4-22-227/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märtsil 2022.a, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-227

Kohtukoosseis

Kohtunik Margot Mikler

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Ülle Karna ja Maive Aun

Eve Einland-Ots ja Ines Üprus

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

G.Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i; e-post:xxx)

väärteoasi NETS § 462 lg 1 järgi.

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna

piirkonnagrupi (P. Pinna tn 4, XXX-i) piirkonnapolitseinik

Mari Kaljuste 06.01.2022.a. otsus väärteoasjas nr.

2316,21,005775.

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja G.Z

kohtuvälise menetleja Sergei Dõmša ja Kristel Proos

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, VTMS § 132 p 2, § 133-135, kohus

otsustas:

G.Z kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi 06.01.2022.a.

otsus väärteoasjas nr. 2316,21,005775 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista G.Z süüdi NETS § 462 lg 1 järgi ja karistada rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100

eurot.

Rahatrahv 100 eurot tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele

nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr

EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220225001748 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-

22-227“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel,

kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades

Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajas 20.04.2022.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo politseiametnik Mihkel Holzmann poolt on 07.12.2021.a.

koostatud väärteoprotokoll AB1609188 selle kohta, et 07.12.2021.a. kell 14:39 ajal Harjumaal

Tallinna linnas Viru väljak 4 viibis G.Z sisetingimustes kaubandusettevõttes Viru Keskus/Kaubamaja

üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmist vabastav põhjus ja tõend.

Kirjeldatud tegevusega rikkus G.Z nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 2,6

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a. korraldust nr 305 p 8 ja p 10 alapunkt 8 nõudeid.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna Ida- Tallinna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Mari Kaljuste on koostanud 06.01.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2316,21,005775,

millega määrati G.Z-ile karistuseks NETS § 462 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300

eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 21.01.2022.a Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli

21.01.2022.a (kaebus esitati õige aegselt 19.01.2022.a.)

Kaebuse sisu

Eelnimetatud otsusele esitas G.Z kaebuse, milles palub talle mõistetud karistus tühistada, kuna see on

tema hinnangul ebaproportsionaalne. Kaebaja seisukoht on, et menetleja on eksinud protokolli

koostamisel asjaoluga, et justkui oleks tal puudunud maski mitte kandmiseks põhjus. Kaebaja leiab, et

antud väide on vale, sest kinnitab arsti poolt väljastatud tõend. Kaebaja leiab, et menetleja oli

menetlust läbiviies äärmiselt ebaviisakas ja kohati meelevaldne. Samuti leiab kaebaja, et talle määratud

karistus on põhjendamatult suur, kuna tal puudub varasem karistatud väärteokorras ning ta on töötu.

Antud kaebusele esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukohta, mille kohaselt ta ei nõustu

kaebusega ja jääb otsuse juurde. Nimelt G.Z esitas vastava tõendi alles 04.01.2022.a ehk 2 päeva enne

otsuse tegemist. Tõendi kohaselt on isik maskikandmisest vabastatud kuni 13.03.2022.a. Tõend

väljastatud Lääne – Tallinna Keskhaigla arsti XX poolt 13.12.2021.a.

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a. korralduse nr 305 „Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud

meetmed ja piirangud“ punkt 7 kohaselt avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda, kui

tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna

kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum

korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on

määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on

avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Sama korralduse p 8 ning p 10 alapunkt 8 sätestab, et avalikus

siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama

avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise. Sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja

kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud

viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–8´1 ja 9 sätestatud nõuded. Korralduse p 8´1 kohaselt

punktis 8 sätestatud ei kohaldata, kui: kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning

isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervisehoiuteenuse osutaja.

Vabariigi Valitsuse korralduse täitmisel peab olema täidetud vähemalt üks tingimustest nimelt, kas

kaitsemaski kandmine või kandmisest vabastava põhjuse olemasolu, mida kinnitab tõend.

Materjalidega on tõendatud, et G.Z viibis avalikus siseruumis ja ei kandnud maski ega esitanud

tervisehoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit.

2

Esitatud tõendi kohaselt selgub, et tõend väljastati 13.12.2021.a ehk 6 päeva pärast väärteoprotokolli

koostamist. Kohtuväline menetleja tutvunud tõendiga nr 54329 selgub, et maskikandmise vabastamise

põhjuseks on kontaktdermatiit ehk naha ülitundlikus mõne keemiliselt reaktiivse orgaanilise ühendi

või metalliiooni suhtes. Isik on maski kandmisest vabastatud kuid tõendis ei selgu, mis maskidest jutt

käib. Seega kohtuväline menetleja eeldab, et tegemist võib olla meditsiinilisest kaitsemaskist (Euroopa

standard EN 14683:2019).

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a. korralduse nr 305 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka

avaliku huvi kaitseks. Seega menetlusalune isik oleks pidanud kaaluma, kas nt tulenevalt tervislikest

põhjustest on välistatud kõik suu ja nina katmisviisid või oleks siiski võimalik vähendada nakkusohtu

mõne sobiva alternatiiviga. Arvestades, et korraldus ei kohusta inimesi kandma just meditsiinilisi

maske. Menetlusalune isik oleks võinud kasutada ka mittemeditsiinilisi kaitsemaski, kas või samast

kangast, mis tal riided on ja ehk, mis ei kutsu esile allergilise reaktsiooni. Alternatiivina isik võis

valida ka kontaktivaba ostu teenust pakkuvate kaupluste külastamise, et mitte ennast ja teisi ohtu

seada. Süüteo toimepanemise kohaks on kaubanduskeskus Viru Keskus, mille külastamist ei saa

hädavajalikuks nimetada võrreldes näiteks toidukauplusega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et menetluslause isiku poolt on tegu toime pandud ja

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ja selgitas lisaks, et ta on proovinud kanda nii

maske, kui ka visiire kuid seoses tervisliku seisundiga ei saa seda teha. Alates 2019 aastast on tema

tervis halvenenud. Menetlusalune isik soovib, et kohus selgitaks välja, kas nii suur trahv 300 eurot on

põhjendatud, kui inimene ei saa tervislikel põhjustel maski kanda, kas tegemist on üldse rikkumisega

ja kui kohus leiab, et tegemist oli rikkumisega, siis palub rahatrahvi vähendada. Ta kannab maski aga

kuskil 10 – 15 minutit siis hakkab nägu sügelema. Poes käies oli tal sall ees. Ta läks ise kahe

politseiniku juurde, võttis salli näo eest ära, et oleks parem selgitada asjaolu tõendi kohta. Ta käib

pidevalt arstide juures, kuid enne 13.12.2021.a talle ei ole tõendit väljastatud. Ta ei ole maskivastane.

Ta on allergiline toidule, kreemidele, päikesele, külmale tuulele jne. Kui politseinikud teda kontrollisid

oli ta teadlik, et tõend peab olema kaasas. Ta käis Kaubamajas II korrusel riiete osakonnas. Ta on

teadlik sellest, et maski kantakse selleks, et mitte viirust edasi kanda. Tema selgitas politseile, et tal on

digiloos kirjas, miks ta maski ei kanna. Ta leiab, et kaupluse külastamine ilma maskita oli õigustatud,

kuna inimesel on vajadus osta igapäevaseks kasutamiseks riideid. Tol päeval, kui ta pöördus politsei

poole, siis kõik oli digiloos kirjas aga keegi arstidest ei taha tõendit väljastada aga jah mingit

formaalset tõendit tal see moment ei olnud.

Tunnistaja V.P andis kohtuistungil ütlusi, et ta töötab Ida–Harju politseijaoskonnas ja mäletab

menetlusalust isikut. Ta töötas Covid grupis, kelle ülesandeks oli maskide kontrollimine transpordis ja

poodides. Menetlusalust isikut kohtas Viru keskuses. Kontrolli käigus tema ja tema paarilise poole

pöördus menetlusalune isik ja küsis, kas ta võib esitada küsimusi maski osas. Isikul oli torusall näo ees

ja küsis, kas ta võib salli ära võtta, et parem oleks rääkida. Menetlusalune isik küsis, et kas neil on

alust küsida tõendit, kui temal on digiloos kirjas aga neil puudub õigus seda kontrollida digiloost.

Neile tuleb esitada arstitõend selle kohta, et isik on vabastatud maski kandmisest. Menetlusaluselt

isikult küsiti tõendit aga tal ei olnud seda veel väljastatud. Menetlusalune isik lubas arstide käest

uurida tõendi väljastamise kohta. Vestlus oli neil isikuga intervjuu vormis.

Kohtuväline menetleja leidis, et isiku süü on tõendatud menetluse käigus kogutud tõenditega. Fakt on

see, et 07.12.2021.a. kell 14:39 menetlusalune isik viibis Viru keskuses ilma maskita ja tal puudus

tõend, mis vabastaks teda maski kandmisest. Menetleja jääb seisukohale, et selline ilma maskita

ostlemist Covid – 19 pandeemia ajal ei saa kuidagi õigustada. Isegi arvestades sellega, et isik sai tõendi

hiljem. Menetlusalusel isikul oleks olnud ka teised võimalused osta endale riideid kontaktivabalt.

3

Videost nähtub, et isik, selle asemel, et maskita, teha kiirelt ostud ja lahkuda, ta pöördus politseinike

poole ja hakkas diskuteerima teemal miks ta on ilma maskita. Politseiametnikel olid vesteldes maskid,

kuid isik vestles ilma suu ja nina katmata. Menetlusalune isik oli tutvunud Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 305, mida ta ise kinnitas politseinikele ja seda oli ka näha videost. Seega oli

menetlusalune isik teadlik, et ilma maskita on keelatud viibida avalikus ruumis. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on toimepandud süüteos süüdi ja isikut tuleb

karistada. Samas kohtuväline menetleja nõustub menetlusaluse isikuga, et talle määratud rahatrahv 300

eurot on liiga suur. Arvestades sellega, et tegemist on esimese rikkumisega, varem tal rikkumisi ei ole,

seega võiks rahatrahv olla alla keskmise määra ning lõpliku summa jätab kohtu otsustada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kui ka kohtuvälise

menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki

tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada otsus

karistuse osas.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid:



Medicum SMS väljavõte, millest nähtub, et G.Z-i oodatakse 03.01.2022 kella 09:50 arsti

visiidile Punane 61;



LTKH SMS väljavõte, millest nähtub, et G.Z-i oodatakse Nakkuskliiniku Polikliinikus

13.12.2021.a. kell 12:40 vastuvõtule;



AS Lääne – Tallinna Keskhaigla tõend nr 54329, mis on väljastatud 13.12.2021.a. Tõendi

kohaselt G.Z on kontaktdermatiit ja vabastatud maski kandmisest 4 kuuks kuni 13.03.2022.a.



Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et G.Z-il on 3 kehtivat kriminaalkaristust,

väärteokorras on isik karistamata;



3 vormikaamera videosalvestust, videosalvestuselt nähtub politseiametnike tegevus Viru

keskuses (kaubamajas) maski kandmise kohutuse kontrolli ajal. Videolt nähtub, et

07.12.2021.a. G.Z pikalt vestleb politseiametnikega kaubamaja meestemaailmas ilma maskita.

Lähenedes politseiametnike juurde korraks hoidis suu ees kampsuni kaelust, kui koheselt

loobus sellest. Isikule koostatakse väärteoprotokoll, kuivõrd tal ei olnud esitada

politseiametnikele tervisetõendit, et ta on vabastatud maski kandmisest.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära

menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale

seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas

karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud

alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud

alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile

(p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

4

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V.P ütlustest nähtub, et kaebuse esitaja G.Z viibis 07.12.2021.a.

sisetingimustes Tallinnas Viru Väljak 4 kaubamaja meestemaailmas üldkasutavas ruumis ja ei

kandnud maski. Samuti puudus isikul 07.12.2021.a maski kandmist vabastav tõend. Kaebuse esitaja

ise tunnistas, et viibis siseruumides ilma maskita, kuivõrd seoses tervisliku seisundiga ei saa ta maski

kanda. 07.12.2021.a. oli tal sall ees (videost nähtub, et tegemist on soonik sviitri kaelusega, mis on

suuni) ja ta võttis selle ära, kui politseiametnikega vestlusesse asus. Samuti kaebaja selgitas, et enne

13.12.2021.a. talle ei ole arstitõendit väljastatud, mis vabastab maski kandmisest. Kaebaja

kohtuistungil tunnistas, et tõendit tal ei olnud teo toimepanemise ajal esitada.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldusele nr 305 avalikus siseruumis maski kandmise

kohustust ei kohaldata p 81 ap 1-4 toodud alustel. G.Z-il ei olnud aga esitada ühtegi tõendit, mis

vabastaks ta maski kandmise kohustusest. Kaebuse esitaja väitis väärteo toimepanemise asjal, et tal on

maski kandmisest vabastamiseks tervislik põhjus, mille kohast tõendit tal vastavalt VV 23.08.2021

korralduse p 81 ap 2, ehk tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud tõendit, esitada ei olnud. Kaebuse

esitajale on väljastatud AS Lääne–Tallinna Keskhaigla poolt tõend nr 54329 13.12.2022 ehk 6 päeva

pärast väärteoprotokolli koostamist. Seega väärteotoime panemise ajal ei olnud kaebajale esitada

politseiametnikele tervishoiuasutuse poolt väljastatud tõendit selle kohta, et kaitsemaski kandmine ei

ole tervislikel põhjustel võimalik.

Seega on menetlusaluse isiku väited paljasõnalised ja tõendamata ning tuvastamist on leidnud NETS §

462 lg 1 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik viibis sisetingimustes Tallinnas Viru Väljak 4

Viru keskuses (Kaubamaja Meestemaailmas) üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, samuti

puudus tal maski kandmisest vabastav tõend, millega rikkus NETS § 28 lg 6 sätestatud nõuet.

Kohus leiab, et väärteomenetluses olevate tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse

isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1

ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad

asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu

on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka

ise kaudselt tunnistanud, tunnistades maski mitte kandmist, kuid leides, et tal oli selleks õigus. Kuna

menetlusalune isik viibis sisetingimustes Tallinnas Viru keskuses (Kaubamaja Meestemaailmas)

üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, mille kandmisest vabastav tõend tal puudus, siis rikkus

menetlusalune isik NETS § 28 lg 6 sätestatud kohustust ja tegemist on väärteoga NETS § 462 lg 1

mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna Ida- Tallinna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Mari

Kaljuste, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes

ja politseiametnik lg 31 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133

p 5).

Menetlusalust isikut karistati NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena

rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. NETS § 462 lg 1 kohaselt karistatakse NETS § 28

alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega järeldub, et

kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra

vähesel määral ületavas määras. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse

kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest

nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused

väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS §

133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

5

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et menetlusalusele isikule oli teada Eesti Vabariigis kehtestatud

maski kandmise kohustus, kuid siiski ta seda ei täitnud, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime

eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik viibis sisetingimustes Tallinnas Viru

keskuses (Kaubamaja Meestemaailmas) üldkasutatavas ruumis ja ei kandnud maski, samuti puudus tal

maski kandmist vabastav tõend, millega rikkus NETS § 28 lg 6 sätestatud nõuet ja pani toime NETS §

462 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Seadusandja on NETS § 462 lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Lähtuvalt Riigikohtu praktikas tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Menetlusalusele isikule mõistetava karistuse määr võib siis jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni

keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja

üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi

piirkonnapolitseinik Mari Kaljuste on koostanud 06.01.2022.a. otsuse väärteoasjas nr 2316,21,005775,

millega määrati G.Z-ile karistuseks NETS § 462 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300

eurot.

Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kaebaja

ei ole väljendanud terve menetluse jooksul oma kahetsust vaid pigem on õigustanud oma tegu ja

tunnistanud, et ta ei kandnud maski. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt isik ei oma ühtegi

kehtivat väärteokaristust, isikul puudub ka töökoht. Kohtuväline menetleja nõustus kohtuistungil

menetlusaluse isikuga selles osas, et kaebajale määratud rahatrahv summas 300 eurot on liiga suur,

kuivõrd tegemist on esmase rikkumisega ja varem rikkumisi esinenud ei ole. Kohtuväline menetleja

leidis, et isikule võiks määrata rahatrahvi alla keskmist määra aga lõpliku summa jätab kohtu

otsustada.

Eeltoodud arvestades ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tühistab

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna Ida-Tallinna piirkonnagrupi (P. Pinna tn 4, XXX-i)

piirkonnapolitseinik Mari Kaljuste 06.01.2022.a. otsuse väärteoasjas nr. 2316,21,005775 karistuse osas

ning teeb selles osas uue otsuse ja nimelt mõistab G.Z´i süüdi NETS § 462 lg 1 järgi ja karistuseks

rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot, mis tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva

jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr

EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber

10220225001748 ning selgitus „Rahatrahv väärteoasi 4-22-227“.

/allkirjastatud digitaalselt/

6

Margot Mikler

Kohtunik

7