2-21-18815/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta asja materjalide juurde puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-21-18815/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm
Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-18815
Kohtuasi
Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu avaldus äraolija
varale hoolduse seadmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus (avalduse menetlusse
võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu
(registrikood
80259901),
lepinguline
esindaja
Ülli
Kastepõld
Puudutatud isik: X (sünniaeg XX.XX.XXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku poolt määruskaebemenetluses
esitatud tõendid (maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist, fotod
maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist
ning fotokoopia notariaalsest volikirjast).
2. Jätta Pärnu Maakohtu 27.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
3. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
2-21-18815
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu linn, Oja tn 37 korteriühistu esitas 01.12.2021 Pärnu Maakohtule avalduse äraolija
varale hoolduse seadmiseks, taotledes enda määramist X vara hooldajaks.
1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Vene Föderatsiooni kodanik, kellele kuulub
korteriomand aadressil Pärnu linn, Oja tn 37-16. Puudutatud isik ei ole päevagi korteris elanud
ja korteriomandil lasuv võlgnevus on kortermajale probleemiks. Viimane laekumine toimus
2021. a alguses ning kogunenud võlasumma on 1,5 a majandamiskulude võlgnevuse summa.
Puudutatud isiku korteriomandist on saanud alguse veeavariid, mis on tekitanud kahju
alumisele korteriomandile. Kahjud on korvanud kindlustusfirma.
1.2. Avaldaja hinnangul on peaaegu üheksa aastat kestnud korteriomaniku eemalviibimine
piisav, et määrata äraoleva korteriomaniku varale hooldaja. Aeg-ajalt kasutab korterit Y.
Korteriomand on väga halvas seisukorras ja Y suhtumine korteriomandisse ei ole
heaperemehelik. Korteriühistu e-kirjadele ei ole puudutatud isik kordagi vastanud. Lisaks
võlgnevuse pidevale suurenemisele ei ole vastuvõetav, et puudutatud isiku korteriomandi
korrashoiu eest ei vastuta keegi ja korteriühistu esindajale ei ole tagatud ligipääs
korteriomandile juhuks, kui see peaks olema vajalik kaasomandi osa hoolduseks või remondiks.
Arvestades asjaolu, et koroonapandeemia tingimustes ei ole tõenäoline, et puudutatud isikul
oleks võimalik Eestisse tulla ning tõenäoliselt puudub tal käesoleval ajal ka Eesti Vabariigi
viisa, on avaldaja hinnangul õigustatud puudutatud isiku kui äraolija varale hoolduse seadmine.
Avaldajale teadaolevalt jääb olukord, kus Vene Föderatsioon oma kodanikke riigist lahkuda ei
luba, kestma pikemaajaliselt.
Maakohtu määrus ja põhjendused
Maakohus keeldus 27.12.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-
menetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus
avaldaja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.
2.1. TsMS § 516 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara
eest, mis kuulub teadmata kadunud isikule (p 1) või isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid
kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda (p 2). Kohus
määrab äraolija varale hooldaja ka siis, kui isik on andnud käsundi või volikirja oma asjade
ajamiseks, kuid on ilmnenud asjaolud, mis annavad põhjuse käsund või volitus tagasi võtta
(lg 2). Hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse
tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).
2.2. Kuna puudutatud isik pole teadmata kadunud isik, ei kohaldu käesoleval juhul TsMS § 516
lg 1 p 1. Samuti ei saa vara hooldajat määrata lg 1 p 2 järgi, kuna sel alusel võib vara hoolduse
määrata üksnes isikule, kelle viibimiskoht on küll teada, kuid kes on „ära“ ega saa tagasi
pöörduda või ei saa muul põhjusel oma asjade eest hoolitseda. Tagasipöördumine tähendab
seejuures laiemalt võimalust olla õigel ajal kohas, kus on võimalik vara eest kohaselt hoolitseda.
Tegemist on olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh
vajadusel teist isiku tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes. Praegusel
juhul ei ole kohtule teada, et puudutatud isik ei saaks anda volitust või käsundit tema
korteriomandi eest hoolitsemiseks. Automaatselt ei saa võrdsustada olukordi, kus isik ei ole
andnud volitust ning kus isikul ei ole võimalik anda volitust. Antud juhul on omanik volitanud
Y korterit rentima, selles elama ja kogu vallasvara kasutama, seega on korteriomanikul olnud
võimalik volitus anda.
2-21-18815
2.3. Kohtu hinnangul puudub ka alus TsMS § 516 lg 2 järgi varale hooldaja määramiseks.
Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et puudutatud isik oleks volitanud Y korteriomandi eest
hoolitsema, mistõttu ei saa sellel alusel volitust ka tagasi võtta. Avaldaja ei ole ka selliseid
asjaolusid esile toonud. Avaldajal on võimalik puudutatud isiku suhtes kasutada samu
õiguskaitsevahendeid nagu nende korteriomanike suhtes, kes ei viibi eemal, kuid oma vara eest
heaperemehelikult ei hoolitse ning oma kohustusi korteriühistu ees ei täida. Eeltoodust
tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse ning lahendada see
sisuliselt. Avaldaja leiab jätkuvalt, et avalduses toodud põhjendustel esineb alus varale
hoolduse seadmiseks. Maakohus on jätnud avalduse alusetult menetlusse võtmata.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse sellele
vastata. Määruskaebuse vastuse kohaselt elab korteris puudutatud isiku suulisel nõusolekul
tema elukaaslane Y. Puudutatud isik tegeleb Moskvas notariaalse volikirja vormistamisega ning
edastab selle esimesel võimalusel. Puudutatud isik andis teada enda telefoni numbri, e-posti ja
postiaadressi Vene Föderatsioonis, kuhu saabuvad regulaarselt ka maamaksuteatised. Kuni
koroonapandeemia alguseni käis puudutatud isik vähemalt kaks korda aastas Eestis oma vara
kontrollimas ja on asunud korteriühistule võlgnevust tasuma.
Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse
väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu
määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses täiendavaid dokumentaalseid tõendeid:
08.01.2021, 25.03.2021, 08.03.2022 maksekorraldused, väljavõte 02.01.2014 notariaalaktist,
fotod maamaksuteatest, maatüki maksustamishinna aktist ja puudutatud isiku passist ning
fotokoopia Vene Föderatsioonis 04.04.2022 välja antud notariaalsest volikirjast. Puudutatud
isik soovib tõendada kommunaalmaksete tasumist, elukoha aadressi Vene Föderatsioonis (kuhu
saabuvad mh korrapäraselt Eestist maamaksuteatised), varasemaid regulaarseid visiite Eestisse
ning volituse andmist Y-le. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebemenetluses esitada uusi
asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde.
Kaebaja on õigesti märkinud, et hoolduse võib seada ka isiku varale, kes ei ole teadmata
kadunud, kuid kes asjaoludest tulenevalt ei saa ise oma vara eest hoolitseda või seda käsutada
(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1 teine lause, TsMS § 516 lg 1 p 2). Tegemist on
olukorraga, kus isikul ei ole võimalik hoolitseda oma vara eest üldises korras, mh vajadusel
teist isikut tehingute tegemiseks volitades või asjaajamiseks käsundit andes, nt tervisliku
seisundi või füüsilise eraldatuse tõttu (pikaajaline viibimine haiglas või kinnipidamisasutuses
välisriigis, kust õigusi teostada ei saa, pantvangis või pikaajalisel matkal raskesti ligipääsetavas
ja piiratud sidevõimalustega piirkonnas) (vt TsMS komm III, § 516, p 3.2.2.a). Kolleegium
nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Puudutatud isiku
kontaktandmed (sh aadress, e-posti aadress) on teada ning ta on korraldanud vara valitsemise
volituse andmisega.
2-21-18815
Kohtulik sekkumine isiku varalisse sfääri varale hoolduse seadmisega peab olema õigustatud
tegeliku vajadusega, mistõttu ei määrata varale hooldajat juhul, kui äraolijal on esindaja või tal
on põhimõtteliselt võimalik oma tahteavaldusega esindaja määrata (vt TsMS komm III, § 516,
p-d 3.3.a ja 3.2.2.b). Maakohus hindas avalduse perspektiivi õiguslike aluste kohaldamise
valguses, jõudes järeldusele, et esile toodud asjaoludel puudub alus puudutatud isiku varale
hoolduse seadmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Seadusest ei tulene kohustust
oma vara (korteriomandit) isiklikult kasutada. Maakohus ei ole eksinud, kui leidis, et avaldajal
on võimalik puudutatud isiku suhtes korteriomaniku kohustuste rikkumisel kasutada samu
õiguskaitsevahendeid nagu kõigi teiste korteriomanike suhtes.
Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt
puuduvad.
TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5
järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Gaida Kivinurm