3-21-1384/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.04.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1384

Haldusasi

Häädemeeste valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse

31.03.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-8/0423

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Häädemeeste vald, vallavanem (kuni 23.11.2021)

Karel Tölp

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Marliis Elling

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Häädemeeste valla kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-1384

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigihalduse ministri 12.10.2018 määrusega nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekande-

asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete

rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (meetme määrus) on kehtestatud

„Riigi eelarvestrateegia 2017–2020” meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse

edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste

ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46% suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste

hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete

rajamiseks kasutamise tingimused ja kord.

2. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK / rakendusüksus) tegi meetme „Energiatõhususe ja

taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ raames 11.07.2019 otsuse nr

11.6-8/0285, millega eraldas Häädemeeste Vallavalitsusele (toetuse saaja) projekti

„Häädemeeste Hooldekodu energiatõhususe parandamine“ (projekti nr Kliima.2.01.18-0036)

toetust kokku 227 355 eurot.

3. RTK tegi 31.03.2021 otsuse nr 11.2-8/0423, millega luges projekti „Häädemeeste

Hooldekodu energiatõhususe parandamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 29 091,42 eurot,

millest toetus moodustab 20 073,08 eurot ja omafinantseering 9 018,34 eurot (resolutsiooni p

1); vähendas maksetaotlustes nr 63275, 64840, 65552 ja 66811 riigihankega nr 215094

„Häädemeeste hooldekodu renoveerimise projekteerimis- ja ehitustööd“ (riigihange nr 215094)

seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra (resolutsiooni p 2) ning muutis 11.07.2019 taotluse

rahuldamise otsuse nr 11.6-8/0285 p 2-5 järgnevalt: „2. Projekti kogumaksumus on 659 000

(kuussada viiskümmend üheksa tuhat) eurot. 3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 300 408,58

(kolmsada kakskümmend üheksa tuhat viissada) eurot. 4. Toetuse määr on 69,00 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 207 281,92 (kakssada kakskümmend

seitse tuhat kolmsada viiskümmend viis) eurot. 5. Omafinantseeringu minimaalne määr on

31,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 93 126,66 (ükssada kaks tuhat

ükssada nelikümmend viis) eurot.“ (resolutsiooni p 3).

1) Toetuse saaja viis hankemenetlusena läbi riigihanke nr 215094. Menetluse tulemusena

sõlmis hankija edukaks tunnistatud pakkujaga OPTIMUS EHITUS OÜ (Optimus Ehitus OÜ)

17.01.2020 hankelepingu.

Kõnesolevas riigihankes esitas pakkuja Remart Ehitus OÜ hanke alusdokumentide kohta

04.12.2019 küsimuse „Kas hoonel on ettenähtud kindel energiamärgis, mis tuleb saavutada?“,

millele hankija vastas, et otseselt ette antud ei ole, aga vähemalt „C" tuleks saavutada.

Pakkuja aktsiaselts Eston Ehitus (AS Eston Ehitus) pöördus 29.11.2019 hankija poole järgmise

küsimuse / tähelepanekuga: „Hankija on kvalifitseerimistingimustega seadnud nõude, et

pakkuja peab eriosade projekteerimistööde ja ehitustööde (võib olla sama isik) teostamise eest

kaasama vastutava isiku vastutusvaldkonnas „hoone veevarustus ja kanalisatsioon (VK) (sh

välisveevarustus ja kanalisatsioon), kellel peab olema vähemalt diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener tase 7 või samaväärne. Juhime aga hankija tähelepanu sellele, et antud

hange hõlmab ainult hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitust ja ei sisalda

välisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi ehitust ega projekteerimist. Kui hankija pidas

välisveevarustuse ja kanalisatsiooni all silmas hoonesisese kanalisatsiooni torustiku väljaviike

esimese kaevuni, siis see töö kuulub hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni kompetentsi

(vastavalt MTR registreeringule „hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või

kanalisatsioonisüsteem“). Palume hankijal viia VK spetsialisti nõuded vastavusse antud hankes

tegelikult teostatavate töödega. Lisaks eespool toodule märgime ära asjaolu, et hoone VK ning

välisveevarustuse ehitustööd on kaks eraldiseisvat spetsialiseerumist ning praktikas ei ole

3-21-1384

3(12)

hankemenetlusest huvitatud isikule teadaolevalt selliseid isikuid, kel oleks mõlemad kutsed,

kuna enamasti on nõuded tööspetsiifikast erinevad ja kutse aluseks on nõutud varasem

töökogemus just vastava eriosa valdkonnas“. Hankija vastas 04.12.2019 pakkujale, et kuna

väliskanalisatsiooniga tegemist ei ole, siis antud tingimuse täitmisel piisab spetsialistist, kellel

on „hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering.

Lisaks juhtis AS Eston Ehitus 29.11.2019 hankija tähelepanu vastuolule hankepassis, mille

alajaotuses C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ on tingimuse „Ehitustööde hankelepingute

puhul: täpsustatud liiki ehitustööde teostamine“ kirjeldus vastuolus tingimuse selgitusega ning

hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega. Hankija vastas 04.12.2019 pakkujale,

et õige on tingimuse selgitus – sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksu-

musega üle 600 000 euro.

2) Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija vastused kooskõlas riigihangete seaduse (RHS)

§ 46 lg-ga 3, mille kohaselt ei tohi selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei oleks

pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alus-

dokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.

3) Toetuse saaja on kohustatud RHS-i järgima tulenevalt meetme määruse § 17 esimesest

lausest. RHS § 3 järgi on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,

sh peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid

võrdselt, mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS §-s 3

kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt

hanke tingimusi ning menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate

asutuste poolt. Seadusandja on mh rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete

ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav.

Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi

võimalikule pakkujale soodsamat olukorda.

4) Selleks, et täita RHS § 3 p-s 1 nimetatud üldpõhimõtet, peaks hankija hoolitsema selle eest,

et hankedokumendid kirjeldaksid juba hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti

võimalikult täpselt. Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt suuremahulisi

täpsustavaid küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse

ebapiisavalt koostanud ning peab seda täiendama. Sellise täiendamise viis ei ole aga selgituste

andmine riigihangete registri teabevahetuse alajaotuses, kuna RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6

kohustavad hankijat muutma hankedokumente, mitte aga esitama muudatusi selgituste kaudu.

Selgituste kaudu hankedokumentide muutmine on lubamatu, kuna huvitatud isikutel pole

kohustust „Teabevahetuse“ alajaotuses sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda ning selleks,

et kõigile huvitatud isikutele oleks kättesaadav sama informatsioon riigihanke objekti kohta,

peab vastav teave olema esitatud riigihanke dokumentides (või hanketeates). Hankija peaks

huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav

informatsioon sisaldus juba hankedokumentides (sh hanketeates) või edastab hankija oma

selgitustega täiendavat informatsiooni, mis võiks koostatavat pakkumust oluliselt muuta.

5) Juhul kui hankija pole hankedokumentides sisalduvat puudulikku infot märganud enne kui

huvitatud isik sellele tähelepanu juhib, on hankija RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6 koosmõjus RHS § 46

lg-ga 3 kohustatud muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise

tähtpäeva ning teavitama hankedokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud

hankedokumendid üheaegselt kohe kõigile pakkujatele ja huvitatud isikutele. Eeltoodust

tulenevalt on selgituste kaudu hankedokumentide muutmine vastuolus RHS § 81 lg-tega 1, 5 ja

6 ja § 46 lg-ga 3 ning RHS § 3 kohaste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

3-21-1384

4(12)

6) Meetme määruse § 19 lg 2 kohaselt nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10,

25 või 100% hankelepingule eraldatud toetusest, kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete

läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud kohustusi. Kirjeldatud rikkumiste olulisust ja

raskust hinnates ei ole proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra,

kuivõrd hankes oli tagatud piisav läbipaistvus ja toetuse saaja tegevus ei olnud eelduslikult

pahatahtlik. Seega ei esine raskendavaid asjaolusid, mille puhul oleks õigustatud ja põhjendatud

kohaldada 100% või 25% tagasinõudmise määra. Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust

otsuses kirjeldatud rikkumise osas rakendada 5% ja 2% finantskorrektsiooni määra. Praegusel

juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemus, kui hankija ei oleks selgitustega muutnud riigihanke alusdokumente. Riigihanke

raames esitati kuus pakkumust, mistõttu oli võimalik pakkumuste võrdlemine. Seega on

põhjendatud ja proportsionaalne rakendada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja

on hanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti maksetaotlustes nr 63275, 64840, 65552

ja 66811 summas 290 914,12 eurot. Seega loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabi-

kõlblikuks 29 091,42 eurot, millest toetus moodustab 20 073,08 eurot ja omafinantseering

9018,34 eurot.

4. Häädemeeste Vallavalitsus esitas RTK 31.03.2021 otsuse peale 10.05.2021 vaide, mille

RTK jättis 21.05.2021 vaideotsusega nr 11.2-8/01480-1 rahuldamata.

1) Toetuse saaja puhul on tegemist hankijaga RHS § 5 tähenduses ning seetõttu tuleb tal

järgida hankija kohta sätestatud reegleid (sh RHS-i) ja talle kehtivaid nõudeid. Toetuse saaja on

kohustatud RHS-i järgmina ka tulenevalt meetme määruse § 17 esimesest lausest.

2) Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus

selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja

hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta. Selgituste andmise

eesmärk on tagada, et hankija ja pakkujad saaksid hanke alusdokumentidest ühtemoodi aru.

Elementaarne hoolsusnõue on kasutada enne pakkumuse tegemist võimalust küsida hanke

alusdokumendi kohta selgitusi, sealjuures ei ole isegi piisava põhjalikkusega ette valmistatud

riigihanke puhul välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid

erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku

sisu (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 16).

3) Oluline on silmas pidada, et selgituste andmisega ei saa hankija muuta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimusi, sest hanke alusdokumentide muutmiseks näeb RHS §

81 ette erikorra. Avatud hankemenetluses kehtestatakse kvalifitseerimise tingimused

hanketeates, tehniline kirjeldus on aga osa hankedokumentidest. Läbi hanketeate aidatakse

tagada hankemenetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba

mahuka hankedokumentatsiooniga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava

kvalifikatsiooni kui hankelepingu eseme osas. Kui hanketeade on sõnastatud selgelt, annab see

kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele

objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostatavatest töödest, nende tegemise

kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (Euroopa Kohtu 22.04.2010

otsus asjas nr C-423/07, p 58).

4) Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt suuremahulisi täpsustavaid

küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse ebapiisavalt

koostanud ning peab seda täiendama. Seega ei ole toetuse saaja järginud RHS § 46 lg-st 3

tulenevat tingimust.

3-21-1384

5(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Häädemeeste vald esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb RTK

31.03.2021 finantskorrektsiooni otsuse tühistamist.

1) Energiatõhususe ja taastuvenergia edendamine avaliku sektori hoonetes on meede, mille

alusel toetust eraldati ning vastavasisulist meedet reguleerib meetme määrus. Kaebajale

teadaolevalt muud õigusaktid viidatud meedet ei reguleeri. Meetme määruse § 17 sätestab

toetuse saaja kohustused. Kahetsusväärselt ei sisalda vaidlustatud otsus meetme määruse § 17

konkreetset punkti, kuigi neid on tervelt 15. Seega on kaebaja pidanud iseseisvalt vaidlustatud

otsuse aluseid sisustama.

2) Kaebaja hinnangul on praegu asjassepuutuvad meetme määruse § 17 p-d 2, 3 ja 5. Meetme

määruse § 17 p 2 ei ole kohaldatav, kuivõrd lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud

hanked on teostatud läbi riigihangete registri. Seda kinnitab nii finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu kui ka asjaolu, et toetuse saaja korraldas riigihangete registri vahendusel avatud

hankemenetlusega riigihanke nr 215094. Kohaldatav ei ole ka meetme määruse § 17 p 3, sest

taotluse rahuldamise otsus tehti 11.07.2019 ning eelviidatud riigihange hanketeade avaldati

13.11.2019, seega ligi 4 kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Ka meetme määruse

§ 17 p 5 ei ole kohaldatav, sest hankeleping sõlmiti 17.01.2020 ning hankeleping esitati

rakendusüksusele 28.04.2020. Finantskorrektsiooni eelnõu ei sisalda ühtki etteheidet nendele

määruse punktidele, sest kaebaja on korrektselt käitunud. Kuna kaebaja on käitunud vastavalt

määruse §-s 17 sätestatule, siis määruse § 19 lg 2 kohaldamise alus puudub.

3) Vastustaja tugineb eelkõige asjaolule, et kui määruse §-s 17 on esitatud lause „Toetuse

saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise

otsusele ja õigusaktidele“, siis on see piisav, et viidata ka RHS-le. Kaebaja sellega ei nõustu.

Kaebaja hinnangul on vastustaja nii finantskorrektsiooni otsuses kui ka vaideotsuses viidanud

abstraktselt õigusaktile ning hakanud seda ise sisustama (lisaks määruse §-s 17 sätestatud

toetuse saaja kohustustele). Võrdlusena peab kaebaja oluliseks välja tuua siseministri

13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse

andmise tingimused ja kord“ § 21 lg 1 p 3, milles on sätestatud, et „hankijana riigihangete

seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid,

riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10

lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus

vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele“.

4) Seonduvalt Remart Ehitus OÜ-le esitatud vastusega märgib kaebaja, et ehitisregistris oleva

info põhjal oli hoonel energiamärgis „C“ juba enne hankemenetluse algust (väljastatud

13.09.2017) ning seetõttu ei ole tegemist alusdokumentide muutmisega. Hanke alus-

dokumentide muutmisega oleks tegemist sellisel juhul, kui hoonel oleks puudunud

energiamärgis või hankija oleks soovinud energiamärgist „B“, kuid seda ei ole hankija

soovinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole haldusaktis esitatud väide tõene.

5) Seonduvalt AS-le Eston Ehitus esitatud vastusega märgib kaebaja järgmist. Kui huvitatud

isik pakkujana esitanuks pakkumuse koosseisus VK spetsialisti(d), siis tulnuks tal lähtuda

kvalifitseerimistingimustest, mis on fikseeritud hanke alusdokumentides, mitte hankija

selgitustest, sest hankija ei ole hanke alusdokumente muutnud. Kuivõrd küsimuste-vastustega

ei saa alusdokumente muuta, on tegemist olukorraga, kus tuleb lähtuda nendest nõuetest, mis

on fikseeritud hanke alusdokumentides. Edukas pakkuja Optimus Ehitus OÜ on esitanud

vastava spetsialisti, kellel on kutsekoja andmetel olemas nii hoone veevarustuse ja

kanalisatsiooni kui ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialiseerumine. Eeltoodu

tähendab sisuliselt seda, et AS Eston Ehitus on esitanud hankijale eksitava väite, nagu ei oleks

3-21-1384

6(12)

võimalik samal isikul kahte erinevat spetsialiseerumist omada. AS Eston Ehitus on esitanud

spetsialisti, kellel on kutsekoja andmetel samuti nii hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni kui

ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialiseerumine. Seega ei ole hankija poolt

selgitustena antud teave kuidagi eksitanud pakkujaid, kes on lähtunud hanke alusdokumentides

sisalduvatest tingimustest. Teoreetiliselt võinuks tekkida probleem ainult sellisel juhul, kui

edukas pakkuja oleks esitanud ainult hoonesisese veevarustuse ja kanalisatsiooni spetsialisti

ning hankijal tulnuks pakkuja jätta kvalifitseerimata. Käesoleval juhul aga sellist olukorda ei

tekkinud.

6) AS Eston Ehitus juhtis veel tähelepanu, et hankepassi alajaotuses C on tingimuse kirjeldus

vastuolus tingimuse selgitusega. Kaebaja vastas huvitatud isikule, et õige on tingimuse selgitus

– sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 eurot.

Tingimuse selgitus oli järgmine: „Pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema

nõuetekohaselt teostanud vähemalt ühe sarnase ehitise projekteerimis ja ehitustööd. Sarnaseks

ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro.“ Seega oli vastav

tingimus olemas ning hankija ei ole seda vastusega muutnud. Tingimuse kirjeldus: „Minimaalne

teostatud tööde arv: 1“. Ka seda ei ole muudetud. Tingimuse kirjelduse alapunkti kirjeldus on

„11310 Hoolekandeasutuse hooned“. Kuivõrd algtingimuses on viidatud samaväärsusele, siis

viide „11310 Hoolekandeasutuse hooned“, on igati loogiline ning pigem võib nentida, et

huvitatud isik on ise ekslikult soovinud muudatust. Nimelt, tingimust on võimalik esitleda

mitmel moel, aga kuna hankija on tingimuse igakülgselt ära selgitanud, siis taolise muudatuse

sisseviimine ei ole obligatoorne. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastusega muudetud hanke

alusdokumente ja tingimusi, mistõttu on haldusaktis esitatud väide väär.

7) Kaebajale rakendati finantskorrektsiooni määra 10%. Vastustaja on rõhutanud, et antud

juhul ei ole kindlustunnet, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemus, kui hankija ei oleks selgitustega muutnud riigihanke alusdokumente. Kaebaja on

seisukohal, et tegemist on põhistamata ja spekulatiivse käsitlusega. Tegemist on spetsiifilise

objektiga ning kvalifitseerimistingimustele vastamiseks peab pakkujal olema varasem kogemus

analoogsete objektide ehitamisel. Seega ei saaks iga huvitatud isik kvalifitseeruda, kuivõrd

esitatud nõuded olid keskendunud hooldekodu ehitamise kogemusele. Kaebajale teadaolevalt

käsitletakse projektide elluviimisel aset leidnud rikkumisi nii, et esmakordne rikkumine on

madalaima määraga tagasinõude protsent (2%) ning iga järgnev rikkumine suurendab

tagasinõude protsendimäära, vastavalt siis järgmine 5%, seejärel 10%. Seetõttu jääb

arusaamatuks, millega on põhjendatud esmase ja ilmselgelt tahtmatu rikkumise eest 10%-line

finantskorrektsiooni määr. See on vastustaja poolt argumenteerimata.

8) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kohustatud järgima RHS-s sätestatut. Vale on väide, et

kaebaja edastas hankemenetluses pakkujatele vastustena uut teavet. Nagu kaebaja eelnevalt

märkis, siis energiamärgis „C“ ei ole uus teave, vaid see teave oli kõigile huvitatud isikutele

kättesaadav ca 24 kuud enne hankemenetluse algust. Spetsialisti kutset ei muudetud, sest

kaebaja ei välistanud ühtki spetsialisti. Kvalifitseerimistingimus on sama, mis riigihangete

registris ning pakkumuste hindamisel ning pakkuja kvalifitseerimisel kohaldati just seda

tingimust. Kokkuvõttes ühtki uut teavet hankemenetluses vastustena ei esitatud ning

pakkumuste hindamisel kohaldati neid tingimusi, mis olid riigihangete registris kõigile

kättesaadavad ja ühtki pakkumust ei tunnistatud mittevastavaks. RHS § 46 lg 3 mõte on mh see,

et kuivõrd selgitustega ei saa muuta hanke alusdokumente, siis kohaldatakse pakkumuste

menetlemisel neid tingimusi, mis on alusdokumentides esitatud. Vaidluse korral tühistataks

igasugused hankija otsused, mis ei tugine hanke alusdokumentidele, vaid selgitustele, sest

selgitused ei ole hanke alusdokumentide koosseisus olevad hindamise alused.

3-21-1384

7(12)

6. RTK palub 31.07.2021 vastuses (täiendatud 02.03.2022) jätta kaebus rahuldamata.

1) Vastustaja jääb 31.03.2021 finantskorrektsiooni otsuses ja 21.05.2021 vaideotsuses

esitatud põhjenduste juurde ning täpsustab neid alljärgnevalt. Vastustaja on finantskorrektsiooni

otsuses viidanud korrektselt meetme määruse §-le 17, § 19 lg-le 2 ning haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 69 lg-le 1. Meetme määruse § 17 esimene lause sätestab, et toetuse saaja on kohustatud

projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele.

Õigusaktide all tuleb mõista kõiki õigusakte, mis toetuse saajale on kohustuslikud järgida, sh

RHS-i, kui toetuse saaja on hankija RHS-i mõistes. Kaebajaks on Häädemeeste vald, kes on

avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 1 p 2 tähenduses. Järelikult tuleb kaebajal hankemenetluse

läbiviimisel järgida RHS-is sätestatud regulatsiooni. Kaebaja ei saa meetme määruse § 17 p-i 2

tõlgendada selliselt, et lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked tuleb teostada läbi

riigihangete registri ilma, et peaks järgima RHS-i. Lähtuvalt eeltoodust pidi kaebaja toetuse

saajana järgima hankemenetluses RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning

isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

2) Kuigi hankija ei pruugi riigihanke alusdokumente koostama asudes olla täpselt teadlik

kõikidest riigihanke objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui

alusdokumentides kirjeldatud asjaolud ja informatsioon on muutunud või täienenud, ei peaks

hankija alusdokumentides sisalduvat informatsiooni kaasajastama. Vastupidi, selleks et oleks

täidetud RHS § 3 p-s 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte, peab hankija

hoolitsema, et riigihanke alusdokumendid kirjeldaksid kõiki asjaolusid ja tingimusi võimalikult

täpselt ning vajadusel muutma alusdokumente. Riigihanke alusdokumentide muutmise

regulatsioon on sätestatud RHS § 81 lg-tes 1, 5 ja 6, millest tulenevalt on hankija kohustatud

muutma hankedokumente enne hanketeates määratud pakkumuste esitamise tähtpäeva ning

teavitama alusdokumentides tehtud muudatustest ja edastama muudetud alusdokumendid

üheaegselt kõigile pakkujatele ja riigihankest huvitatud isikutele. RHS § 46 lg 3 keelab

riigihanke alusdokumentide muutmise selgituste andmisega, seda ka riigihange registris

teabevahetuse rubriigi vahendusel.

3) Vaidlustatud otsuses on õigesti märgitud, et kaebaja on riigihankes nr 215094 muutnud

selgituste andmise teel riigihanke alusdokumente. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et Remart

Ehituse OÜ-le hoone energiamärgistuse osas antud selgitust saaks lugeda selliseks, millega ei

muudeta hanke alusdokumentides esitatud tingimusi. Võttes arvesse, et erineva energia-

tõhususega hoonete ehitamine toob kaasa erinevused kasutatavate materjalide, nende koguse ja

kvaliteedi osas, on pakkuja jaoks nii sisu kui hinna poolest oluline vahe, kas ta peab pakkumuse

koostama hoonele, mille energiamärgis on A, C või H. Ainuüksi asjaolust, et renoveeritav hoone

oli ehitisregistri kohaselt C-klassi energiamärgisega, ei saa järeldada, et pakkujad pidid

mõistma, millist energiatõhusust soovib hankija renoveerimise järgselt saavutada. Hankest

potentsiaalselt huvitatud isikutele, kes soovinuks pakkumuse koostada madalamast energia-

märgise klassist lähtudes, muutunuks hankija selgituste järgselt pakkumuse esitamine

võimatuks või juba esitatud pakkumus riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. Samuti

võinuks C-klassist kõrgemat energiamärgist pakkunud ettevõte soovida hankija uue info

valguses muuta oma esialgset pakkumust ning teha oluliselt madalama maksumuse ja

teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija aktsepteerib renoveeritava hoone

energiatõhususe osas C-klassi energiamärgist.

4) AS Eston Ehitus juhtis 29.11.2019 esitatud küsimuses hankija tähelepanu kvalifitseerimise

tingimuses sisaldunud spetsialisti pädevusnõudele, mis on võrreldes riigihanke esemeks olevate

ehitustöödega rangemad, s.o hanke ese ei sisalda välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitust

ega projekteerimist. Kaebaja tunnistas vastuses pakkujale, et väliskanalisatsiooniga tegemist ei

ole ning antud tingimuse täitmisest piisab spetsialistist, kellel on "hoonesisene või selle juurde

3-21-1384

8(12)

kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering. Hankija on selgituste teel

oluliselt avardanud tingimuse sisu ning see võinuks laiendada võimalike riigihankes osalejate

või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Kui riigihanke alusdokumendid

oleks sisaldanud kvalifitseerimise tingimusena spetsialisti pädevusnõuet üksnes hoonesisene

või selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi kohta, siis oleks hankes

saanud osaleda ka sellised pakkujad, kellel kvalifitseerimise tingimuses märgitud välisvee-

varustuse ja -kanalisatsiooni osas pädev spetsialist puudus. Seetõttu on RHS § 46 lg 3 mõistes

tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud hankes osalemine eelviidatud pakkujatel võimalik.

5) Samuti on hankija selgituste teel avardanud pakkuja AS Eston Ehitus küsimusele vastates

riigihanke alusdokumentides sisaldunud sarnase ehitise mõistet. Hanketeate ja hankepassi

kohaselt loetakse sarnaseks ehitiseks kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro,

kuid sama tingimuse kirjelduses on sarnase ehitise definitsiooni täiendatud viitega ehitise

kasutamise otstarbe koodile 11310 „Hoolekandeasutuste hooned“. Pakkuja küsimusele vastates

hankija sisuliselt taganes viitest hoolekandeasutuste hoonele ning kinnitas, et „õige on

tingimuse selgitus - Sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle

600000 euro.“ Seega on taaskord tegemist uue teabega, ilma milleta ei olnud pakkumuste

esitamine võimalik neil hankest huvitatud isikutel, kel sarnase ehitustööna polnud

referentsobjektina ette näidata hoolekandeasutuste hoonete projekteerimis- ja ehitustööd.

6) Vastustaja rõhutab, et läbi riigihanke alusdokumentide aidatakse tagada hankemenetluse

läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine, kuna pakkujatele on juba mahuka hanke-

dokumentatsiooniga tutvumata teada, mida hankija nõuab nii pakkujat puudutava

kvalifikatsiooni kui hankelepingu eseme osas (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.02.2012 otsus

asjas nr 3-3-1-2-12, p 15.3.). Hankeprotsessis on juhtiv roll hankijal ning ebapiisavalt koostatud

riigihanke alusdokumentide eest vastutab seetõttu alati hankija (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p 39). Hanke alusdokumentides kehtestatud tingimused ei või olla

eksitavad ega vastuolulised. Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt

lubamatud ning see ei ole kooskõlas RHS § 3 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega.

7) Puudub igasugune kindlustunne, et korrektselt sõnastatud või muudetud riigihanke

alusdokumentide korral oleks võimalik riigihankes osalejate hulk võinud suurem olla. Hankest

huvitatud isikute ringi ei ole võimalik faktiliselt kontrollida ega kindlaks määrata, kuivõrd sinna

ei kuulu üksnes hanke juurde registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes

oleksid saanud iseenesest hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes

osalemise nõuetele, kuid kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei

esitanud. Seetõttu ei ole võimalike riigihankes osalejate hulga laienemist võimalik välistada.

8) Ekslik on kaebaja tõlgendus, mille kohaselt peab meetme määruse § 19 lg-s 2 kehtestatud

tagasinõudemäärasid rakendama selliselt, et esmakordse rikkumise korral tuleb rakendada

madalaimat tagasinõude protsenti ning iga järgneva rikkumise korral astme võrra rangemat

protsendimäära. Meetme määruse § 19 lg 2 sõnastusest nähtuvalt tuleb rakendatava protsendi-

määra suuruse valikul võtta arvesse rikkumise raskust, mitte rikkumiste arvu ega järjekorda.

Seega seisneb finantskorrektsiooni otsuses nimetatud rikkumise puhul vastustaja kaalutlusruum

viie võimaliku tagasinõudeprotsendi vahel valiku tegemises. Vastustaja on finantskorrektsiooni

otsuse toonud välja põhjendused, miks ei olnud käesoleva hankerikkumise raskust arvestades

põhjendatud madalamate 2 ja 5 protsendiste määrade kohaldamine. Madalama tagasi-

nõudemäära rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka

Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019)

3452 p 2.1 ap-le 4 tuleb rikkumise puhul, kus hankedokumentides oluliste muudatuste tegemisel

ei pikendatud pakkumuste esitamise tähtaegu, kohaldada 10%-list tagasinõudemäära.

3-21-1384

9(12)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et Häädemeeste Valla kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Pooled vaidlevad RTK 31.03.2021 finantskorrektsiooni otsuse õiguspärasuse üle.

Nimetatud finantskorrektsiooni otsusega on RTK muutnud kaebaja suhtes 11.07.2019 tehtud

otsust, millega eraldati kaebajale projekti „Häädemeeste Hooldekodu energiatõhususe

parandamine“ elluviimiseks toetust. Vastustaja leidis, et nimetatud projekti raames läbi viidud

riigihankes nr 215094 rikkus kaebaja riigihanget reguleerivaid õigusnorme (RHS § 46 lg 3, §

81 lg-d 1, 5 ja 6 ning RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid), mistõttu tuleb meetme määruse §

17, § 19 lg 2 ja HMS § 69 lg 1 alusel kõnesoleva hankega seotud abikõlblikke kulusid vähendada

10% võrra. Kaebaja seevastu on seisukohal, et nimetatud otsuse tegemiseks puudus RTK-l

õiguslik alus. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, millist meetme määruse §-s 17

nimetatud kohustust on ta rikkunud, samuti ei näe meetme määruse § 17 ette toetuse tagasi-

nõudmist üksnes RHS rikkumis(t)ele viidates. Kaebaja on ka seisukohal, et RTK väited RHS-s

sätestatud õigusnormide rikkumisest on alusetud, kuivõrd kaebaja ei ole hankemenetluses

hanke alusdokumente muutnud ning põhjendamata on 10%-line finantskorrektsiooni määr.

Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul võtta seisukoht küsimustes, kas RHS-s sätestatud õigus-

normide rikkumine annab praegusel juhul õiguse / aluse finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks

ning kui jah, siis kas kaebaja on reaalselt projekti elluviimisel RHS-s sätestatud õigusnorme

rikkunud (s.o kas kaebaja on riigihankes nr 215094 selgituste andmise teel muutnud riigihanke

alusdokumente) ja kas vastustaja on õiguspäraselt määranud finantskorrektsiooni määraks 10%.

9. Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuses on viidatud meetme määruse § 17 esimesele

lausele, § 19 lg-le 2 ning HMS § 69 lg-le 1.

Meetme määruse § 17 esimene lause sätestab, et toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima

vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Meetme määruse §

19 lg 2 sätestab, et kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle samas

määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 2, 5, 10, 25 või

100% hankelepingule eraldatud toetusest. HMS § 69 lg 1 sätestab, et tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või

hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et meetme määrus annab vastustajale õiguse toetuse

tagasinõudmiseks olukorras, kus toetuse saaja ei ole täitnud õigusaktides (nt RHS-s) sätestatut.

On tõsi, et meetme määruse §-s 17 on konkreetselt välja toodud 15 kohustust, mida tuleb toetuse

saajal täita. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et lisaks nendele 15-le määruses nimetatud

konkreetsele kohustusele tuleb projekti elluviimisel järgida ka esitatud taotlust, taotluse

rahuldamise otsust ja õigusakte. Seega juhul, kui projekti elluviimisel viib toetuse saaja läbi

riigihanke menetluse, siis sellega kaasneb toetuse saajal ka kohustus järgida RHS-s sätestatud

nõudeid. Vastav kohustus tuleneb RHS-ist endast (nt RHS §-d 1, 3 ja 5) ning meetme määrus

ei saa seda muuta. Vastupidisele seisukohale ei vii ka kaebaja viidatud siseministri 13.02.2015

määruse nr 4 § 21 lg 1 p 3, milles on toetuse saaja kohustuste hulgas eraldi (täpsemalt) välja

toodud kohustus järgida hankijana hangete läbiviimisel RHS-s kehtestatud nõudeid. Seega,

kuna kaebaja korraldas riigihanke nr 215094, siis oli ta hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses

ning tal oli nii RHS-i kui meetme määruse § 17 esimese lause järgi kohustus järgida RHS-i.

Kaebaja on ka ise kaebuses märkinud, et „Vaidlust ei ole selles, et Kaebaja on kohustatud

järgima Riigihangete seaduses sätestatut“. Kui toetuse saaja ei järgi RHS-s sätestatud nõudeid,

annab meetme määruse § 19 lg 2 aluse finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Lisaks tuleneb

ka meetme määruse § 19 lg 1 p-st 3 rakendusüksusele õigus teha taotluse rahuldamise muutmise

otsus, kui toetuse saaja ei ole täitnud õigusaktides sätestatut.

3-21-1384

10(12)

10. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kaebaja on riigihanke nr 215094 läbiviimisel rikkunud

RHS § 46 lg-t 3, § 81 lg-d 1, 5 ja 6 ning RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid (millele

on viidatud vaidlustatud RTK 31.03.2021 otsuses).

RHS § 3 p-d 1 ja 2 sätestavad, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima

järgmisi põhimõtteid: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja

proportsionaalselt (p 1) ning hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (p 2). RHS § 46 lg 3 sätestab, et riigihanke

alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi

sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba

esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.

Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdoku-

mente muuta. RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6 sätestavad riigihanke alusdokumentide muutmise korra.

11. RTK on vaidlustatud otsuses leidnud, et hankija / toetuse saaja 04.12.2019 selgitused

Remart Ehitus OÜ-le ja AS-le Eston Ehitus muutsid / täiendasid olemasolevaid riigihanke

alusdokumente.

11.1. Remart Ehitus OÜ küsis 04.12.2019 hankijalt, kas hoonel on ette nähtud kindel

energiamärgis, mis tuleb saavutada, millele hankija samal päeval vastas, et otseselt ette antud

ei ole, aga vähemalt „C“ tuleks saavutada. Kuivõrd hanke alusdokumendid nimetatud tingimust

(s.o vähemalt energiamärgis „C“ tuleb saavutada) ei sisalda, siis tuleb vastustajaga nõustuda, et

hankija on oma vastusega andnud Remart Ehitus OÜ-le uut teavet ning seega ka muutnud /

täiendanud RHS § 46 lg 3 tähenduses hanke alusdokumente (mitte pelgalt selgitanud).

Kohtu hinnangul ei saa pidada hanke alusdokumentide pinnalt selgeks, millist energiamärgist

eeldatakse hoonele renoveerimise tulemusena. Asjaolust, et kõnesoleval hoonel oli ehitisregistri

andmetel renoveerimise eelselt energiamärgis „C“, võib küll olla mõistlik järeldada, et vähemalt

sama taset oodatakse ka renoveerimise tulemusena, kuid hanke alusdokumendid otsesõnu seda

siiski ette ei näe. Seejuures ei ole olemasolev energiamärgis n.ö aegumatu suurus (vt

ehitusseadustiku § 66 lg 3). Teisalt võib ainuüksi projekti nimetuse pinnalt („Häädemeeste

Hooldekodu energiatõhususe parandamine“) tõusetuda põhjendatud arvamus, et renoveerimise

tulemusena oodatakse kõrgema energiamärgise saavutamist, s.o nt klass „B“ või „A“. Seega

tuleb asuda seisukohale, et oodatava energiamärgise / energiatõhususe miinimumklassi

fikseerimine Remart Ehitus OÜ-le antud vastuses on oma olemuselt uus teave RHS § 46 lg 3

tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et erineva energiamärgise saavutamine hoone renoveerimisel

toob kaasa erineva pakkumuse kogumaksumuse, mis oli kõnesoleva hanke juures ainsaks

hindamiskriteeriumiks (s.o vähim maksumus on parim1). Ei saa välistada, et nimetatud

tingimuse kajastamisel riigihanke alusdokumentides oleks võinud olla erinev nii pakkujate ring

kui ka esitatud pakkumiste sisu.

11.2. AS Eston Ehitus pöördus 29.11.2019 hankija poole seoses kvalifitseerimistingimusega,

mis näeb ette, et „Pakkuja riigihanke objektiks olevate eriosade projekteerimistööde ja

ehitustööde (võib olla sama isik) teostamise eest vastutavatel isikutel peab olema vähemalt

eriosale vastav kvalifikatsioon: /../ vastutusvaldkond „hoone veevarustus ja kanalisatsioon

(VK) (sh välisveevarustus ja kanalisatsioon), isiku kvalifikatsioon vähemalt diplomeeritud

veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (või samaväärne)“. AS Eston Ehitus juhtis

1 vt riigihanke nr 215094 hindamiskriteeriume, https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/1614711/evaluation

3-21-1384

11(12)

hankija tähelepanu asjaolule, et kõnesolev hange hõlmab ainult hoonesisese veevarustuse ja

kanalisatsiooni ehitust ega sisalda välisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemi ehitust ega

projekteerimist, mistõttu tuleks hankijal VK spetsialisti nõuded viia vastavusse hanke esemeks

olevate töödega. Hankija vastas 04.12.2019 AS-le Eston Ehitus, et „Kuna väliskanalisatsiooni-

ga tegemist ei ole, siis antud tingimuse täitmisel piisab spetsialistist, kellel on „hoonesisene või

selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem" registreering“.

Eeltoodust nähtub ka kohtule selgelt, et 04.12.2019 vastusega AS-le Eston Ehitus on hankija

muutnud (avardanud) kõnesolevat kvalifitseerimistingimust. Nimelt diplomeeritud veevarus-

tuse- ja kanalisatsiooniinseneri 7. taseme kutse saamiseks peab valima vähemalt ühe

spetsialiseerumise, s.o kas hoone veevarustus ja kanalisatsiooni või välisveevarustus ja

kanalisatsioon. See aga ei tähenda, et kutse saamiseks ei võiks valida ka mõlemat

spetsialiseerumist / kompetentsi.2 Kuivõrd hankija kvalifitseerimistingimuse sõnastus viitab

selgelt ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni kompetentsi olemasolu vajadusele, siis oli

hankija 04.12.2019 vastusel tingmust muutev toime. Hoolas hankija peab olema suuteline oma

tegeliku tahte riigihanke alusdokumentidesse vastavalt kirja panema. Kui hankija on tingimuse

kirjalikul formuleerimisel ebaõnnestunud, siis peab ta oma vea parandamiseks riigihanke

alusdokumente selleks ette nähtud tähtajal ja korras muutma (RHS § 81 lg-d 1, 5 ja 6). Sarnaselt

vastustajale leiab kohus, et nimetatud tingimuse korrektsel sõnastamisel / formuleerimisel oleks

võinud huvitatud isikute ja pakkujate ring kõnesolevas hankes olla suurem, sh oleks võinud olla

erinev ka hankemenetluse tulem.

Sealjuures ei saa pidada põhjendatuks kaebaja väiteid, justkui esitasid edukas pakkuja Optimus

Ehitus OÜ ja AS Eston Ehitus hankijale / kaebajale spetsialistid, kellel olid olemas mõlemad

diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutses ette nähtud kompetentsid.

Kutseregistri veebilehelt3 ei nähtu, et kaebaja mainitud spetsialistidel oleks olemas

spetsialiseerumine ka välisveevarustuse ja kanalisatsiooni erialale. See asjaolu aga viitab, et

hankija ei ole sellisel juhul ka ise tegelikkuses järginud enda poolt kehtestatud hanketingimust

(mille osas kaebaja selgitas kohtumenetluses, et seda ei ole muudetud), mis ei ole kooskõlas

eeskätt RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega.

11.3. AS Eston Ehitus juhtis 29.11.2019 hankija tähelepanu ka hankepassi alajaotises „C:

Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ esinevale vastuolule. Nimelt tingimuse „Ehitustööde

hankelepingute puhul: täpsustatud liiki ehitustööde teostamine“ kirjeldus sisaldab teavet

„Minimaalne teostatud tööde arv: 1“ ja „Kirjeldus: 11310 Hoolekandeasutuste hooned“, samas

on tingimuse selgituseks märgitud, et „Pakkuja peab viimase viie aasta jooksul olema

nõuetekohaselt teostanud vähemalt ühe sarnase ehitise projekteerimis ja ehitustööd. Sarnaseks

ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600000 euro“. AS Eston Ehitus

palus hankijal kõrvaldada tingimuse kirjelduses sisalduv viide „11310 Hooldekandeasutuste

hooned“. Hankija vastas 04.12.2019 AS-le Eston Ehitus selliselt, et „õige on tingimuse selgitus

– sarnaseks ehitiseks loetakse kõik hooned ehitusliku maksumusega üle 600 000 euro“.

Eeltoodust nähtuvalt on hankija oma 04.12.2019 vastuses andnud AS-le Eston Ehitus taaskord

uut teavet, märkides, et pakkumuse esitamisel tuleb lähtuda üksnes tingimuse selgitusest.

Teisisõnu teatas hankija seda, et ettevõtjal ei pea olema varasem kogemus analoogsete /

hoolekandeasutuste hoonete projekteerimise ja ehitustööde teostamisel, vaid tingimuse

täitmisest piisab, kui ettevõtja on nõuetekohaselt projekteerimis- ja ehitustöid teostanud

varasemalt ükskõik millisele hoonele, mille ehituslik maksumus on olnud üle 600 000 euro.

Sellist tõlgendust aga ei toeta hanketingimuse tekst. Hankealane teave tuleb riigihanke

alusdokumentides esitada täies ulatuses ja läbimõeldult, jätmata ruumi ebaselguste omal

2 vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10730161

3 vt https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/avalik_kutsetunnistused/?

3-21-1384

12(12)

äranägemisel sisustamiseks4. Eeltoodud seisukohti ei muuda ka kaebuses toodud paljasõnalised

väited, justkui hankija pidas siiski õigeks nii tingimuse selgitust kui ka kirjeldust

(„algtingimuses on viidatud samaväärsusele, siis viide „11310 Hoolekandeasutuse hooned“,

on igati loogiline“ ja „Tegemist on spetsiifilise objektiga ning kvalifitseerimistingimustele

vastamiseks peab pakkujal olema varasem kogemus analoogsete objektide ehitamisel“).

11.4. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et praegusel juhul on hankija hankemenetluses

pakkujate küsimustele vastamisel esitanud uut teavet, mida ei saa pidada riigihanke

alusdokumentide tingimuste selgitamiseks, vaid muutmiseks, mis on RHS § 46 lg 3 kohaselt

keelatud. Ka kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et selgituse küsimise kui meetmega on

võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet, kuid selle

meetmega ei saa asuda muutma riigihanke alusdokumente (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, p 18). Kui hankija ei ole ise rangelt kinni pidanud enda

poolt kehtestatud riigihanke alusdokumentidest, siis ei saa ka väita, et ta oleks järginud RHS §

3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuskohustust ja võrdse kohtlemise põhimõtet (vt ka Euroopa

Kohtu 10.10.2013 otsus asjas C-336/12, p 40; 06.11.2014 otsus asjas C-42/13, p-d 42-44, 46 ja

50, Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, Tallinna Ringkonnakohtu

09.07.2021 otsus asjas nr 3-21-722, p 12). Seega on vastustaja vaidlustatud otsuses jõudnud

õigustatult ja põhjendatult järeldusele, et kaebaja on riigihanke nr 215094 läbiviimisel rikkunud

RHS § 46 lg 3 koostoimes RHS § 81 lg-tega 1, 5 ja 6 ning RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtteid. Välistada ei saa võimalust, et hanketingimuste õiguspärasel kehtestamisel

oleks kõnesolevas hankes võinud osaleda veel mõni pakkuja ja / või mõni hankes osalenud

pakkuja oleks esitanud teistsuguse sisuga pakkumuse, mis ühtlasi toonuks kaasa teistsuguse

hankemenetluse tulemuse (mh oleks võinud kujuneda hankelepingu hind madalamaks).

Kaebaja ei ole kaebuses tõendanud ega usutavalt põhistanud, et selline võimalus oleks

ilmselgelt välistatud.

12. Kohus leiab, et vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuses on rikkumise raskust hinnatud ja

korrektsiooni määra kaalutud ja põhjendatud. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea

vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastustajal oli korrektsiooni määra üle

otsustamisel lai kaalutlusruum. Ühtlasi on vastustaja vastuses kaebusele selgitanud õigesti, et

tulenevalt meetme määruse § 19 lg-st 2 tuli finantskorrektsiooni määramisel arvesse võtta

eeskätt rikkumise raskust, mitte lähtuda finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel üksnes

asjaolust, kas tegemist oli kaebaja esmakordse rikkumisega. Sellist lähenemist meetme

määrusest ei tulene. Õige on ka see, et kaebaja rikkumisest tulenevalt ei ole võimalik hinnata,

kes ja millise hinnaga oleks võinud veel pakkumuse hankemenetluses esitada.

13. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et vaidlusalune finantskorrektsiooni otsus on õiguspärane

ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei

tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4 M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019, lk 55