1-08-13599/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13599 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Prokurör Prokuröri abi Katrin Lindpere Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi

Süüdimõistetu A.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

A.G

(isikukood: XXX; elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta A.G temale Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2008. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13599 mõistetud liitkaristuse 2 aasta 10 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Välja mõista A.G-lt menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

2

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 16.10.2008. a otsusega kriminaalasjas 1-08-13599 tunnistati A.G süüdi KarS § 200 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskeima karistusega ning A.G-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A.G-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes 29.07.2008. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse

4 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristusest arvati maha A.G poolt eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu ja 14 päeva vangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.G-le 2 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2008. a ja lõpeb 31.08.2011. a.

A.G on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11 korral, viimati 29.07.2008. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2, 8 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse ärakandmata osa, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

Tartu Maakohtu 23.03.2010. a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-13599 jäeti A.G tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Tartu Vangla leiab, et A.G ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. A.G

puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%.

Kriminaalhooldaja ei nõustu A.G tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ametniku hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud kriminaalne elustiili ja hoiakud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad A.G selgitas, et ta asub elama poja juurde ja saab tööd raudteel, kus töötab ka tema poeg. Ta on otsustanud oma elu muuta - alkoholi ta enam ei tarbi ja vanglasse ei satu.

Kaitsja toetab A.G ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldaja järelevalve alla koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja tasuda rahalisi nõudeid.

Prokurör leiab, et A.G karistuse kandmisele ennetähtaegseks vabastamiseks

puuduvad sisulised alused - ta on korduvalt kandnud vangistust ja saanud karistada tingimisi, kõik katseajad on ebaõnnestunud, kuna karistused on täitmisele pööratud. Ta ei ole vabaduses võimeline normaalset elu elama.

Kohtuniku seisukoht

A.G kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt KarS § 76 lg 2

punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 16.10.2008. a otsusega mõisteti A.G-le liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust, mida ta

asus kandma 16.10.2008 a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui kaks

3 kolmandikku, mistõttu on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetul on probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega – suurema osa kuritegudest on

toime pannud alkoholijoobes. Vabanemisel garanteerivad temale elukoha poeg D. K. ja poja

abikaasa oma korteris, kus kasvab kaks last (4 a ja 5 a). Kohus nõustub kriminaalhooldaja

seisukohaga, et pere peaks A.G kolimise tõttu suure osa oma privaatsusest

loovutama ning on oht, et A.G alkoholiprobleemid mõjutavad nii süüdimõistetut ennast kui peresisest õhkkonda. Ka D. K. tarvitab alkoholi ja tõenäosus, et kaks meest hakkavad

koos alkoholi tarvitama on arvestatav. Toetava suhtlusringkonna puudumine alkoholist loobumiseks suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur arvestades A.G kriminaalset elustiili – teda on kriminaalkorras karistatud 12 korral ning vangistust kannab seitsmendat korda. Ta on

katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Eeltoodu valguses ei ole usutav A.G lubadus end muuta ning kohtu hinnangul ei sobi ta kriminaalhooldusele. Vanglast vabanemise korral puudub kinnipeetaval ka kindel töökoht. A.G küll kinnitas, et saab tööd raudteel, kuid selle kohta puuduvad täpsemad andmed. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et

A.G ei ole omanud kindlat sissetulekuallikat, ta elatus juhutöödest ja

toimetulekutoetustest. Elatusvahendite nappus ja vaba aja rohkus võib soodustada tagasipöördumist kuritegeliku eluviisi poole.

Seega jätab kohus A.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamata.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb A.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik