2-22-4697/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedU. P. (hageja) esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtule E. P. (kostja) vastu avalduse, suusõnaline eluruumi tasuta eluaegse kasutamise alljärgnev leping. Hageja kasutuses oli
Legislator headnote
AI generated2-22-4697/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: U. P. (hageja) esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtule E. P. (kostja) vastu avalduse, suusõnaline eluruumi tasuta eluaegse kasutamise alljärgnev leping. Hageja kasutuses oli
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-22-4697
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-4697
Tsiviilasi
U. P. hagi E. P. vastu eluruumi tasuta eluaegse
kasutamise lepingu kinnitamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja: U. P. (ik XXX, e-post XXX)
kostja: E. P. (ik XXX)
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks U. P. hagi E. P. vastu eluruumi tasuta
eluaegse kasutamise lepingu kinnitamiseks.
2. Määrus toimetada kätte hagejale.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. U. P. (hageja) esitas 31.03.2022 Tartu Maakohtule E. P. (kostja) vastu avalduse,
milles palus kohtul vande all kinnitada hageja ja tema varalahkunud poja vahel sõlmitud
suusõnaline eluruumi tasuta eluaegse kasutamise alljärgnev leping. Hageja kasutuses oli
XXX ridaelamus magamistuba 14,0 m2, kabinett 8,1 m2 ja garderoob 2,0 m2. Seega oli
hageja ainukasutuses 34,1 m2 ridaelamu korterist. Samas oli hagejal pojaga kokkulepe, et
kui poja pere suureneb, siis kolib hageja elama ühetoalisse 26,5 m2 korterisse XXX.
Tsiviilasjas
nr
2-19-10067
tehtud
otsuse
resolutsiooni
p-s
kohustas
Tartu Ringkonnakohus kostjat täitma hageja ja E. P. (surnud 24.07.2018) vahel sõlmitud
eluruumi kasutamise lepingut. Seda kohustust ei soovinud kostja täita ja kinkis XXX
korteriomandi oma emale.
Hageja palus võimalikult kiiresti kohtuotsuse täitmiseks koormata hagejale eluaegseks
tasuta kasutamiseks XXX korteriomandi. Hagejale on teada, et kostja soovib lähemal ajal
selle võõrandada, vältides kohtuotsuse täitmise kohustust.
Hageja maksis riigilõivu 50 eurot.
2.
01.04.2022 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse
koormata kohtuotsuse täitmiseks hagejale eluaegseks tasuta kasutamiseks XXX, XXX
korteriomand. Sama määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva
määruse kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks.
3. Hageja sai 01.04.2022 määruse kätte e-toimiku kaudu 02.04.2022, seega oli
viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 18.04.2022. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus
hagiavaldust menetlusse, kui: 4) on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud
vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas
asjas uue kohtusse pöördumise; 9) hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud
muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud
riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,
kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele
tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole
esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
saavutada.
TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele
või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on
riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi
seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 I lause näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks
puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
Hagiavalduses märgitakse TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi hageja selgelt väljendatud nõue
(hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.
Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse
resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 II lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka
muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt Riigikohtu
03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt
märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu
lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 147 lg 1 I lause
kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.
Asjakohane ei ole hageja nõue kohtul vande all kinnitada hageja ja tema varalahkunud
poja vahel sõlmitud suusõnalist eluruumi tasuta eluaegse kasutamise lepingut.
Ebaselgeks jääb ka, kas hageja esitab nõude seoses XXX või XXX või mõlema
korteriomandiga. Samas on tsiviilasjas nr 2-19-10067 jõustunud samade poolte vahel
kohtulahend vaidluses eluruumi tasuta kasutamise lepingu üle. Hagiavaldusest ei selgu
piisavalt nõude aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei ole selge, kas tegemist ei ole
vaidlusega, mille kohta on juba jõustunud kohtulahend. Hageja ei olnud märkinud
hagihinda ega tasunud piisavalt riigilõivu.
Kohus andis hagejale 01.04.2022 määrusega tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:
esitada nõuetekohane hagiavaldus, milles on esitatud selge ja asjakohane nõue
(arvestades määruse põhjendava osa p 3.1), välja toodud hagi aluseks olevad asjaolud
(arvestades põhjendava osa p 3.2) ning märgitud kostja aadress ja telefoninumber;
märkida hagihind ja tasuda täiendav riigilõiv.
Hageja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud hagis esinenud 01.04.2022 määruses toodud
puudusi, s.o esitanud vormikohast hagiavaldust (selgeid nõudeid, hagi aluseks olevaid
asjaolusid) ega tasunud riigilõivu. Üksnes esitatu põhjal ei saa järeldada hageja õiguste
rikkumist ega seda, millise õiguse või huvi kaitseks on hageja hagi esitanud ja mida
soovib saavutada. Vähemalt osaliselt võib olla tegemist ka samade poolte vahel sama
vaidlusega, mille kohta on juba jõustunud kohtulahend.
Eeltoodut arvestades tuleb jätta hagi menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4
II lause alusel hagejale tagastatuks.
5. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku
materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik