2-16-8247/129 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-8247

Kohtuasi

X ja Y hagi OÜ East Invest vastu leppetrahvi 26 600

euro saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.septembri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (määruskaebuse esitaja I): X (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX)

Hageja II (määruskaebuse esitaja II): Y (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht E. XXX, e-post XXX)

Kostja (vastustaja): OÜ East Invest (registrikood

11013885, aadress

Jahu 12-201, 10415

Tallinn),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (e-post

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.septembri 2021.a määrus jätta muutmata.

2. X ja Y määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse hagejatelt

kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude väljamõistmise osas. Määrus ei ole TsMS §

159 lg-st 2 tulenevalt edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu

määruse eksperdi tasu kindlaks määramisega seonduvalt (maakohtu määruse resolutsiooni

punkt 2).

2-16-8247

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 26.mail 2016.a Harju Maakohtule OÜ East Invest

(kostja) vastu hagi leppetrahvi 26 600 euro väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus jättis 21.veebruari 2020.a otsusega hageja II hagi seoses hagi

tagasivõtmisega läbi vaatamata ning hageja I hagi rahuldamata, menetluskulud solidaarselt

hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsusega jäeti hageja II hagi

menetlemise kulud hageja II kanda ja hageja I hagi menetlemise kulud hageja I kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja I kanda. Riigikohtu 14.detsembri 2020.a määrusega

jäeti hageja I kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud

hageja I kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsus jõustus 14.detsembril 2020.a.

3. OÜ East Invest (kostja) esitas 09.oktoobril 2019.a Harju Maakohtule menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud 10.oktoobri 2019.a seisuga (arvestamata

istungi kulusid) 8080,10 eurot, sh 1) õigusabikulud summas 4407 eurot 20,85 h eest, millest

19,35 h osutas õigusabi vandeadvokaat Anton Sigal tunnihinnaga 220 eurot (ilma

käibemaksuta) ja 1,5 h assistent EA tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta); 2)

printimiskulusid summas 65 eurot (toimiku printimine, 0,13 eurot/lk) ning 3) transpordikulu

8,10 eurot (transport kohtusse ja tagasi toimikuga tutvumiseks) ja 4) ekspertiisi kulu 3600 eurot.

Kostja on käibemaksukohustuslane. Kõik kulud on tekkinud seoses käimasoleva menetlusega

ning kostja palus need hagejatelt solidaarselt välja mõista koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

4. Hagejad vaidlesid kostja maakohtus kantud menetluskulude suurusele ja leidsid, et

põhjendatud tunnitasu oleks maksimaalselt 145 eurot tund.

5. Kostja esitas 26.juunil 2020.a Tallinna Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt osutati kostjale õigusabi apellatsiooniastmes 6 h ulatuses summas 1320 eurot,

tunnihinnaga 220 eurot (ilma käibemaksuta). Kõik kulud on kantud seoses käesoleva

menetlusega. Lahendis palus kostja märkida, et kuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud

määras.

6. Hageja I vaidles kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurusele ja leidis, et

põhjendatud tunnitasu oleks maksimaalselt 140 eurot tund.

7. Kostja täpsustas 14.detsembri 2020.a ja 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis enda

menetluskulusid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 27.septembri 2021.a määrusega kostja taotluse menetluse

kiirendamiseks

ja

rakendas

menetluse

kiirendamise

abinõuna

menetluskulude

kindlaksmääramist (resolutsiooni punkt 1); määras ekspert MS tasu suuruseks 3600 eurot

2-16-8247

(resolutsiooni punkt 2); rahuldas osaliselt kostja Harju Maakohtus kantud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse (resolutsiooni punkt 3) ja määras kostja Harju Maakohtus kantud

menetluskulude suuruseks 6929,10 eurot (resolutsiooni punkt 4); mõistis X-lt kostja kasuks

välja Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot (resolutsiooni punkt 5); mõistis X-

lt kostja kasuks välja viivise Harju Maakohtus kantud menetluskulude 3464,55 eurot tasumata

osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest

alates kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 6); mõistis Y-lt kostja kasuks välja Harju Maakohtus

kantud menetluskulud 3464,55 eurot (resolutsiooni punkt 7); mõistis Ylt kostja kasuks välja

viivise Harju Maakohtus kantud menetluskulude 3464,55 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

(resolutsiooni punkt 8); jättis rahuldamata kostja avalduse Harju Maakohtus kantud

menetluskulude 2141 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 9); rahuldas osaliselt OÜ

kostja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

(resolutsiooni punkt 10); määras kostja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 720 eurot (resolutsiooni punkt 11); mõistis X-lt kostja kasuks välja Tallinna

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 720 eurot (resolutsiooni punkt 12); mõistis X-lt kostja

kasuks välja viivise Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude 720 eurot tasumata osalt

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates

kuni täitmiseni (resolutsiooni punkt 13); jättis rahuldamata kostja avalduse Tallinna

Ringkonnakohtus kantud menetluskulude 600 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt

14) ja Riigikohtus kantud menetluskulude 110 eurot kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt

15).

9. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 28.novembri 2018.a

määrusega kostja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks ja kohustati kostjat 18.veebruari 2019.a

kohtumäärusega tasuma eksperdikulude katteks ettemaksu summas 3600 eurot. Harju

Maakohtu 04.augusti 2019.a määrusega määrati ekspertiis ja ekspertiisi läbiviimine tehti

ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile MS-le. Kohtuasja materjalidest nähtub ekspertiisi

27.mai 2019.a arve nr 20SA19 summas 3600 eurot. Ekspert on selgitanud tasu kujunemist

järgnevalt: 30 h tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab toimikuga ja

lähteandmetega tutvumist, kohtvaatluse läbiviimist ja vajadusel uuringuid, algandmete

analüüsi, järelduste tegemist, ekspertiisiakti vormistamist.

10. Kohtus kontrollis eksperdi tasu arve vastavust Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a

määruses nr 322 (kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu

maksmise ja kulude hüvitamise kord (Kord) sätestatule. Korra § 4 lg 1 sätestab, et eksperdile

makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10-40-kordne „Töölepingu seaduse“ § 29 lõike 5

alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on

vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. 2019.aastal oli tunnitasu alammäär 3,21

eurot. Eksperdi tunnitasu suurus võis olla kuni 128,40 eurot (3,21*40). Kord ei sätesta

ekspertiisi koostamise osas ajalisi piiranguid. Kohus leidis, et võimalik ajakulu peab olema

mõistlik ning ekspertiisile ei tohi kuluda rohkem aega, kui sellise ekspertiisi teostamiseks

tavaliselt on vaja ning arvestades ekspertiisi olemust, tehtud toimingute mahtu ning eksperdi

tasumäära suurust, on ekspertiisi maksumus 3600 eurot põhjendatud. Kohus määras ekspert MS

ekspertiisitasu suuruseks 3600 eurot (TsMS § 159 lg 1).

11. Kohus tugines menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg-le 1 ning määras kostja

menetluskulud kindlaks eraldi seonduvalt menetlusega maakohtus ja ringkonnakohtus.

12. Kostja menetluskuludeks maakohtus 09.oktoobri 2019.a menetluskulude nimekirja

kohaselt on 8960,10 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest

2-16-8247

4407 eurot (20,85 h õigusabi), millele lisandub 10.oktoobri 2019.a istungil avaldatu järgi 880

eurot (kokku 4 h ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine tunnitasuga 220 eurot). Kokku

kostja lepingulise esindaja õigusabi osutamine maakohtus 24,85 h. Samuti kostja maakohtu

menetluskulud koosnevad printimiskuludest 65 eurot, transpordikuludest 8,10 euro ja

eksperdikuludest 3600 eurot. Kostja täpsustas 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis enda

maakohtu menetluskulusid, millest nähtuvalt on kostja täiendavad menetluskulud 110 eurot

(0,5 h õigusabi tunnitasuga 220 eurot (ilma käibemaksuta)), mis koosnevad lepingulise esindaja

tasust (menetluse kiirendamise 19.augusti 2021.a taotluse koostamine ja 20.septembri 2021.a

menetlusdokumendi

koostamine).

Eeltoodut

arvestades

nõuab

kostja

maakohtus

menetluskulude 9070,10 eurot hüvitamist.

13. Kohus leidis, et asja õiguslikku keerukust ja mahtu arvesse võttes ületab kostja lepingulise

esindaja tunnitasumäär 220 eurot sarnases asjas vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse

turuhinda. Kohus luges käesolevas asjas kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks tasumääraks 160 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu).

14. Kohus pidas kostja lepingulise esindaja toiminguid maakohtus vajalikeks ja põhjendatuks

osaliselt. Kostja lepingulisel esindajal kulus maakohtus õigusabi osutamiseks aega kokku 25,35

tundi (24,85+0,5=25,35). Menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega

tutvumisest, menetlusdokumentide koostamisest ja kohtutele esitamisest ning kohtuistungil

osalemisest. Kohtu leidis, et lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 20,35 tunni ulatuses.

15. Kostjal kulus 09.oktoobri 2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt 05.augustil 2019.a

kohtutoimikuga tutvumiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on tegemist antud juhul mittevajaliku

kuluga. Toimingu tegi kostja lepinguliseks esindajaks mitteolev isik, kes ei ole kohtumenetluses

kostjat esindanud. Kostja lepinguline esindaja oli menetluse kestel põhjalikult materjalidega

tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, mistõttu puudus täiendav vajadus toimikuga

tutvumiseks 1,5 tunni ulatuses. Kostjal kulus 20.septembri 2019.a menetlusdokumendi

koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks perioodil 19.august 2019.a - 20.september

2019.a aega kokku vähemalt 14 h. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu 6,5 lehel,

millele lisanduvad menetlusdokumendi lisad. Kohus leidis, et menetlusdokumendi

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg on maksimaalselt 11 h, mistõttu ajakulu

ei ole põhjendatud 3 h ulatuses. Kostja täpsustas 20.septembri 2021.a menetlusdokumendis

enda maakohtu menetluskulusid, millest nähtuvalt on kostja täiendavad menetluskulud 110

eurot (0,5 h õigusabi tunnitasuga 220 eurot (ilma käibemaksuta)). Kohtu hinnangul ei ole kostja

lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h põhjendatud. Ülaltoodut arvestades on kostja lepingulise

esindaja kulud maakohtus vajalikud ja põhjendatud summas 3256 eurot (ajakulu 20,35 h x

tunnitasu 160 eurot = 3256 eurot).

16. Kostja printimiskulud 65 eurot ja transpordikulud 8,10 eurot on seadusest tulenevalt

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (TsMS § 143 ja TsMS § 144). Sellele lisandub

eelnevalt kindlaks määratud eksperdi tasu 3600 eurot.

17. Kohus määras kindlaks kostja maakohtus kantud menetluskulud 6929,10 eurot (lepingulise

esindaja kulu 3256 eurot+eksperdikulud 3600 eurot+printimiskulud 65 eurot + transpordikulud

8,10 eurot = 6929,10 eurot). Kohus mõistis kummaltki hagejalt kostjaks kasuks välja maakohtus

kantud menetluskulud 3464,55 eurot koos viivisega VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

18. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus 26.juuni 2020.a menetluskulude nimekirja

kohaselt on 1320 eurot (ilma käibemaksuta) (6 h õigusabi). Kohus pidas kostja lepingulise

esindaja toiminguid ringkonnakohtus osaliselt vajalikuks, põhjendatuks ja kohtuvaidluse

2-16-8247

keerukusest lähtuvalt proportsionaalseks 4,5 h ulatuses tunnitasuga 160 eurot. Kostjal kulus

30.märtsi 2020.a apellatsioonkaebuse vastuse menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks

vajalikeks toiminguteks aega kokku 6 h. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu 3 lehel.

Kohus leidis, et kostja menetlusõiguste mõistlikuks teostamiseks kuluv aeg oli maksimaalselt

4,5 h.

19. Kohus määras ülaltoodud põhjendustel kindlaks kostja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud 720 eurot (lepingulise esindaja ajakulu 4,5 h x tunnitasu 160 eurot) ning mõistis

hagejalt I kostja kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 720 eurot koos viivisega VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Määruskaebus

20. Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse osas, millega kohus määras ekspert

MS tasu suuruseks 3600 eurot, määras OÜ East Invest Harju Maakohtus kantud menetluskulude

suuruseks 6929,10 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 720

eurot, mõistis välja X-lt OÜ East Invest kasuks Harju Maakohtus kantud menetluskulud

3464,55 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskulud 720 eurot ning mõistis välja

Ylt OÜ East Invest kasuks Harju Maakohtus kantud menetluskulud 3464,55 eurot ja palusid

määruse selles osas tühistada.

21. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kostja menetluskulud mõistlikud ega

põhjendatud.

22. Ekspert on oluliselt üle hinnanud oma teenuste maksumuse. Tema poolt koostatud

ekspertiisiakti eest 11 lehel (kaasa arvatud neli võõrast fotot) ja uuritava objekti pealiskaudse

viieminutilise ülevaatuse eest ekspert esitas arve summas 3600 eurot. Ekspert ei suutnud selgelt

vastata küsimusele number 1. Samuti ekspert ei vastanud küsimusele number 2. Faktiliselt tema

arvamus hagi sisu ei mõjuta.

23. Kohtuistungi käigus leidis aset esitatud hagi sisu moonutamine. Hagi leppetrahvi

väljamõistmiseks muutus sõlmitud lepingu sisu uurimiseks koos järgneva eelduslikult teostatud

tööde mahu hindamisega. Kuid isegi järgides seda moonutatud loogikat, siis hagejate poolt

leidis aset omandi mõttelise osa müük, aga vastu ei saanud tasu, mis seisnes korteri põhiosa

taastamises, nagu oli sätestatud 22.septembri 2014.a notariaalses kokkuleppes.

24. Kohtulik läbivaatamine venis, mis põhjustas ülemääraseid menetluskulusid. Pooltele oli

algusest peale selge hagi sisu ja selle läbivaatamine pidi olema lihtne. Nimelt sel põhjusel

pooled ei kaasanud lepingulisi esindajaid, vaid esindasid end ise. Peale selle, kostja tunnistas,

et tööde täitmisega viivitati 49 päeva. Kohtuniku soovitusel, protsessi kiirendamiseks ja

menetluskulude vähendamiseks, Y võttis oma hagi tagasi. Samal kohtuistungil mõlemad pooled

esitasid oma kompromissettepanekud. Pärast seda kohtunik kutsus välja eksperdi, mis oli

vastuolus kohtuniku kinnitusega menetluskulude vähendamise kohta ja soovitas kostjal kaasata

lepinguline esindaja, kelle teenused osutusid üleloomulikult kalliteks. Lepinguline esindaja A.

Sigal hakkas aktiivselt « üles kerima » oma kulusid. Tunduvalt ületas aja lihtsa (kuni tema

menetlusse tulekuni) asja uurimiseks. Kasutas oma töö jaoks ülehinnatud tunnitasu 220 eurot

tunnis. Oma arutlustes toetus 2010.a. kinnitamata projektile. Kohtuliku läbivaatamise käigus

rääkis palju hagi sisusse mittepuutuvatel teemadel. See tõi kaasa põhjendamatuid kostja

menetluskulusid.

2-16-8247

25. Hagejad on vastu kostja kulude tervikuna nende kanda panemisele, sest kohtuliku

läbivaatamise käigus mõlemad pooled esitasid oma kompromissid ja kostjalt mõisteti välja

leppetrahv summas 2000 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

26. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetlusdokumendi pikkus (sh

ekspertiisiakti pikkus) ei iseloomusta kuidagi tehtud töö mahtu või kvaliteeti. Lühikese ja

konkreetse dokumendi koostamiseks kulub märkimisväärselt rohkem aega, kui mõtete

kirjapanemisele järjest. Hagejad on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tasu tulnuks

vähendada veel suuremas ulatuses samas ei nimeta hagejad ühtegi konkreetset

menetlustoimingut, mille ajakuluga nad nõus ei ole, ega põhjenda, miks nad ei ole rahul

tunnitasuga 160 eurot. Täpselt samasugust tunnitasu rakendas hagejate enda esindaja A.Pilv.

Samuti ei nähtu määruskaebusest, et hagejad heidaks kohtule ette diskretsiooni piiride ületamist

menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.

27. Ekspert oli seisukohal, et ekspertiis on koostatud korrektselt ja asjakohaselt ning annab

vastuse esitatud küsimustele. Ekspertiisi hind ja maht vastab tavapäraselt sarnaste ekspertiiside

hindadele. Ekspertiisi hind oli pooltele teada enne ekspertiisi teostamist, pooltel pretensioone

ei olnud. Menetlusökonoomikast silmas pidades tuleb eelistada selgeid ka konkreetseid ning

üheselt mõistetavalt koostatud ekspertiise. Objekti kohtvaatlus kokku võttis aega oluliselt

rohkem kui 5 minutit, hõlmates hoone üldist ülevaatus ja naaberkorterite ülevaaust. Sealhulgas

viibiti ka uuritavas korteris oluliselt rohkem kui 5 minutit. Lisaks tutvuti ka objekti kohta

käivate dokumentidega väga erinevatest ajastutest ja allikatest, teostati analüüs ja vormistati

ekspertiis. Ekspertiisis jõutakse väga selgetele ja ühestele tehnilistele järeldustele, mis aitavad

kaasa vaidluse lahendamisele.

28. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. TsMS §-de 651 ja 659 alusel on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, millest

tulenevalt kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on

vaidlustatud. Kaebuse ulatust arvestades on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 2851 eurot ulatuses.

31. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hagejad ei saa menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada menetluskulude nende kanda jätmist ehk

menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hagejatel tulnuks menetluskulude jaotus vaidlustada apellatsioonkaebuse esitamisega

maakohtu 21.veebruari 2020.a otsusele ja ringkonnakohtu 27.augusti 2020.a otsusele.

2-16-8247

Eelnevast tulenevalt ei saa ringkonnakohus anda sisulist hinnangut määruskaebuse väidetele,

mille kohaselt tunnistas kostja töödega viivituses olemist 49 päeva pikkuselt, hagejad ei saanud

tasu, mis seisnes korteri põhiosa taastamises, nagu oli sätestatud 22.septembri 2014.a

notariaalses kokkuleppes, pooled esitasid kohtumenetluses kompromissettepanekuid ja hageja

I hagi rahuldati siiski 2000 eurot ulatuses.

32. Käesolevas määruskaebusmenetluses kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust üksnes kostjale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisega seonduvalt.

33. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni

2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.veebruari 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

34. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkumiseks ja maakohtu poolt hagejatelt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude

vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud

maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse

nii vaidluse asjaolusid, keerukust, kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni kui ka esitatud

menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava

töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjas esitatud

tõendite hulka (sh teostatud ekspertiisi) ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab kostja

lepingulise esindaja poolt õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas

põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Maakohus

on õigesti vähendanud kostjale osutatud õigusabi hüvitatava ajukulu mahtu ning ka kostja

lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda. Ringkonnakohtule ei ole nähtav, et kostja lepinguline

esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või

õigusabi osutades tegutsenud hagejatele põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Asjaolu,

et hagejad maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei

anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja

õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

35. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid hagiavalduse hagejad, see võeti menetlusse ning

kohus kohustas kostjat sellele vastama. Seega tuli kostjal paratamatult kohtumenetluses

osaleda. Kostja ei pidanud end ise esindama. TsMS § 217 lg-st 1 tulenevalt võib

menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja

kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Elnevast tulenevalt ei saa kostjale olla

kohtumenetluses lepingulise esindaja kasutamine etteheidetav. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt kasutasid ka hagejad ise lepingulise esindaja abi.

2-16-8247

36. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole edukas määruskaebuse väide menetluse väidetavast

venimisest tingitud ülemäärastest menetluskuludest. Hagiavaldusest nähtuvalt soovisid hagejad

kostjalt leppetrahvi väljamõistmist seonduvalt sellega, et kostja ei ole täitnud notariaalse

lepingu p-st 7.3.2. tulenevat kohustust teostada kokkulepitud tööd. Arvestades, et kostja sellega

ei nõustunud, tuginedes väitele, et tööde maht hoopiski suurenes, kuigi möönis samas, et oli

tööde teostamisel viivituses, tuligi vaidluse käigus mh uurida nimetatud lepingupunkti sisu,

mistõttu on mõistetav kostja taotluse rahuldamine ning asjas ekspertiisi määramine maakohtu

poolt.

37. Sarnaselt õigusabikuludega on ka eksperdikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 18.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtule ka selles osas

diskretsiooni piiride ületamine ette heidetav.

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt andis ekspert maakohtule 04.veebruaril 2019.a saadetud

vastuses teada nii ekspertiisi eeldatava maksumuse (3000eur+käibemaks, kokku 3600 eurot)

kui ka eeldatava töötundide arvu (30 h, tunni maksumus 100 eurot), mille alusel kohustas

maakohus kostjat 18.veebruari 2019.a kohtumäärusega tasuma eksperdikulude katteks

ettemaksu summas 3600 eurot. Juhul, kui riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud

muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta kohtule fikseeritud tasuga

hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates TsMS § 148 lg 1 alusel

eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud ekspertiisi, siis saab eeldada

selles suuruses eksperdikulude tekkimist (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 19). Seega võisid menetlusosalised asjas eeldada

selles summas eksperditasu kindlaksmääramist.

39. Vaidlustatud määruses leidis maakohus, et eksperdi tasu summas 3600 eurot on tervikuna

põhjendatud. Maakohus on oma siseveendumust jälgitavalt põhjendanud ning ringkonnakohtu

hinnangul õigesti Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrusega nr 322 kinnitatud

„Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra“ §-s 4 sätestatud piirmäärast lähtudes leidnud, et eksperdi tunnitasu suurus ei

ületa lubatavat piirmäära. Ekspertiisiaktist nähtuvalt tutvus ekspert olukorraga objektil

visuaalselt, kuulas ära hagejate ja kostja seadusliku esindaja selgitused, samuti Korteriühistu

Vana-Kalamaja 11A juhatuse liikme ja korter nr 2 omaniku selgitused. Lisaks vaatas ekspert

läbi kohtutoimikus olevad materjalid, sh varem koostatud asjatundja arvamuse ja poolte poolt

täiendavalt eksperdile elektrooniliselt esitatud materjalid, milleks olid valdavalt fotod objekti

avariilisest seisust, remonttööde aegsed fotod ja fotod defektidest ning pooltevahelise e-kirjade

vahetuse. Seega ei ole maakohus eksinud ka selles, et pidas eksperdi teostatud toiminguid ja

kaasnenud ajakulu põhjendatuks.

40. Arvestades eeltoodut ja samuti seda, et ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert vastanud

mõlemale kohtu määratud küsimusele määral, mil see on olnud asjaolusid arvestades võimalik,

hagejad ei esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul ekspertiisile ühtki vastuväidet,

maakohus on ekspertiisiakti tõendina arvestanud ega pidanud seda lubamatuks tõendiks, kohtul

puudusid kahtlused eksperdi kompetentsis ning otsuse tegemisel tugines kohus ka

ekspertiisiaktile, puudub ringkonnakohtul alus eksperdi tasu vähendamiseks. Ringkonnakohus

juhib ka tähelepanu, et eksperdikulude suurus ei sõltu sellest, millisele tulemusele ekspert

jõuab, eksperdikulude hüvitamise nõue tekib eksperdil siis, kui ta on kohtu määratud ülesanded

täitnud ja esitanud kohtule nõuetekohase eksperdiarvamuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-13627, p 21.3).

2-16-8247

Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

41. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

42. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg 1 teisest lausest, osas, milles

ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse hagejatelt kostjale hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude väljamõistmise osas. Määrus ei ole TsMS § 159 lg-st 2 tulenevalt

edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu määruse eksperdi tasu

kindlaks määramisega seonduvalt (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/