Legislator Case Law & Legislation
2-21-18815/13 AI generated

2-21-18815/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-18815/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Legislator headnote

AI generated

2-21-18815/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb

Keywords

AI generated
currency least developed countries economic wealth golden passport lack of financial resources asylum application Turkish Kurd
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-18815

Kohtuasi

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu avaldus äraolija

varale hoolduse seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus (avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu

(registrikood

80259901),

lepinguline

esindaja

Ülli

Kastepõld

Puudutatud isik: X (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid (maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist, fotod

maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist

ning fotokoopia notariaalsest volikirjast).

2. Jätta Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-18815

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu esitas 01.12.2021 Pärnu Maakohtule avalduse äraolija

varale hoolduse seadmiseks, taotledes enda määramist X vara hooldajaks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik, kellele kuulub

korteriomand aadressil Pärnu linn, Oja tn 37-16. Puudutatud isik ei ole päevagi korteris elanud

ja korteriomandil lasuv võlgnevus on kortermajale probleemiks. Viimane laekumine toimus

2021. a alguses ning kogunenud võlasumma on 1,5 a majandamiskulude võlgnevuse summa.

Puudutatud isiku korteriomandist on saanud alguse veeavariid, mis on tekitanud kahju

alumisele korteriomandile. Kahjud on korvanud kindlustusfirma.

1.2. Avaldaja hinnangul on peaaegu üheksa aastat kestnud korteriomaniku eemalviibimine

piisav, et määrata äraoleva korteriomaniku varale hooldaja. Aeg-ajalt kasutab korterit Y.

Korteriomand on väga halvas seisukorras ja Y suhtumine korteriomandisse ei ole

heaperemehelik. Korteriühistu e-kirjadele ei ole puudutatud isik kordagi vastanud. Lisaks

võlgnevuse pidevale suurenemisele ei ole vastuvõetav, et puudutatud isiku korteriomandi

korrashoiu eest ei vastuta keegi ja korteriühistu esindajale ei ole tagatud ligipääs

korteriomandile juhuks, kui see peaks olema vajalik kaasomandi osa hoolduseks või remondiks.

Arvestades asjaolu, et koroonapandeemia tingimustes ei ole tõenäoline, et puudutatud isikul

oleks võimalik Eestisse tulla ning tõenäoliselt puudub tal käesoleval ajal ka Eesti Vabariigi

viisa, on avaldaja hinnangul õigustatud puudutatud isiku kui äraolija varale hoolduse seadmine.

Avaldajale teadaolevalt jääb olukord, kus Vene Föderatsioon oma kodanikke riigist lahkuda ei

luba, kestma pikemaajaliselt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 27.12.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus

avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

2.1. TsMS § 516 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara

eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule (p 1) või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid

kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda (p 2). Kohus

määrab äraolija varale hooldaja ka siis, kui isik on andnud käsundi või volikirja oma asjade

ajamiseks, kuid on ilmnenud asjaolud, mis annavad põhjuse käsund või volitus tagasi võtta

(lg 2). Hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).

2.2. Kuna puudutatud isik pole teadmata kadunud isik, ei kohaldu käesoleval juhul TsMS § 516

lg 1 p 1. Samuti ei saa vara hooldajat määrata lg 1 p 2 järgi, kuna sel alusel võib vara hoolduse

määrata üksnes isikule, kelle viibimiskoht on küll teada, kuid kes on „ära“ ega saa tagasi

pöörduda või ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Tagasipöördumine tähendab

seejuures laiemalt võimalust olla õigel ajal kohas, kus on võimalik vara eest kohaselt hoolitseda.

Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh

vajadusel teist isiku tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes. Praegusel

juhul ei ole kohtule teada, et puudutatud isik ei saaks anda volitust või käsundit tema

korteriomandi eest hoolitsemiseks. Automaatselt ei saa võrdsustada olukordi, kus isik ei ole

andnud volitust ning kus isikul ei ole võimalik anda volitust. Antud juhul on omanik volitanud

Y korterit rentima, selles elama ja kogu vallasvara kasutama, seega on korteriomanikul olnud

võimalik volitus anda.

2-21-18815

2.3. Kohtu hinnangul puudub ka alus TsMS § 516 lg 2 järgi varale hooldaja määramiseks.

Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et puudutatud isik oleks volitanud Y korteriomandi eest

hoolitsema, mistõttu ei saa sellel alusel volitust ka tagasi võtta. Avaldaja ei ole ka selliseid

asjaolusid esile toonud. Avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes kasutada samu

õiguskaitsevahendeid nagu nende korteriomanike suhtes, kes ei viibi eemal, kuid oma vara eest

heaperemehelikult ei hoolitse ning oma kohustusi korteriühistu ees ei täida. Eeltoodust

tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse ning lahendada see

sisuliselt. Avaldaja leiab jätkuvalt, et avalduses toodud põhjendustel esineb alus varale

hoolduse seadmiseks. Maakohus on jätnud avalduse alusetult menetlusse võtmata.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele

vastata. Määruskaebuse vastuse kohaselt elab korteris puudutatud isiku suulisel nõusolekul

tema elukaaslane Y. Puudutatud isik tegeleb Moskvas notariaalse volikirja vormistamisega ning

edastab selle esimesel võimalusel. Puudutatud isik andis teada enda telefoni numbri, e-posti ja

postiaadressi Vene Föderatsioonis, kuhu saabuvad regulaarselt ka maamaksuteatised. Kuni

koroonapandeemia alguseni käis puudutatud isik vähemalt kaks korda aastas Eestis oma vara

kontrollimas ja on asunud korteriühistule võlgnevust tasuma.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid:

08.01.2021, 25.03.2021, 08.03.2022 maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist,

fotod maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist ning

fotokoopia Vene Föderatsioonis 04.04.2022 välja antud notariaalsest volikirjast. Puudutatud

isik soovib tõendada kommunaalmaksete tasumist, elukoha aadressi Vene Föderatsioonis (kuhu

saabuvad mh korrapäraselt Eestist maamaksuteatised), varasemaid regulaarseid visiite Eestisse

ning volituse andmist Y-le. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebemenetluses esitada uusi

asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.

Kaebaja on õigesti märkinud, et hoolduse võib seada ka isiku varale, kes ei ole teadmata

kadunud, kuid kes asjaoludest tulenevalt ei saa ise oma vara eest hoolitseda või seda käsutada

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1 teine lause, TsMS § 516 lg 1 p 2). Tegemist on

olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel

teist isikut tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes, nt tervisliku

seisundi või füüsilise eraldatuse tõttu (pikaajaline viibimine haiglas või kinnipidamisasutuses

välisriigis, kust õigusi teostada ei saa, pantvangis või pikaajalisel matkal raskesti ligipääsetavas

ja piiratud sidevõimalustega piirkonnas) (vt TsMS komm III, § 516, p 3.2.2.a). Kolleegium

nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Puudutatud isiku

kontaktandmed (sh aadress, e-posti aadress) on teada ning ta on korraldanud vara valitsemise

volituse andmisega.

2-21-18815

Kohtulik sekkumine isiku varalisse sfääri varale hoolduse seadmisega peab olema õigustatud

tegeliku vajadusega, mistõttu ei määrata varale hooldajat juhul, kui äraolijal on esindaja või tal

on põhimõtteliselt võimalik oma tahteavaldusega esindaja määrata (vt TsMS komm III, § 516,

p-d 3.3.a ja 3.2.2.b). Maakohus hindas avalduse perspektiivi õiguslike aluste kohaldamise

valguses, jõudes järeldusele, et esile toodud asjaoludel puudub alus puudutatud isiku varale

hoolduse seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seadusest ei tulene kohustust

oma vara (korteriomandit) isiklikult kasutada. Maakohus ei ole eksinud, kui leidis, et avaldajal

on võimalik puudutatud isiku suhtes korteriomaniku kohustuste rikkumisel kasutada samu

õiguskaitsevahendeid nagu kõigi teiste korteriomanike suhtes.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt

puuduvad.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm