4-22-396/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-396

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2022, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-396 (231522000157) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Heide Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Kohtuasi J Pi väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J P (isikukood: xxx), kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; elukoht: xxx; e-post: xxx; töökoht: xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 1 ning väärteokaristusi 1 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnikud vanemväärteomenetlejad Silvia Kuller (29.03.2022 istungil) ning Jaak Paju (20.04.2022 istungil) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn E-post: pohja.lmt@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg-st 2, § 29 lg 1 p-st 4, § 112 lg-st 1 ja § 48 lg-test 2-4 kohus määras: Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-396 (231522000157) väärteomenetlus J Pi suhtes VTMS §

29 lg 1 p 4 alusel, s.o teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu. Edasikaebamise kord VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VÄÄRTEOETTEHEIDE J Pile heidetakse 11.01.2022. a väärteoprotokolli nr 20220111471201 kohaselt ette seda, et tema 11.01.2022 kell 01.34 Harju maakonnas Tallinnas Linnamäe teel Muhu tänava ja Ussimäe tee vahel liikudes Ussimäe tee suunas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus J P sellega LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

4-22-396

2 (4)

MENETLUS 03.02.2022 on Harju Maakohtule saabunud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt saadetud väärteoasi nr 231522000157, milles J Pile heidetakse ette LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. 07.03.2022. a määrusega määras Harju Maakohus arutada J Pi väärteoasja nr 4-22-396 (231522000157) LS § 201 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil 29.03.2022 kell 15.30 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtusaalis nr 4019. 29.03.2022 kohtuistungile menetlusalune isik J P ei ilmunud.

Kohtuistungi osas saatis kohus kohtukutse menetlusalusele isikule väärteoprotokollis märgitud elukoha aadressile (xx), kuid selle kutse allkirja vastu kätteandmine menetlusalusele isikule ebaõnnestus kahel korral. Kohus saatis kohtukutse ka väärteoprotokollis märgitud menetlusaluse isiku e-posti aadressile, kuid sellele isik ei reageerinud. Samuti tegi kohus e-toimiku kaudu kättesaadavaks väärteoasja arutamisele määramise määruse ja kutsed, kuid ka e-toimiku kaudu ei olnud menetlusalune isik kutseid vastu võtnud. Kuivõrd kohtul puudus teadmine selle kohta, kas menetlusalune isik on kohtukutse kätte saanud ning teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, lükkas kohus kohtuistungi edasi, määrates uueks kohtuistungi ajaks 20.04.2022 kell 11.30.

Uue kohtuistungi toimumise osas edastas kohus kohtukutse menetlusalusele isikule veelkord väärteoprotokollis märgitud elukoha aadressile (xxx). Nimetatud kutse õnnestus postitöötajal J Pile allkirja vastu kätte anda 06.04.2022 kell 19.03 (tl 36). Ühtlasi edastas kohus kohtukutse ka rahvastikuregistri andmete kohaselt J Pi laste elukoha aadressile (xxx). Selle kutse edastas postitöötaja 06.04.2022 kell 18.21 J Pi abikaasale. Seega on 20.04.2022 kell 11.30 toimuva istungi osas kohtukutse menetlusalusele isikule J Pile VTMS § 41 lg 2 kohaselt kätte toimetatud. 20.04.2022 toimunud kohtuistungile J P ei ilmunud.

Kuivõrd talle oli kohtuistungi toimumise ehk väärteoasja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ta ei olnud taotlenud istungi edasilükkamist, siis määras kohus VTMS § 90 lg 1 alusel arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas väärteoasjas heidetakse J Popvile ette seda, et ta juhtis 11.01.2022 mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta (tl 4). Kohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et antud juhul esinevad J Pile 11.01.2022 etteheidetava teo toimepanemises kuriteotunnused KarS § 4231 mõttes, mistõttu tuleb väärteomenetlus J Pi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel.

KarS § 4231 kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33 KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses ning KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9).

KarS §-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.

Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse

4-22-396

3 (4)

tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12). Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu.

Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent pole siiski piisav nende sätete kohaldamiseks. Viidatud kohtuotsuses (p 17) leidis Riigikohus, et isik on toime pannud kuriteo KarS § 4231 mõttes, sest esiteks juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta ajal (25.07.2019), mil tal oli kaks kehtivat karistust KarS § 4231 järgi (07.06.2017. a ja 07.06.2018. a otsused). Teiseks oli isik veidi enam kui kolme aasta jooksul juba viiendat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta.

Kolmandaks polnud isikul juhtimisõigust kunagi olnudki. Sealjuures märkis Riigikohus, et rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Isiku selgitus, et tal oli vajalik sõidukit juhtida 25.07.2019 tööülesannete tõttu, on samuti argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub J Pi puhul, et tal on samuti kehtiv karistus KarS § 4231 järgi.

Nimelt on teda motoorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsusega (tl 9, 12-13). Talle mõisteti sellise kuriteo eest karistuseks kaks kuud vangistust, mida ei pööratud KarS § 73 alusel täitmisele tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg lõppes karistusregistri kohaselt 08.05.2020. Seega karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 kohaselt on nimetatud kriminaalkaristus J Pil kehtiv veel kuni 09.05.2023. Eeltoodu tähendab, et ka J P on väärteoetteheite kohaselt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ajal (11.01.2022), mil tal oli kehtiv karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest.

Nimetatud Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsusest nähtuvalt on J P juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 12.05.2018 (selle eest karistatud varasemalt väärteokorras), 12.01.2019 ja 03.02.2019. Praegu heidetakse J Pile ette mootorsõiduki juhtimist 11.01.2022 ehk vähemalt neljandat korda ca 3,5 aasta jooksul. Ei Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsusest ega käesolevast väärteoasjast ei nähtu, mis põhjustel on J P mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtinud. Samas saab eeldada, et vähemasti 12.05.2018, 12.01.2019 ja 03.02.2019 tegude puhul ei olnud tal selliseks käitumiseks mingitki õigustavat erandlikku asjaolu, mida võiks lugeda olukorraks, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), sest vastasel korral poleks teda nende tegude eest kriminaalkorras süüdi mõistetud.

Kuivõrd väärteoprotokolli koostamisel, mis toimus vahetult pärast tema kinnipidamist 11.01.2022, on antud J Pile võimalus anda teo osas ütlusi, kuid ta pole seda võimalust kasutanud (tl 4), samuti pole ta esitanud väärteoprotokollile vastulauset (VTMS § 69 lg 6, § 70 lg 1) ega tundnud huvi ka antud teo osas toimuva kohtumenetluse vastu, võib eeldada, et mingit sellist vähegi õigustavat põhjust mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida tal ei olnud ka 11.01.2022. Arvestades, et J Pil pole mitte kunagi juhtimisõigust olnudki (tl 7), on praegusel juhul põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid.

Selles kohtu hinnangul võibki seisneda üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis täidaks KarS § 4231 kuriteokoosseisu. Sellist õiguskorda eiravat käitumist ilmestab ka asjaolu, et 12.05.2018 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest 01.06.2018. a otsusega talle määratud rahatrahvi ei ole J P tasunud, mistõttu see

4-22-396

4 (4)

28.05.2021. a määrusega asendati arestiga, mis omakorda asendati 7 tunni üldkasuliku tööga (tl 9-9 pöördel). Harju Maakohtu 12.01.2022. a määrusest nähtuvalt on aga nimetatud üldkasulik töö J Pil endiselt tegemata, kuigi see tuli ära teha kuu jooksul pärast 28.05.2021. a määruse jõustumist (tl 14 pöördel) ehk hiljemalt 15.07.2021 (tl 9). Isegi üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine ei mõjutanud J Pi üldkasuliku töö tunde tegema. Seetõttu pööratigi Harju Maakohtu 12.01.2022. a määrusega täitmisele J Pile asenduskaristusena mõistetud 7 päeva aresti (tl 14-17). Kohus määras, et nimetatud arest peab olema ära kantud hiljemalt 28.02.2022. Kohtuväline menetleja esitas 29.03.2022 toimunud istungil kohtule kirjaliku kinnituse, et 28.03.2022 seisuga pole J P aresti kandma asunud. Kohtuväline menetleja lisas, et sel põhjusel on J P hetkel sundtoomises. Ka 20.04.2022 toimunud istungil kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et J P pole endiselt ilmunud karistust kandma. Samuti pole politseil õnnestunud teda tabada, et ta sundkorras karistust kandma viia. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd J Pil on KarS § 4231 järgi kehtiv kriminaalkaristus veel kuni 09.05.2023, siis LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt ei ole võimalik, et talle oleks pärast Harju Maakohtu 09.05.2019. a otsuse tegemist kuni tänaseni juhtimisõigust omistatud. Arvestades, et J Pil oli LS § 201 lg 1 järgi kehtiv karistus juba 27.06.2018 (tl 9), siis pole tal vähemalt alates sellest ajast olnud võimalik juhtimisõigust omandada (vt LS § 106 lg 1 p 3). Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et isiku puhul, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki, kellel teadaolevalt ei ole vähematki õigustust/mõistetavat põhjust, miks ta oleks olnud sunnitud sõidukit juhtima, keda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest kriminaalkorras KarS § 4231 järgi karistatud ning kes selle karistuse kehtivuse ajal endiselt jätkab sarnast käitumist ehk mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, esinevad KarS § 4231 mõttes kuriteokoosseisu tunnused. Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel J Pi suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas J P on toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)