

kajastamisest. See asjaolu ei tingi aga maksuotsuse tühistamist, sest maksuotsuse tegemise hetkel

kreeditarveid esitatud ei olnud. Maksuhaldur märgib ka õigesti, et kaebaja ei ole väidetavaid

kreeditarveid MTA-le ega kohtule ka esitanud. Kaebusest ei ole võimalik ka aru saada, mille

poolest erineb arve nr 52, mille osas kreeditarve esitamist kaebuses mainitud ei ole, teistest

eelpoolnimetatud arvetest, mistõttu ei ole põhjust maksuotsust ka selles osas tühistada.

28. Kaebaja ei ole sisendkäibemaksu osas vastuväiteid esitanud OÜ Õigusnõu arve nr 20-134 ja

Maria Mägi advokaadibüroo OÜ arvete nr 602 ja 838 osas, mis on adresseeritud Marko Errile,

samuti sama advokaadibüroo poolt esitatud arvete nr 1051 ja 1052 osas, mis on küll väljastatud

kaebajale, kuid mille osas maksuhaldur leidis, et arvetel kirjeldatud teenused ei ole seotud kaebaja

ettevõtlusega, sest teenuste sisuks on kaebaja juhatuse liikme Marko Err isikliku vaidluse

lahendamine. Nõustun selles osas maksuhalduri seisukohtadega (vt kontrolliakti p 1.1.2.3 ja 1.1.24

ja maksuotsuse p 2.1.2 ja 2.1.3) ja ei pea vajalikuks neid üle korrata.

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

29. Kontrolliaktist (p 1.2.2) ja maksuotsusest (p 2.2) nähtub, et MTA on maksumenetluse käigus

tuvastanud, et kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud oma pangakontolt väljamakseid, mille

kohta kaebaja maksumenetluses dokumente ei esitanud ja mille seotus ettevõtlusega on seega

tõendamata (vt kontrolliakti p 1.2.2.1 ja kontrolliakti lisad 60-72 (dtl 271-326)). Peamiselt

seisnevad väljamaksed erinevates kaardimaksetes kaubandusettevõtetes, restoranides, kohvikutes,

tanklates jms. Pangakontolt on ka tehtud väljamakseid mitmele äriühingule (sh Õigusnõu OÜ,

Telia Eesti AS-ile, Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, Neste Eestile, SFM Law Office OÜ-le,

Lavateir OÜ-le jne).

30. Kaebaja viitab, et kaebaja juhatuse liikmed on küll teinud äriühingu pangakaardiga kulutusi,

kuid MTA on jätnud tähelepanuta, et kaebaja juhatuse liikmed on andnud kaebajale laenu kokku

14104,354 eurot, lisaks on äriühingu pangakaardiga soetatud kütust 1203,71 euro ulatuses ja tehtud

kulutusi telekommunikatsioonile 1091,06 eurot. Kaebaja leiab seega, et ebaõige on maksuhalduri

väide, et tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt tuleb tasuda tulumaks.

31. Selgitan siinkohal kaebajale, et kaebuses viidatud omanikulaenu tagasimakseid on MTA

maksuotsuse määramisel arvesse võtnud. Nii nähtub kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunktist d-f, et MTA

on tulumaksuga maksustatavateks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks lugenud ettevõtlusega

mitteseotud kulude ja Marko Errilt ning K. H.lt laekunud ja kulude tagasimakse summade vahe.

Samuti on MTA lugenud ettevõtlusega seotuks Mobire Eesti AS-ile sõiduki rendiarvete eest

3-21-1321

7(7)

tasumised, pangakaardi teenustasud, saldopäringute teenustasud, infopäringute tasud, äriregistri

muutmiskannete riigilõivud kokku 1739,61 eurot (kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunkt c). Seega on

MTA kaebuses osundatud asjaolud arvesse võtnud, mistõttu puudub vajadus maksuotsuse

ümbervaatamiseks ka selles osas.

32. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma