1-20-8635/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8635 Kohtulahend Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsus I.X-i süüdimõistmises KarS § järgi

213 lg 1 ja karistamises vangistusega 3 kuud, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kas

eväli Süüdimõistetu I.X (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxx xx-x xxxxxxxxxx) Asja menetlemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §

2 ja KarS § 74 lg 4, kohus -dest 145, 427, 43

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja p ikendada KarS § 74 lg 4 alusel I.X-ile määratud katseaega kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 04. september 2022. 2. ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi Määrus edastada süüdimõistetule esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. I.X Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega

213 lg

on süüdi mõistetud KarS § järg mõistetud karistuseks i ja

3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.X 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid KarS § 75 lg ja kohustusi.

2 p 1 alusel kohustati I.X-i heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt alates 2021.a juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot.

2. Kriminaalhooldaja on

esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Ettekandest nähtuvalt ei ole I.X täitnud I.X-i kohta.

talle kohtu poolt määratud lisakohustust. Isikul on seisuga 29.03.2022 tasumata 192,40 eurot. I.X-i enda kui ka ametniku hinnangul ei suuda isik nimetatud summat käitumiskontrolli lõpuks, s.o 04.05.2022, ära tasuda. I.X-i kriminaalhooldus algas 20.05.2021. Esmane registreerimine toimus 27.05.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Toimunud on 12 registreerimist. I.X-ile määrati KarS § 75 lg 2 p 1 alusel lisakohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt 2021. aasta juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot. Hooldusalune on esitanud kriminaalhooldajale pangakontoväljavõtted, kus nähtub, et 08.07.2021, 30.10.2021, 23.12.2021 ja 29.03.2022 tasus isik

100 eurot, see tähendab, et kokku on tasunud xxxxxxx xxxxxxxx xx -le 400 eurot. 29.03.2022 seisuga on tasumata 192,40 eurot. TÖR väljavõtte järgi lõpetati isikuga 28.10.2021 tööleping xxxxxx-xxxx xx -is poolte kokkuleppel. Isik põhjendas et ta tuli töölt ära, sest vaimne tervis ei pidanud antud ametnikule suuliselt, töökohal vastu. Vestlustest isikuga on selgunud, et isik pole selles osas arsti poole pöördunud ning seetõttu ei esitanud ametnikule ka arstitõendit. 03.12.2021 Eesti Töötukassa järelepäringu vastusest selgub, et I.X on töötuna arvele võetud alates 17.11.2021 ning tööotsingute nõustamised toimuvad telefoni teel töövahenduskonsultandi Inna Tambergiga. Käesoleval ajal on hooldusalune rääkinud kriminaalhooldajale, et ta vaatab pidevalt töökuulutusi ning kandideerib talle sobivatele kohtadele. 07.04.2022 kohtumisel rääkis I.X , et käis proovipäeval xxxxxxx xxxxxxx puhastusteenindaja ametikohal. TÖR väljavõtte järgi on isik võlaõigusliku lepingu alusel - - xxxxxxxx xxxxxx xx sse tööle nimetatud järgmistel kuupäevadel: 09.04.2022 10.04.2022, 16.04.2022-17.04.2022, 23.04.2022-24.04.2022 ja 30.04.2022. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada I.X-i katseaega 4 kuu võrra, s.o 04.09.2022. Ametniku hinnangul on hooldusalune motiveeritud tekitatud kahju täies ulatuses hüvitama – ta on asunud tööle, samuti on isik siiani võimete kohaselt maksnud. Vestluses, kus kriminaalhooldusametnik selgitas hooldusalusele erakorralise ettekande esitamise põhjust, nõustus I.X , et käitu pikendamine võimaldab tal kahju täies ulatuses miskontrolli hüvitada. Kriminaalhooldaja hinnangul on 4 kuud piisav aeg selleks, et tasuda 192,40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS

427 lg 1 kohaselt k

§ aristusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg

2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike

4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS -st 3 ei § – -des 425 4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (Kr ) lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule HS § 31 kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. § 31 KrHS lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning

kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 04.05.2021 otsusega on I.X tunnistatud

213 lg 1

süüdi KarS § järgi ja mõistetud karistuseks KarS § 74 lg 1, 3 alusel

3 kuud vangistust. otsustati vangistust täitmisele mitte pöörata, kui I.X 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati I.X-i heastama kuriteoga tekitatud kahju 1 aasta jooksul, tasudes igakuiselt alates 2021.a juunist kannatanule vähemalt 50 eurot, viimase osamakse suurus on 42,40 eurot.

5. , et Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, nähtub süüdimõistetu on kohtuotsusega temalt välja mõistetud tsiviilhagi 592,40 eurot katteks suutnud tasuda 400 eurot. Seisuga 29.03.2022 on veel tasumata 192,40 eurot. I.X-ile määratud kriminaalhooldus lõpeb 04.05.2022. Kirjalikus seletuses on I.X 07.04.2022 märkinud, et maksmine on liikunud edasi majanduslikel ja tervislikel põhjustel (tl 3). Vestluses kriminaalhooldusametnikuga I.X nõustus katseaja pikendamisega, mis võimaldaks tal kahju terves ulatuses hüvitada.

6. e

Kohus peab otstarbekaks anda süüdistataval võimalus temalt kohtuotsusega välja mõistetud kahju terves ulatuses Kuna I.X on hüvitamiseks. nõuet vastavalt oma võimalustele tasunud ja tal on soov tekitatud kahju hüvitada, on põhjendatud pikendada KarS § 74 lg 4 alusel

I.X-ile ud katseaega 4

04. määrat kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks september 2022.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § –

2. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 39 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada päevajooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik