1-09-9761/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-9761

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 13 oktoober 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-9761 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ruti Kilg Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Taotlus

M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu M.H

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada M.H (isikukood xxx) talle Tartu Maakohtu 12.10.2009.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9761 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult

enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata M.H-le katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada M.H täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

2 (4)

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata M.H-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või töö

mitteleidmisel registreerima ennast töötukassas;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) kriminaalhooldaja äranägemisel registreerida ennast psühhiaatri vastuvõtule ja

vajadusel läbida ravikuur;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva

nõusolekuta;

5) osaleda kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalprogrammis.

Määrus M.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele.

Vabastada süüdimõistetu M.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9761 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva arvati KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2001.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2009.a ja lõpeb 10.05.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.09.2010.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.10.2010.a seisuga on M.H kandmata karistusaeg 6 kuud 27 päeva vangistust. M.H on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

1) 13.12.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 1, § 210

1 lg 2 p 1 ja § 2102 lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M.H on varem kahel korral kuritarvitanud usaldust – ta on olnud varem tingimisi karistuse kandmisest vabastatud

ja karistus on pööratud mõlemal korral täitmisele. Lisaks on M.H narkosõltuvus.

3 (4) Prokurör leiab, et sellised isikud peaksid oma karistust edasi kandma, tegelema vangistuses

oma narkoprobleemiga. Karistuse kandmise ajal on teda karistatud ka distsiplinaarkorras.

Süüdimõistetul puudub töökoht, mis sisustaks liigset vaba aega. Samuti on alles kõik kontaktid, mis ühel narkootikumide tarvitajal Tartus olla saavad. Sotsiaalne võrgustik ei ole

prokuröri hinnangul nii tugev, et suudaks tagada, et M.H ei pane enam toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

Kaitsja leiab, et M.H on võimalik vabastada enne tähtaega. Süüdimõistetu on läbinud erinevaid programme vangistuses ja töötanud. Vabanedes asuks ta elama ema juurde ja ilmselt leiab ka tööd, kuna omab eriala. M.H selgitab, et ta on vangistuse ajal läbinud kõik talle võimaldatud programmid ja tänu nendel õppinud analüüsima oma tegude tagajärgi. Ta teadvustab endale, et olles

narkomaan, jääb see probleem temaga elu lõpuni. Kuid ta on sõltuvusega seoses osalenud

erinevate rühmade töös ja soovib jätkata sellega ka vabaduses. Ta on näinud, kuidas

narkomaanid on loobunud tarvitamisest ja tegelevad endaga Anonüümsete Narkomaanide

rühmas. M.H on olnud rühmaga ühenduses telefoni teel ja vabanedes soovib nendega liituda. Vangistuse ajal on ta töötanud ja hetkel on tal võimaldatud töötada ka

väljaspool vangla territooriumi. Vabanemise järel asuks ta elama vanemate juurde tal on

võimalus mitteametlikult tuttavate juures ka kohe tööd saada. Ta soovib jätkata seaduskuulekalt ja leiab, et esialgu oleks kriminaalhooldaja tugi just vajalik.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus

kuud. M.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi M.H on varem kriminaalkorras karistatud ja ta on kahel korral määratud

käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ning katseajal pannud toime ka uued kuriteod, leiab

kohus, et käesolevalt on võimalik teda vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja tema selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta on vangistuse

ajal tegelenud enda probleemidega, mis on viinud teda kuritegude toimepanemisele –

osalenud erinevates programmides. Viimasel ajal osalenud narkosõltlastele mõeldud

programmides ja osales Anonüümsete Narkomaanide infopäeval. Süüdimõistetu selgitustest

kohtuistungil on kohtul tekkinud veendumus, et ta on teadvustanud endale narkomaania olemust, et selle probleemiga tuleb tal tegeleda elu lõpuni ning avaldanud valmidust ka

sellega edaspidi tegeleda. Vangistuse ajal on M.H muutnud enda käitumist ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Positiivset muutust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et alates 14.09.2010.a on M.H vangla direktori käskkirjaga lubatud soodustatud korras tööle väljapoole vangla territooriumi. Arvestades, et M.H on karistusaja

lõpuni jäänud veidi rohkem kui kuus kuud, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne

vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel

seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M.H vangistusest vabastamine tingimisi enne

tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb M.H-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

4 (4)

Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus vajaduse tekkimisel kriminaalhooldaja

äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida määratavad ravid.

Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb M.H KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala

jooksul või arvestades hetke olukorda tööturul, millest tingituna töö leidmine olla

raskendatud, võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist

tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud

isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Et soodustada ja kinnistada M.H

eluja mõtteviiside muutumist, tuleb KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kuna M.H karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaja pikkuseks üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik