2-21-11028/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11028

Tsiviilasi

V I hagi BAUHOF GROUP AS-i vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

töösuhte lõpetamise ja hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

9978,27 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V I (isikukood xxx)

Kostja BAUHOF GROUP AS (registrikood

10636638), lepinguline esindaja advokaat Rahel

Behrsin

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta V I hagi BAUHOF GROUP AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamise, töösuhte lõpetamise ja hüvitise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 02.07.2020. 02.03.2021 kirjaga

kohustas kostja oma töötajaid kandma kaitsemaski või visiiri, v.a kui neil on tõend maski

kandmise võimetuse kohta. Hagejale esitati 04.03.2021 arupärimine, miks ta ei kanna maski.

Hageja märkis, et tal hakkab maskiga halb, kuid on nõus kandma visiiri. Kostja lõpetas

hagejaga töösuhte 04.03.2021, sest hageja ei kandnud töö ajal meditsiinilist kaitsemaski.

2(5)

2. Hagejale ei antud võimalust esitada tõend maski vastunäidustatuse kohta ega töötada

visiiriga. Hageja rikkus maski kandmise kohustust esimest korda. Talle ei pakutud võimalust

teha tööd mõnel muul ametikohal. Hagejale tehti 24.11.2020 hoiatus, sest ta ei kandud

kaitsemaski ja visiiri, kuid hageja sellega ei nõustu.

3. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada töösuhe kohtu poolt ja

mõista välja hüvitis kolme kuu töötasu ulatuses summas 2757,66 eurot. Samuti palub hageja

välja mõista kostja viivis

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane.

Hageja asus 02.07.2020 kostja juurde tööle klienditeenindajana. Hageja töö eeldas aktiivset

ja vahetut suhtlust klientidega. Kostja tellitud riskianalüüsi hinnangu järgi peaks töökohal sh

klienditeeninduses olema näomaski- või visiiri kandmine kohustuslik. Kostja xxx kaupluse

juhataja edastas selle korralduse töötajatele 12.11.2020. Hageja keeldus korraldust täitmast.

Kostja tegi 24.11.2020 hagejale hoiatuse, milles selgitas, et kaupluses tuleb kanda näomaski

või visiiri ning selle korralduse rikkumisel võib töösuhte erakorraliselt lõpetada. Kostja tagas

isikukaitsevahendite kättesaadavuse kaupluses. Hageja hoiatusele vastuväiteid ei esitanud

ega esitanud ka tõendit kaitsemaski kandmise vastunäidustuste kohta. 02.03.2021 teatati

töötajatele, et töötajad peavad kandma maski ning visiiri kandmine on lubatav, kui esineb

meditsiiniline vastunäidustus maskile. Korralduse mittetäitmist peeti raskeks rikkumiseks

ning töötajaid hoiatati, et korduva rikkumise korral lõpetab kostja töölepingu.

5. Töötaja oli 03.03.2021 tööruumides visiirita. Kui kaupluse juhataja soovis hagejaga sellest

rääkida, siis hageja keeldus ja ägestus. Seega rikkus hageja korduvalt tööandja korraldust

kasutada isikukaitsevahendeid. Kostja palus korduvalt hagejal esitada tõend, et hageja ei saa

kaitsemaski kanda, kuid hageja seda ei teinud.

6. Kostja leiab, et tal polnud kohustus pakkuda hagejale teist tööd. Tööandjal ei ole teise

ametikoha pakkumise kohustust, kui ta lõpetab töölepingu tulenevalt tööandja korralduste

rikkumisest.

7. Kui kohus leiab, et kostja ütles lepingu üles õigusvastaselt, palus kostja vähendada

hagejale välja mõistetavat hüvitist, sest hageja töötas kostja juures alla aasta, eiras kostja

korraldusi, seadis ohtu teiste töötajate ja klientide tervise ning käitus agressiivselt ja

ebaviisakalt. Tööandja tasus kõik seaduses nõutud tasud ja hüvitised ega lõpetanud töösuhet

pahatahtlikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus jätab hagi rahuldamata.

9. Hageja esitas kostja vastu TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu, so 2757,66

euro välja mõistmiseks. Hageja on esitanud kohtule ka tuvastusnõude, so tuvastada

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

04.03.2021. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on õigusvastane, kuna 1) kostja lõpetas

hagejaga töösuhte ilma, et oleks võimaldanud tal tuua arstitõendi maski kandmise

vastunäidustuse kohta või teha tööd visiiriga; 2) tegemist ei olnud hageja poolse korduva

rikkumisega, mis annaks õiguse koheselt töösuhte lõpetamiseks ning 3) kostja ei kaalunud

hagejale teise töö pakkumist, näiteks laos.

10. Kohus täitis 06.12.2021 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 79-80).

11. Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja

on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis

3(5)

üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-157-

12, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõuede

menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus hagi rahuldamise korral omal algatusel märkida

töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise

aeg.

12. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Pooled

sõlmisid 02.07.2020 töölepingu nr 3272, mille alusel asus hageja Bauhofi tööle 02.07.2020

klienditeenindaja ametikohale (tl 27-28). Hageja töötas Bauhofi xxx kaupluse

tehnikaosakonna klienditeenindajana. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe

töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.

13. Töölepingu

võib

üles

öelda

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas

vormis

ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95

lg 2). Vaidlust ei ole, et tööandja ülesütlemise avaldus nimetatud nõudeid täitis. Kostja esitas

hagejale 04.03.2021 töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja hagejaga

sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles (tl 7). Ülesütlemise põhjuseks oli vaatamata

24.11.2020 tehtud kirjalikule hoiatusele kehtivate tööohutuse reeglite eiramine ning seeläbi

enda, kaastöötajate kui klientide ohutuse ohtu seadmine. Vastavalt on ülesütlemise

formaalsed eeldused täidetud. Seega käib vaidlus selle üle, kas tööandjal oli seadusest tulenev

õigus leping üles öelda.

14. Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Tööandja

võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei

saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1

p 6). Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui

ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus (TLS § 88 lg 3 ls 1). Hoiatuse võib teha ka

suuliselt.1 Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata (TLS § 88 lg 3 ls 2). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama (TLS

§ 88 lg 4). Kostja tugines ülesütlemises TLS § 88 lg 1 p-ile 3. Hageja ei saa tõendada

negatiivset asjaolu, et talle hoiatust ei tehtud. Seetõttu on kostjal kohustus tõendada kõiki

hagejale tehtud hoiatusi.

15. Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles, sest hageja eiras hoiatusest hoolimata

tööandja

korraldusi.

Hageja

töötas

Bauhofi

xxx

kaupluse

tehnikaosakonna

klienditeenindajana. Töölepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus hageja tegema lepinguga

ettenähtud tööd ning täitma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö

üldisest käigust, kinni pidama töökorralduse reeglitest, töötervishoiu-, tööohutuse- ja

tuleohutuseeskirjadest, säilitama ja korras hoidma tema kätte usaldatud töövahendid ja

tööriided (tl 27 pöördel). Kohtule esitatud hageja poolt allkirjastatud ametijuhendiga on

tõendatud, et hageja ametikoha peamiseks eesmärgiks oli kaupluse müügi suurendamine läbi

operatiivse müügiprotsessi ja kliendikeskse teeninduse (tl 29). Ametijuhendi punkt 4.6.

kohaselt tuleb muuhulgas täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (tl 29 pöördel).

16. Seega eeldas hageja töö iseloom vahetut, igapäevast ja aktiivset suhtlust klientidega

müügisaalis. Antud ametikohal on seega äärmiselt oluline kaitsemaski või visiiri kandmine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 kohaselt tagab tööandja töötervishoiu

ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja on kohustatud

1 TLS selgitused, § 88.

4(5)

korraldama töökeskkonna riskianalüüsi (TTOS § 13 lg 1 p 3). Kostja on nimetatud kohustuse

täitnud ja tellis 12.11.2020 OÜ-lt Ohutu Töö Garant töökeskkonna riskianalüüsi bioloogiliste

ohutegurite tuvastamiseks (tl 31-47). Riskianalüüsi punkti 9 kohaselt on näomaskide ja/või -

visiiride kandmine töökohal, sh klienditeeninduses, müügisaalis ning ladudes kohustuslik (tl

43 pöördel). Jaemüügidirektori 12.11.2020 korralduse nr 1-9/6 kohaselt oli alates

12.11.2020 seoses COVID-19 jätkuva levikuga Eestis maskide ja/või visiiride kandmine

Bauhofi kauplustes kohustuslik kõikidele töötajatele (tl 48). Kostja tegi hagejale 24.11.2020

korraldusega nr 1-13.1/2 hoiatuse (tl 11). Nimetatud korralduse kohaselt hoiatas kostja

hagejat tööohutuse eiramise eest ning teavitas, et kostjal on õigus tööleping hagejaga

erakorraliselt üles öelda, kui hageja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi ning tööandja on teda hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole

lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise (tl 11). Hageja nõustus, et kostja tegi

hagejale 24.11.2020 hoiatuse.

17. Hageja teatas kostjale 24.11.2020 e-kirjaga, et isikud ei pea tõendama meditsiinilist

näidustust või muud erivajadust, mh seda, et maski ei ole võimalik kanda, eraldiseisva

tõendiga ning piisab isiku ütlustest (tl 49). 26.02.2021 edastas kostja kõigile Bauhofi

töötajatele, sh hagejale, e-kirja, milles selgitas, et Bauhofi töötajal on diagnoositud COVID-

19, mistõttu tuleb töötajatel oma käitumist veelgi tõhusamalt jälgida. Samuti tuletas kostja

meelde, et kõigil on kohustus kanda maski või visiiri (tl 9). 02.032021 edastas Bauhofi

tegevdirektor Mindaugas Pilkauskas kõigile Bauhofi töötajatele, sh hagejale, e-kirja seoses

COVID-19 levikuga ning reeglitega Bahofis (tl 50). Nimetatud e-kirjas märgib kostja

muuhulgas, et alates 02.03.2021 on kohustuslik kanda Bauhofi siseruumides kaitsemaski

ning visiiri kandmine on lubatud erandkorras, kui töötajal on maski kandmise osas

meditsiiniline vastunäidustus, mida on võimalik tööandjale tõendada. E-kirja kohaselt peab

tööandja maski kandmise kohustamiseks antud korralduse mittetäitmist raskeks rikkumiseks.

Korduva rikkumise korral lõpetab Bauhof Group AS töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl

50). Pärast nimetatud e-kirja saamist kandis hageja esialgu visiiri (tl 10 pöördel). Järgmisel

tööpäeval 03.03.2021 oli hageja müügisaalis ilma visiirita (tl 10). Hageja vastas 03.03.2021

e-kirjaga, et püüdis kanda visiiri aga õhupuudus ja teadvusekaotus viitas võimatusele

kasutada visiiri (tl 10 pöördel). Kui kaupluse juhataja soovis hagejaga visiiri kandmisest

rääkida, siis hageja keeldus ja ägestus. Lõpuks hageja eemaldus ja viskas juhatajat käes olnud

esemega, käskides juhatajal ära kaduda ning teatades, et tema ei lähe mitte kuhugi (tl 51).

18. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et hageja eiras korduvalt tööandja korraldust

kanda töökohas kaitsemaski või visiiri. Samuti hoiatas kostja korduvalt hagejat, et juhul, kui

hageja keeldub jätkuvalt kaitsemaski või visiiri kandmast, lõpetab kostja hagejaga

erakorraliselt töölepingu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et kostja 24.11.2020

hoiatus ei sisaldanud sõnu „vastunäidustuse korral“, ei muuda kostja poolt hagejale tehtud

hoiatust olematuks. Nimetatud hoiatuses oli kohustus kanda töökeskkonnas näokaitsemaske

ja -visiire ning kindaid. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutas isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt. Samuti ei esitanud hageja kostjale arstitõendit kaitsemaski või visiiri

tervislikel põhjustel kandmise vastunäidustatuse kohta. Seega lõpetas kostja hagejaga

töölepingu 04.03.2021 õiguspäraselt ning ülesütlemine ei ole tühine.

19. Enne töölepingu ülesütlemist, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist

tööd, eelkõige kui töölepingu ülesütlemine tuleneb asjaolust, et töötaja ei suuda tööülesandeid

täita tulenevalt oma tervise seisundist või tema oskused on ebapiisavad (TLS § 88 lg 2 ls 1).

Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe,

kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale

ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades

mõistlikult eeldada (TLS § 88 lg 2 ls 2). Kohus selgitas, et mõlemal menetlusosalisel on

võimalik esitada seisukoht, miks käesoleval juhul oleks kostjal tulnud pakkuda teist töökohta

5(5)

või mitte ning kas see oleks olnud võimalik. Kumbki menetlusosaline peab tõendama neid

asjaolusid, millega põhistab oma seisukohta.

20. Kohus on seisukohal, et kostjal puudus kohustus pakkuda hagejale teist tööd.

Riskianalüüsi kohaselt on Bauhofis kohustuslik kanda näokaitsemaske ja visiire ning

nimetatud kohustuse eiramine ohustab nii Bauhofi personali kui ka klientide tervist. Kohus

tuvastas eelnevalt, et hageja on vaatamata kostja korduvatele hoiatustele ja nõuetele pikema

aja jooksul keeldunud kandmast maski või visiiri. Nimetatuga seadis hageja ohtu Bauhofi

töötajate ja klientide tervise. Vastavalt ei saanud hageja mõistlikult eeldada teise töö

pakkumist. Samuti tuli ka teistel töökohtadel Bauhofis kanda maski või visiiri, mitte ohustada

teiste inimeste tervist.

21. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et töölepingu ülesütlemine on toimunud

seaduspäraselt. Seetõttu puudub kohtul alus töölepingut lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel ning

rahuldamisele ei kuulu ka kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõue. Vastavalt ei

kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata.

23. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

24. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohtul

on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa

üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud

standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt RKTKo nr 3-2-1-142-10, p 10).

25. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud menetluskulude

poolte endi kanda jätmiseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja

võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks. Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul kostja ehk

tööandja menetluskulude töötaja ehk hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik