1-20-9406/49 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-9406 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler, liikmed Sten Lind ja Pavel Gontšarov Kriminaalasi X (X) es ja 3 süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu

5. märtsi üldmenetluses Maakohtu 2021 otsus

Apellatsiooni esitaja Kaitsja, vandeadvokaat Janek Valdma Prokurör

Indrek Kalda Süüdistatav X, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: , EV : XXX kodanik, , emakeel eesti keel, XXX, XXX, kehtiva XXX d karistused puuduvad

, tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Janek Valdma

RESOLUTSIOON

1. 2021 otsus X

Tühistada Pärnu Maakohtu 5. märtsi

süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi väärkohtlemise 2018. a augustis C vastu toime pandud kehalises s selle eest ja karistamises ning X-lt riigi kas osas. uks menetluskulude hüvitise väljamõistmise

2. Teha uus otsus, millega X tühistatud osas mõista süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi õigeks.

3. Rahuldada kaitsja apellatsioon, milles taotletakse X t. õigeksmõistmis

4. KrMS § 185 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta ja temalt välja mõistetud X-l tekkinud menetluskulud kogusummas 1263 eurot ja 60 senti Eesti Vabariigi kanda.

5. Valdma & Partnerid seks Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuru apellatsioonimenetluses kaitsja poolt X-le osutatud riigi õigusabi eest kokku 64 eurot ja 80 senti, s 10 eurot ja 80 senti. sh käibemak

2 / 15

6. X-l ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskulu 64 eurot ja 80 senti Eest Jätta

i Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA M

ENETLUSE KÄIK

1.

Pärnu Maakohtu 2021 otsusega üldmenetluses tunnistati 05.03. X süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,

3 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määr XXX; atud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati X-le lisakohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

1.1 Menetluskuludena X- mõisteti lt riigituludesse sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 387,60 eurot, kokku 1263,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldati menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades X tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 105,30 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni.

1.2

Kaitsja 16.02.2021 taotluse kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1016,40 eurot, jä läbi vaatamata ttis kohus , kuna kaitsja ei e

sitanud tasutaotlust enne kohtu nõupidamistuppa suundumist.

2. X anti kohtu alla ja

lg 2 p-de 2 ja 3 nelja kehalise mõisteti süüdi KarS § 121 järgi väärkohtlemise episoodi toimepanemises elukaaslase C ja poja Y suhtes selles, et tema:

- 2018. a augustis täpselt tuvastamata kuupäeval kesköö paiku haaras käega oma XXX korteris, diivanil istuval elukaaslasel C- C-le tahtlikult l juustest, tiris ja raputas teda, millega põhjustas füüsilist valu;

- 2019. a XXX asuvas korteris, juunis täpselt tuvastamata kuupäeval lõi ühel korral lahtise käega oma 2-aastast poega X XX.XX.XXXX X-le tahtlikult (sünd ) pähe, põhjustades oma tegevusega füüsilist valu;

- 2019. a sügisel täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal täpselt tuvastamata kellaajal XXX korteris -aastast poega X X- lõi oma 2 ühel korral rusikas käega pähe, põhjustades oma tegevusega l

e tahtlikult füüsilist valu;

- 2020. a jaanuari keskel täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal täpselt tuvastamata kellaajal XXX korteris haaras oma 3-aastasel pojal X-l käega kaelast ja viskas ta põrandal olnud madratsile pikali kõhuli järel viskas üle lapse teki ja lõi läbi teki kannatanut ühel korral rusikas asendisse, see käega pähe ja ühel korral jalaga pähe, põhjustades oma tegevusega le tahtlikult füüsilist valu. X-

3 / 15

2.5

Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja es, et X uuritud tõenditele tugined on kõik süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise toime pannud ning tema süü on episoodid täielikult tõendamist leidnud kannatanu ütlustega. ütlused tunnistaja

Kohus luges kannatanu C ütlustega haakuvaks ja hindas kannatanu nin ütlused usaldusväärseteks g tunnistaja Q ja W te tõenditeks. Kohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava ütlusi, et ta pole ühtegi süüdistuses ette heidetud tegu toime pannud. Kohus pidas kaitsja välja toodud vastuolusid kannatanu ja tunn Maakohus leidis istajate ütlustes asjasse mittepuutuvateks. , et puuduvad tõendid, mis süüdistatava vägivallategude õigusvastasust kaitseversiooni kinnitaksid. Kohus ei tuvastanud X ega . lle etteheidetavad süüd välistavaid asjaolusid Kohtu hinnangul pani süüdistatav ta vägivallateod toime otsese tahtlusega.

Apellatsioon

. Maakohtu otsuse peale esita apellatsioon a kaitsja J. Valdma, kes vaidlustab s i süüdistatav tervikuna X . Samuti vaidlustas kaitsja 16.02.2021 esitatud taotluse süüdimõistmise läbi vaatamata jätmise kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitam tema poolt

ise ulatuse kindlaksmääramiseks Apellant palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega . X talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ning kaitsja 16.02.2021 tasutaotlus rahuldada. Apellant leiab, et esitas t esitamine ei takistanud maakohtul taotlust asutaotluse esimesel võimalusel ja selle lahendamast ja taotluse läbi vaatamata jätmine olevat vastuolus kirjutatud õigusega.

3.1 Apellandi hinnangul ei arvestanud kohus kõiki asjas kogutud tõendeid ja asjaolusid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse süüstavate tõendite usaldusväärsuses. Apellant leiab, et olukorras, kus kogu süüdistus põhineb konkreetselt kannatanu ütlustel, ei ütle kannatanu ütluste haakuvus süüteo kirjeldusega mitte midagi kannatu ütluste usaldusvääruse kohta. Seega ei ole kannatanu ütluste vastavusel süüdistuse formulatsiooniga väärtust tõendi usaldusväärsuse seisukohalt.

3.2 Apellant leiab, et esinevad asjaolud, m kahtluse is seavad kannatanu ütluste usaldusväärsuse alla. , Q-l ja W- on mot Kannatanul ja süüdistuse kahel tunnistajal l, iiv rõõnavate ütluste andmiseks, mis seab kannatanu ütluste usaldusväärsuse põhjendatud kahtluse alla. Selliseks asjaoluks on kannatanu poolt algatatud lapse

hooldusõiguse tsiviilvaidlus, milles võib ühe poole süüditunnistamine olla teisele poolele soodsa lahendi saamiseks võtmetähtsusega tõend. 2020. aasta jaanuaris-veeburaris algatas kannatanu tsiviilmenetluse süüdistatavalt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks ning 05.03.2020 on lastekaitse töötaja registrikande kohaselt hooldusõiguse asjas toimunud kohtus C

, st ärakuulamine. Apellant toob välja asjaolu, et kaks süüdistuse tunnistajat kannatanu C Q ja ema W, proovisid 25.01.2020 õde koos kannatanu vennaga võtta süüdistatatavalt jõuga ära la politsei sekkumise tõttu ebaõnnestus. pärast st, mis aga Q ja W andsid seda d duse osas alustatud süüstavai ütlusi politseis 28.01.2020, olles huvitatud lapse hool tsiviilmenetluse lahendamisest kannatanu kasuks ja hooldusõiguse äravõtmiseks süüdistatavalt, millist rõõnamise motiivi ei saa ignoreerida. Kaitsja arvates ei saa eelkirjeldatud olukorras kohus kategooriliselt järeldada, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda põhjendusega, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tema õe ütlused. Olukorras,

Q ja W kus nimetatutel on ühine motiiv rõõnavate ütluste andmiseks, peaks olema sellisest motiivist vaba tunnistaja ütlus või mingi materiaalne tõend, mis süü teokirjeldust kinnitaks.

3.3 Apellant on seisukohal, et kannatanu ei ole kohtus andnud , eitades mh tõeseid ütlusi hooldusõiguse äravõtmise menetluse algatamise fakti. Kaits a arvates saab kannatanu üt j lustest kohtuistungil

kasutama mistahes vahendeid X-lt lapse järeldada, et ta ei räägi tõtt ning on valmis

4 / 15

äravõtmiseks, samuti on kaitsja hinnangul kannatanu ja tunnistaja Q ütlused sündmuste faktoloogias vastuolulised.

3.4 Kannatanu ja tunnistajad ei anna mõistlikku, usutavat seletust, miks oli vaja süüdistuse aluseks olevate väidetega pöörduda politseisse alles väidetavaid ca kaks- , poolteistja aasta peale sündmusi peale seda kui üheskoos ürita süüdistatavalt last röövida n , olid nud ing oli algatatud tsiviilkohtumenetlus X- lt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks. ütlustest nähtub, et Tunnistaja D lapse hooldusõiguse nimel on kannatanu valmis halvustama ja rõõnama süüdistatavat igal võimalusel ja viisil.

3.5 Apellant palu X-le apellatsioonimenetluses b hüvitada õigusabi osutamise eest määratud kaitsja tasu.

. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja Valdma apellatsioonis toodud taotluste juurde. J. S X toetas kaitsja apellatsiooni üüdistatav ja sta avaldas, et pole palus end õigeks mõi . Süüdistatav oma elukaaslast ja last kehaliselt väärkohelnud. Prokurör palus jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 20.09.2021 otsuses

5. Tallinna Ringkonnakohtu X osaliselt

20.09.2021 otsusega mõisteti tõendamatuse tõttu õigeks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi vastu toime pandud tegudes. Maakohtu otsus jäeti , s.o poja X muutmata osas, millega X Q kehalise oli tunnistatud süüdi elukaaslase s väärkohtlemises 2018. aasta augustis. Kuna Ringkonnakohus X mõistis õigeks kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis episoodis, muutis kohus süüdistuse kvalifikatsiooni ning kergendas mõistetud karistust. Ringkonnakohus karistas X endise C

kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega kaheks kuuks, jättes karistuse KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel tingimisi üheaastase - katseajaga täitmisele pööramata, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle X k Kaitsja taotlus maakohtule atseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. esitatud riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamiseks maakohtu menetluses riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks jäi tagajärjetuks, kuna ringkonnakohus leidis, et taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.

5.1 Ringkonnakohus s selles, et X X nõustu täielikult kaitsjaga süüstavad kehalise väärkohtlemise episoodides üksnes kannatanu ütlus muid süüdist C ning tunnistajate Q ja W ed ja ust kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti nõustus kohus kaitsjaga, et nii tunnistajate Q ja W ütlustes kui nende ütluste kõrvutamisel kannatanu ja süüdistatava ütlusteg ka a esinevad vastuolud, millele arusaadavaid selgitusi antud ei ole, ning maakohus leidis X kehalise väärkohtlemises episoodides tõendeid kogumis hinnates ebaõigesti, et kõik kolm episoodi on leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistajate haakuvate ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud tunnistajate W ja Q ütlusi käsitleda KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt nn vahendliku tunnistaja ütlustena, lugeda neid usaldusväärseteks süü tuvastamisel. , ega tugineda nendele X 2020. jaanuari isoodi osas leidis ep ringkonnakohus, et tegu on sõna sõna eitab lapse löömist ütlusi ei - -vastu olukorraga, kuna X . C pidanud kohus usaldusväärseks, kuna eluliselt usutavaks ei saa lugeda, et lapse löömist rusikaga ja jalaga pealt näinud ema, ei pöördu koheselt politsei või meditsiiniega lastekaitseasutuse poole abi saamiseks. kinud Kohus leidis, et kuivõrd keskse süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tek kahtlusi neis episoodides . ei õnnestu kummutada, tuleb langetada otsus süüdistatava kasuks

5.2 Samas kohus rahuldamata kaitsja apellatsiooni 2018. aasta augusti episoodi jättis ringkonna osas ja luges põhjendatuks maakohtu süüdimõistva otsuse osas mille kohaselt süüdistati , X

5 / 15

diivanil istuval elukaaslasel C- ises, tirimises ja raputamises, millega ta l käega juustest haaram põhjustas le füüsilist valu. tahtlikult C- Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei hinnanud selles episoodis X Seejuures ringkonnakohus nentis, et kannatanu süüdi tunnistades tõendeid ebaõigesti. ei osa , nud süüdistatava poolt enda juustest tõmbamist kirjeldada ega mäletanud kohtus, kas süüdistatav tõmbas teda juustest ühel või mitmel korral, aga kinnitas valu tundmist. Kohus leidis, et puudub alus kahelda kannatanu C

ütlustes usaldusväärsuses, et ta tundis juuste tõmbamisel valu ja asus seisukohale, C juustest ei tirinud, et süüdistatava kaitseversioon, et tema on paljasõnaline ja tõendamata.

6. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonid Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör I. Kalda X ja süüdistatav kaitsja J. Valdma. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 13.12.2021 määrustega prokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmata ning võttis menetlusse X kaitsja J. Valdma kassatsiooni. kaitsja kassatsioon rahuldamata. Prokurör taotles kassatsioonivastuses jätta

7. Kaitsja taotles kassatsioonis X endise elukaaslase C õigeksmõistmist kehalises väärkohtlemises ning Kaitsja leidis, et kohtud maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu taotluse rahuldamist. tuginesid X

. Ringkonnakohus oleks pidanud süüdimõistmisel ebausaldusväärsetele tõenditele lugema ebausaldusväärseks ka need kannatanu ütlused, mis puudutasid 2018. aasta augustikuist tegu. Lisaks leidis kaitsja, et ta pole esitanud riigi õigusabi tasu taotlust maakohtule hilinenult.

Riigikohtu

seisukoht ja põhjendused

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2022 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20.09. 2021 otsus selles osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 05.03.2021 otsuse osas, millega maakohus tunnistas X C vastu toime pandud kehalises süüdi 2018. a augustis väärkohtlemises; mõistis lt riigi kasuks välja menetluskulu hüvitise; mõistis le KarS § 121 lg X- X-

2 p 2 järgi karistuse. Riigikohus saatis kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Riigikohus rahuldas kaitsja kassatsiooni osaliselt.

8.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et ringkonnakohus jättis analüüsimata kaitsja argumendid selle kohta, et C esitas kuriteoteate enda kehalise väärkohtlemise kohta poolteist aastat pärast väidetavat kuriteosündmust, kuid vaid mõni päev pärast seda, kui tal ei õnnestunud tema ja X C ühist last politsei sekkumise tõttu süüdistatava juurest ära tuua. Samal ajal taotles kohtult lapse hooldusõigust, mis jäi tagajärjetuks. Samuti ei arvestanud ringkonnakohus kannatanu C ütluste hindamisel asjaoluga, et kannatu ütlused lapse kehalise väärkohtlemise kohta loeti ebausaldusväärseks. Kuigi ringkonnakohus möönis, et kannatanu ei mäletanud enda juustest tõmbamist, ega osanud seda kirjeldada, mitu korda süüdistatav teda juustest tõmbas, ei hinnanud kohus selle tõiga tähendust kannatanu usaldusväärsuse aspektist.

8.2 Riigikohus tõi otsuses välja juhtnöörid

, mida tuleb ringkonnakohtul kriminaalasja uuel arutamisel silmas pidada

ühe süüstava tõendi põhjal kuriteo faktilise asjaolude tuvastatuse põhjendamisel.

9. Ringkonnakohus asjas uuesti asja arutamisele kirjalikus menetluses, kuna määras kriminaal süüdistatav teatas 19.03.2022 ringkonnakohtule kirjalikult, et loobub varasemast taotlusest arutada kriminaalasja apellatsiooni korras suulises menetluses. Nii s kui ka kaitsja J. Valdma üüdistatav palusid vaadata esitatud apellatsioon sel korral läbi kirjalikus menetluses.

6 / 15

10. Prokurör leidis apellatsioonivastuses, et kannatanu ütlused 2018. aasta kuriteoepisoodi kohta on olnud maakohtu hinnangul usaldusväärsed ja neis puudub alus kahelda. Prokurör leiab, et p ringkonnakohus X õhjusteks, miks suhtes toime pandud kuritegudes süüdistatava õigeks mõistis, olid vastuolud kannatanu ja tunnistajate ütlustes ja see, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda eluliselt usutavaks, et ema, kes näeb vahetult pealt isa poolt enda lapse löömist, ei pöördu koheselt ei politsei või meditsiini ega lastekaitseasutuse poole abi saamiseks. Prokurör leidis, et 2018. aasta augusti episoodis ei ole tuvastatud selliseid vastuolusid kannatanu C . Kanna ütlustes tanu ütlused on eluliselt usutavad, et ta tundis valu juustest tirimisel. Prokuratuur nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega, et kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tema õe Q ning ema W ütlused.

11.

Kannatanu C astas 22.03.2022 ringkonnakohtule e-kirjaga teavituse, et on abiellunud ja ed tema uus perekonnanimi on C. C (end C esitas apellatsioonile vastuse kokkuvõtvalt järgmise sisuga. 25.01.2020 ei proovinud ta koos oma pereliikmetega endiselt elukaaslaselt X-lt röövida lapsi. Ta soovis endale poeg Y , aga poeg Y ta ei ole soovinud. C ainuhooldusõigust hooldusõigust kinnitab kohtusse, et saada ainu Y suhtes. C , et pöördus hooldusõigus üksnes poeg väitel pandi poeg Y nimi sissekandesse kogemata.

ka Ta käis kohtus ärakuulamisel, aga ei läinud sellega lõpuni. Samuti polevat ta lastekaitsetöötajale le öelnud, et tahab ka poeg

S- Y enda juurde elama. Puutuvalt süüdistuses kirjeldatud teoga märgib , et kui inimene on füüsilise ja vaimse vägivalla C all kannatav, siis ta ei julge gi pöörduda politseisse ega kuhugi mujale. Haapsalus lastekaitse

X kohta, vaid mainis kirjas, et peab töötajale ta polevat öelnud midagi ebameeldivat jälgima ja parandama X miinuseid, et lapsel oleks isaga turvaline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

12. -le 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni Vastavalt KrMS § 331 lg piires.

KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kui ringkonnakohus arutab kriminaalasja, mille on Riigikohus saatnud ringkonnakohtule uueks arutamiseks, on ringkonnakohtu pädevus täiendavalt piiratud sellega, millises osas Riigikohus ringkonnakohtu eelmise otsuse tühistas ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatis, ning samuti Riigikohtu juhtnööridega arutab ringkonnakohus kriminaalasja süüdistatava kaitsja . Seega esitatud apellatsio

oni piires ja osas, mida ei ole asjas juba jõustunud lahendiga lahendatud.

13. Riigikohus tühistas ri ohus jättis muutmata ngkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnak Pärnu Maakohtu poolt süüditunnistamis ises väärkohtlemises 201 X e ja karistamise C (C) kehal

8. a augustikuus. Riigikohus heitis ringkonnakohtule ette põhistamiskohustuse rikkumist põhjusel, et otsuses jäeti argumendid analüüsimata, refereeriti vaid kannatanu ja apellatsioonis toodud kaitsja süüdistatava ütlusi ning tõdeti sisulise põhjendita, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Kolleegium leidis, et kaitsja osutab õigustatult sellele, et otsuses pole selgitatud, miks ringkonnakohus ei arvestanud C , et sama kannatanuna antud ütluste hindamisel asjaoluga inimese ütlused lapse kehalise väärkohtlemise kohta loeti ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus ei hinnanud kannatanu ütluste usaldusväärsuse aspektist asjaolu, et kannatanu ei osanud enda juustest tõmbamist kirjeldada ega mäletanud, kas süüdistatav tõmbas teda juustest ühe või mitu korda.

Seega tuleneb Riigikohtu otsusest, et ringkonnakohus peab uuesti kaaluma kaitsja apellatsiooni argumente selle kohta, et C poolt antud ütlused võivad olla ebausaldusväärsed ka selle osas, mis puudutavad 2018. aasta augustikuist tegu. Seejuures peab ringkonnakohus arvestama Riigikohtu juhtnööridega, mille kohaselt ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse

7 / 15

põhjendamine peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav ning kohus peab kõiki ainsa süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi igakülgselt ja erapooletult vaagima ning need veenvalt kummutama. Riigikohus selgitas, et KrMS § 61 kohaselt peab kohus tõendite hindamisel tuginema nii erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas välja settinud tunnismärkidele, mis võimaldavad üksikjuhtumi eripära arvesse praegusel juhul võttes isikulise tõendiallika usaldusväärsust hinnata.

14. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud kaitsja apellatsiooni, apellatsioonile esitatud prokuratuuri vastuse ja kannatanu seisukoha ning kriminaalasja materjalidega, gikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2022 samuti võttes arvesse Rii otsuses selgitatut, asub seisukohale, et maakohtu otsus X süüdimõistmises ja karistamises endise elukaaslase kehalises väärkohtlemises 2018. aasta augustis tuleb tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus X- . lt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise osas

15. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad tähelepanu kaitsja argumendid, et maakohus on jätnud käsitlemata ja arvestamata asjaolud, mis tekitavad põhjendatud kahtluse ainsa süüstava otsese tõendi usaldusväärsuses. Kaitsja heidab apellatsioonis ette, et maakohus on tuginenud 2018. a augustis toimunud sündmuse asjaolude hindamisel üksnes ütlusele, kelle ütlused on kannatanu C kohus hinnanud põhjendamatult usal väärseks üksnes tunnistajate poolt antud ütluste dus W ja Q ga haakuvuse põhjendusega ul jättis maakohus käsitlemata kaitsja poolt tõstatatud . Kaitsja hinnang

vastuolu kannatanu ütlustes seoses laste hooldusõiguse taotlemise asjaoludega ning kahtluse, et nii kannatanul kui ka tunnistajate

l võis olla motiiv anda sel põhjusel vastu süüstavaid ütlusi X . Apellandi arvates jättis maakohus põhjendamatult käsitlemata süüstatavate tõendite hindamisel tekkinud kahtlused muuhulgas X suhtes esitatud alles 2020. aasta kuriteoteate ajastamise tõttu jaanuaris, s.o alles muse toimumist ning just siis, kui poolteist aastat pärast väidetava sünd kannatanu taotles lapse hooldusõigust.

16. ringkonnakohtule asja Riigikohus on käsilolevas asjas andnud juhtnöörid, mille kohaselt tuleb uuel arutamisel lukorras, kui silmas pidada muuhulgas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti o isiku süüditunnistamine tugineb vaid ühele tõendile. Seejuures on Riigikohus osutanud vastavale kohtupraktikale, mille kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab see, kui ta suudab näiteks üksikasjalikult osutada aset leidnud sündmuse asjaoludele, kajastada mitte üksnes vestluste ja asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud (RKKKo nr 3-1-1-89-12, p 12). Riigikohus on viidanud, et ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas need on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ehk ütluste hindamisel peab arvesse võtma kõiki usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asja nende olusid, sh ka õiguskaitseorganite poole pöördumisele eelnenud sündmuste käiku (RKKKo nr 1-19-10157/71, pd 9-10).

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käsilolevas asjas järginud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti ühe süüstava tõendi põhjal kur iteo faktiliste asjaolude tuvastatamisel ja X süüditunnistamise Kohus ei ole igakülgselt ja jälgitavalt vaaginud kõiki ainsa süüstava tõendi, s.o l. kannatanu ütluste, hindamisel tekkinud kahtlusi ega kummutanud neid veenvalt. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei ole maakohus arvestanud mitmeid ütluste kujunemist mõjutada võinud asjaolusid ning seetõttu on käesolevas asjas tõendeid hinnatud ühekülgselt ja puudulikult. X use osas Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu põhjendused süü tõendat veenvad ja jälgitavad. Kohus ei ole piisava kriitilisusega käsitlenud kohtus uuritud tõendite usaldusväärsust ning pole järginud kogutud tõendite alusel faktiliste asjaolude tuvastamisel kriminaalmenetlusõigust. Kolleegium põhjendab i alljärgnevalt neid seisukoht .

8 / 15

18. X- u le heidetakse süüdistuses ette, et ta haaras 2018. aasta aug stis täpselt tuvastamata kuupäeval kesköö paiku alevikus korteris käega diivanil istuval elukaaslase XXX l C-l juustest, tiris ja raputas teda, millega põhjustas kannatanule tahtlikult füüsilist valu. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused haakuvad süüdistusega selles osas, mille kohaselt X haaras diivanil istunud C-l juustest ning tiris teda, millise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu valu (kd I, tl 106). Kohus viitas otsuses

kannatanu ristküsitlusel antud ütlustele, mille kohaselt kannatanu väitel tuli tal päris palju juukseid peast ära pärast seda ja ta tundis valu (kd I, tl 55). Samas asus maakohus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud süüdistusaktis X-le ette heidetud kannatanu raputamine, kuivõrd seda kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt enam ei mäleta (kd I, tl 106). Maakohus leidis siiski, et ka ainuüksi juustest tirimisega, mille tagajärjel tunneb kannatanu valu, o - n tegemist KarS § 121 lg s 1 kirjeldatud kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu tunnusega.

19.

asjaolude Ringkonnakohtu hinnangul nähtub süüdistuses kajastatud kehalise väärkohtlemise kirjeldusest, et X haaras esmalt kannatanul juustest ni Maakohtu ng seejärel tiris ja raputas teda. otsuses kirjapandu kohaselt asus kohus seega seisukohale, et X tõendite puudumise tõttu ei ole võimalik süüdi tunnistada süüdistuse asjaolude kirjelduses viimati nimetatud teos, mis seisnes kannatanu C (juustest) raputamises.

X pani Järelikult leidis maakohtu hinnangul tõendamist, et toime vähem intensiivsema kannatanu kehalise ründe kui e, mis o talle ette heidetud sell li süüdistuses Iseenesest nõustub r järeldusega sell . ingkonnakohus maakohtu es, e kohtus uuritud t tõendid ei kinnita X poolt kannatanu juustest raputami . Samas leiab kolleegium, et maakohus st pole olnud oma hinnangus kannatanu ütlustele järjekindel ning ei ole piisava tähelepanu ja kriitikaga hinnanud kannatanu ütluste usaldusväärsust 2018. augustis toimunu kohta tervikuna, jättes käsitlemata kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel ilmnenud vastuolud. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kannatanu ei osanud ütlusi anda mitte üksnes tema suhtes toime pandud (juustest) raputamise osas. Kolleegiumi hinnangul on kannatanu ütlused maakohtus olnud ebakind uses kirjeldatud tegevuse lad ning väheveenvad ka ülejäänud süüdist osas, s.o X-le ette heidetud kannatanu juustest haaramise ja tirimise ning kannatanu poolt selle tõttu valu tundmise osas. Samuti sisaldavad vasturääkivusi kannatu ütlused, mis puudutavad süüdistuses kirjeldatud kuriteosündmusele eelneva ja järgnevate sündmuste detaile, mis te

kolleegiumi hinnangul samuti ele antavat hinnangut. mõjutavad kannatanu ütluste usaldusväärsus

20. Maakohtuistungi protokollist nähtub, et k prokuröri annatanu vastas sissejuhatavale küsimusele, kas kasutas tema suhtes kooselu ajal vägivalda Prokuröri küsimusele, kas X , jaatavalt. X on kasutanud nnatanu suhtes enne poeg Y inud XX.XX.XXXX),

vägivalda ka sündi (sünd väitis kannatanu, et

tõuganud on, kõrist on kinni võtnud ja ühe korra tuli isegi alt naaber neile ukse peale sellepärast. , kas seepeale lt ning Küsimusele ta politseisse pöördus, vastas kannatanu eitava põhjendas seda asjaoluga, et olevat kartnud. Kannatanu ei osanud selgitada, mida ta kartis, aga väitis, et olevat olnud hirmu all (kd I, tl 54). Seega nähtub kannatanu napisõnalistest vastustest, et ta ei osanud soovinud kohtus arusaadavalt kirjeldada, miks ta abi saamiseks või ei õiguskaitseasutuse või lastekaitsetöötajate poole enne 2020. aasta jaanuarikuud ei . pöördunud Kannatanu ütlustest ei hirmutanud või ähvardanud ilmne, et X oleks kannatanut millegagi juhul, kui ta peaks a kasutamisest

tülidest või vägivall kellelegi rääkima. Prokuröri küsimusele 2018. a augustis toimunu kohta selgitas kannatanu, et , kuna X suur tüli oli vist armukadeduse pärast käis teise tüdrukuga väljas sõnutsi . Kannatanu olevat talle kirjutatud selle kohta ning ta hakkas seda uurima. Kannatanu ol t väitel i üli läinud suuremaks ja suuremaks, kuni lõpuks süüdistatav olevat võtnud tal juustest kinni ja pärast seda peotäis juukseid ära. Tüli käigus olevat kukkunud tuli tal

diivanilt X , ja selle kolina peale tulnud nende korterisse alumine korterinaaber, põrandale õhkrelv politseinik, kelle nime

maha ta enam ei mäletavat. Samuti ei mäletavat ta, milline see põrandale

9 / 15

kukkunud relv oli (kd I, tl 54). X kannatanu, Prokuröri küsimusele, mida siis täpsemalt tegi, vastas et tema istus diivanil ja X

tõmbas teda juustest. Küsimusele, kas ta tundis sellest tõmbamisest valu, vastas kannatanu jaatavalt ning täpsustas, et tal tuli päris palju juukseid peale seda. Kui prokurör küsis, kuidas juustest tõmbamine aset leidis ning palus seda kirjeldada, vastas kannatanu, et ei oska enam seda teha toimus . Küsimusele, kas juustest tõmbamine ühel või mitmel korral, vastas kannatanu, et ei mäleta enam seda täpselt. rokuröri küsimusele, kas mingi raputamine ka P kaasnes sellega, vastas kannatanu taas

, et ta ei mäleta. Prokuröri täiendavale küsimusele, aga kas tõmbamine oli, vastas kannatanu ühesõnaliselt üsimusele, kas

jaatavalt. K ta kuidagi veel reageeris sellele tõmbamisele, vastas kannatanu, et nuttis hüsteeriliselt. Kannatanu lisas, et nende korterisse tulnud naabrist politseinik tahtis temaga rääkima minna rõdule, aga ta keeldus, sest olevat olnud suures hüsteerias ja nuttis. Küsimusele, mis edasi toimus selgitas kannatanu, et seejärel , nad proovisid X-

(kd I, tl 55). ga ära leppida ja leppisidki ära ja hiljem oli kõik korras mõneks ajaks

21. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu kohtus antud

, et ta pole suutnud ütlusi iseloomustab tõik või detaile ja nüansse süüdistuses soovinud sisuliselt kirjeldada mingisuguseidki konkreetseid kirjeldatud asjaolude kohta. Kannatanu valdavalt ebalevad ning ristküsitluses antud ühesõnalised, tükati põiklevad vastused, mida ta põhjendab mittemäletamisega, tekitavad

asjaolude

kohtukolleegiumil kahtluse tema . Kollee annatanu on k

ütluste tõepärasuses gium tõdeb, et k üll prokuröri korduvate täpsustavate küsimuste tulemusena tõmbas teda juustest jaatanud asjaolu, et X

ning et ta tundis valu. Samas ei osanud kannatanu seejuures kirjeldada tema suhtes toime pandud kehalis Ringkonnakohtus tekitab kahtlusi kannatanu v juustest tirimise

e ründe üksikasju. äide tõttu valu tundmise kohta kannatanu ei ole osanud isegi

põhjusel, et korduvatele küsimustele vastates kirjeldada, kuidas X , kas tirimine orral ning kas teda juustest tõmbas toimus ühel või mitmel k sellega kaasnes mingi raputamine ning millistel . Alles asjaoludel ta täpsemalt valuaistingut tundis prokuröri täpsustavale küsimusele, aga ka tõmbamine aset leidis, vastas kannatanu s taas ühesõnaliselt „jah“. Kannatanu väitel olevat tal süüdistatava tegevuse tõttu juukseid peast ka ära tulnud, kuid samas pole kannatanu suutnud seda, millisest pea piirkonnast teda näiteks kirjeldada juustest tiriti nii et

. Kannatanu neid ära tuli ‒ kas otsmiku või kukla poolt või hoopis külgedelt pole esitanud mingeid arusaadavaid selgitusi, miks ta tema suhtes väidetavalt toime pandud ründe asjaolusid kirjeldada ei oska, ega toonud üksikasjalikumalt mingeid mõistlikke põhjendusi selle kohta, mi

s on sündmuse asjaolude mittemäletamise põhjuseks.

22. Ringkonnakohus nendib, et k faktiliste asjaolude tuvastamisel on maakohus õnealuse episoodi X ütlustele andnud hinnangu kokkuvõtvalt selliselt, et see hõlmab tervikuna kõi vaid ki nelja süüdist väärkohtlemise märgib atavale ette heidetud kehalise episoodi. Maakohus otsuses, et süüdistatav eitab kõiki neljas episoodis kirjeldatud väärkohtemise akte ning et kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed seetõttu, et puuduvad mistahes muud tõendid, mis süüdistatava versiooni usaldusväärselt kinnitaksid (kd I, tl 110). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus süüdistatava ütluste aprioorselt ebausaldusväärseks hindamist konkreetses episoodis eraldi põhjendanud ning süüdistatava versioon toimunust on jäetud sisuliselt käsitlemata. Kõrvutades kannatanu ja süüdistatava ütlusi 2018. augustis

XXX korteris toimunu kohta ilmneb järgmist. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta kannatanu löönud. Süüdistatava C poolt kohtus räägitu kohaselt on neil kannatanuga tülide käigus tekkinud rüselust, kannatanu on talle küüntega kallale tulnud ja tema peale sülitanud ning tema on kannatanut tõuganud. Samas kinnitas süüdistatav, et 2018. aasta augustis ei toimunud otseselt mingit rüselust (kd I, tl 84). XXX Süüdistatav selgitas, et oli veetnud õhtut väljas koos ühe tütarlapse ja oma sõbraga ning kannatanuga tekkis selle vaidlus. ei olevat nende t tsemise ajal st Süüdistatava ütluste kohaselt üli mitte õhupüstol maha kukkunud, kannatanu loopis süüdistatavat vaid kolin tekkinud sellest, et tüli käigus tsemise asjadega. Seda asjade loopimise kolinat ja vaidlemist kuulis nende alumine naaber, noorsoo va

politseinik. Süüdistata väitel sel õhtul kättpidi keegi otseselt kallale ei läinud ja

10 / 15

juustest tirimist ei olnud. Noorsoopolitseinik tuli nende korterisse ning kuna kannatanu närvitses ja oli endast väljas, aitas politseinik süüdistataval laste mähkmed vahetada ning lahkus siis. Kannatanu olevat noorsoopolitseinikule teatanud, et lastekaitset ei ole vaja. Süüdistatava sõnutsi jäid nad seejärel hulikuks ja läksid magama (kd I, tl 84). kannatanuga ra Seega kattuvad kolleegiumi hinnangul 2018. kannatanu ja süüdistatava ütlused selles osas, et nad võisid augustikuus XXX korteris mingil õhtul tülitseda. Tüli põhjuseks oli asjaolu, et süüdistatav oli kannatanu t . Kannatanu ja eadmata sõpradega õhtut veetnud, mida kannatanu talle ette heitis süüdistatav sarnaseid ütlusi annavad selle kohta nad , et tülitsemise ajal riidlesid ja tekitasid lärmi selliselt, et alumise korruse korterinaaber, politseinik, tuli asja uurima. Samuti nii järeldub süüdistatava kui ka kannatanu kohtus antud ütlustest, et politseinik vestles nendega ning seepeale riid vaibus. K

annatanu ja süüdistatav leppisid samal õhtul ära ning läksid magama. Küll aga erinevad süüdistatava ja kannatanu ü tõendamiseseme asjaolude kohta tlused diametraalselt selles, et s toimunud üüdistatava väitel ei tülitsemise käigus otseselt mingit rüselust, käsipidi kallale ei mindud ja tema kannatanut juustest ei tirinud. Kannatanu vastupidiselt aga väidab, et süüdistatav tõm põhjustas Seega on tõenduslikul tasandil praegusel juhul tegu bas teda juustest ning talle valu. nn - -vastu-olukorraga, mille puhul kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt peab sõna sõna kohus eriti põhjalikult vaagima ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama.

23. Ringkonnakohus nendib, et süüdistatava ütlused toimunu osas on üksikasjalikumad ja detailsemad. Muuhulgas erinevad

i kirjeldust süüdistatava ja kannatanu ütlused ühes kõrvalises tül puudutavas detailis kas kolinat, mille peale tuli nende korterisse politseinikust naaber, tekitas ‒ diivanilt kukkunud

kannatanu poolt asjade loopimine. õhupüstol või Eelnevalt käsitles kohtukolleegium kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas tõusetunud kahtlusi seoses suutmatusega kirjeldada tema suhtes toimunud teisigi aspekte, ründe üksikasju. Kohus peab vajalikuks välja tuua mis küll otseselt pole seotud tõendamiseseme asjaoludega, kuid iseloomustavad kannatanu antud ütlustes sisalduvaid vastuolusid ning kahtlusi nende süvendavad usaldusväärsuses. Nõnda näiteks kannatanu väitel sel põhjusel, et olevat alumine korterinaaber tulnud nende korterisse diivanilt kukkus samas ei osanud maha õhkrelv, ta vastata küsimusele, milline see relv välja nägi. Süüdistatava kinnitusel sel õhtul relv maha kukkuda ei saanud, kuna see polnud enam tema omanduses. Samuti ei suutnud kannatanu kirjeldada tülitsemise ajal toimunut, sh sellega kaasnenud sõnavahetuse üksikasju ega asjade loopimist . Kannatanu näiteks või muid detaile ütluste kohaselt oli ta olnud hüsteerias ja nutnud, kui politseinik nende poole tuli. Samas ei selgitanud kannatanu kohtus oma hüsteeria ja nutu põhjust. Süüdistatava kinnitusel kannatanu oli kannatanu lisaks tülitsemisele muuhulgas närviline selgi põhjusel, et lastel olid mäh olnud kmed vahetamata, mida aitas hiljem poolte lepitamise ajal vahetada politseinikust naaber. süüdistataval Seega oli tingitud X ei saa kohtukolleegiumi arvates kindel olla, kas kannatanu hüsteeria võima ründest või likust

pahameelest, et elukaaslane o kannatanu teadmata teistega aega veetnud li või muudest põhjustest ütluste usaldusväärsuses mingitest . Kahtlust kannatanu suurendab seegi, et kannatanu ei soovinud nende korterisse tulnud noorsoo uigi viimane politseinikuga rääkida, k olevat selleks soovi avaldanud. Ringkonnakohtus tekitab kummastust asjaolu, et juhul kui X tõesti kannatanu , ei olnud viimane huvitatud politseinikuga suhtlemisest, ega kasutanud t ründas võimalust tema vastu toimunud ründest rääkida. Kannatanu kohtus väidetut, et ta ei

poolt

soovinud

, ei pea kohus usutavaks. Kohus leiab, et kannatanul oli kõnelda hüsteeria tõttu sel õhtul vajadusel ja soovi kor politseinikule teada anda X

ral võimalus võimalikust vägivaldsest käitumis nähtub nii kannatanu kui ka est ning paluda abi korterist lahkumiseks. Tegelikult aga süüdistatava ütlustest hoopis vastupidine ‒ politseinik lepitas nad aitas laste eest hoolitsemisel, ja misjärel pooled ära leppisid tüli vaibus. ning

11 / 15

24. Ringkonnakohus leiab seega, et maakohtu lahendis on jäänud puudulikuks kannatanu kui kriminaalasjas

allika kriitiline . Maakohus ainsa süüstava tõendi analüüs piirdus kannatanu ütluste usaldusväärseks hindamisel nentimisega, et need haakuvad süüdistuses kirjeldatuga selle kohta, et X polevat haaras kannatanut juustest ja tiris teda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Samuti maakohtu hinnangul põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahelda seetõttu, et usaldusväärsust kinnitavat ka tema õe ütlused, mis haakuvad kannatanu ütlustega. Q ning ema W Maakohus küll märgib seejuures, et tunnistajate ütlused ei sisalda detaile, kuidas toimus juustest tirimine, mis sellele eelnes ja millised olid tagajärjed tõdeb, et tunnistajad said teada ning toimunust kannatanu käest kunagi hiljem (kd I, tl 106). tunnistajate ütluste Samas on maakohus usaldusväärseks hindamisel pidanud oluliseks asjaolu, et tunnistajad oskavad seostada XXX aset leidnud juustest tirimise episoodi sellega, et kannatanu viibis pärast väidetavat sündmust mõnda aega naiste varjupaigas. Maakohus pidas usutavaks, et sellised sündmused jäävad üldiselt meelde (kd I, tl-d 106 ja 107). Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt asjaolu, mille kohaselt käsitletud kannatanu ja süüdistatav pärast tülitsemist ära leppisid, muudab vastuoluliseks ja põhjendamatuks maakohtu järeldused tunnistajate ütluste usaldusväärsuse ja haakuvuse osas kannatanu ütlustega selle fakti alusel, et kannatanu olevat just süüdistuses kirjeldatud sündmuse järel pidanud põgenema Pärnu naiste varjupaika või turvakodusse.

25. Q ja W te alusel saab teha Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et ütlus õigeid järeldusi kannatanu osas, kuna ka tunnistajate endi ütluste usaldusväärsuse ütlustes esinevad vastuolud, mis seavad nende ütluste usaldu väärsuse kahtluse alla. Eelnevalt käsitles kohtukolleegium kannatanu s

ja süüdistatava ütlusi, millest ilmnes, et 2018. aasta augustikuus eeldatavasti armukadedusest tingitud tüli lõppes kannatanu ja süüdistatava vahel samal õhtul leppimisega Kohtus ütlusi andnud . tunnistaja Q vastas p alt toimus mingi rokuröri küsimusele, kas tunnistajale teadaolev XXX vägivalla kasutamine, et Prokuröri järgnevale mingi aeg jah, kui ema ja need läksid le järgi C- . küsimusele, kas õde rääkis midagi sellest, vastas tunnistaja, et . Täp natukene on rääkinud sustavale küsimusele, kas midagi rohkemat meenub, lisas tunnistaja, et

X läks talle kallale ning ema ja need läksid talle järgi. Tunnistaja

sõnutsi viidi õde ja lapsed alguses isa juurde maale ning paar päeva hiljem läksid nad naiste varjupaika. Prokuröri küsimusele, kas Q teab veel mingist vägivalla kasutamisest, vastas tunnistaja, et C olevat rääkinud, et . Prokuröri XXX on talle kallale läinud küsimusele, kas tunnistajale tuleb midagi täpsemalt meelde ka, vastas Q, et mingi aeg oli ka juustest teda tiritud tal oli , juustest mingi lohk väljas. Prokuröri küsimusele, kas see võis ka XXX olla, vastas tunnistaja, et (kd I, tl 67). võis olla

Kohtukolleegiumi hinnangul on eelkirjeldatud Q d selle kohta, mida kannatanu C talle ütluse rääki kinnitada kannatanu ütluste usaldusväärsust s, vastuolulised ega saa . Tunnistaja ei osanud kohtus , mill ning kus see . täpsustada isest tülist õde talle tegelikult rääkinud on aset võis leida Tunnistaja ei osanud selgitada ka seda, kui ema kellegagi millal see „ “ oli, mingi aeg pereliikmetest X C-le

, viidi lastega vägivaldse käitumise pärast järele läks millistel asjaoludel õde isa juurde maale ning miks ta sealt edasi hoopis poolt kohtus naiste varjupaika läks. Tunnistaja räägitu kohaselt võis rünnata kannat prokurör selle kohta täpsemalt küsis,

X anut hoopis . Kui XXX vastas tunnistaja, et korduvale mingi aeg oli õde ka juustest tiritud. Alles prokuröri küsimusele, kas see võis (rõhuasetusega pigem ehk hoopis) olla, vastas tunnistaja, et võis o ka XXX lla.

Tunnistaja W C-l ja X-l oli

vastas prokurörile küsimusele, kas XXX elades mingeid tülisid, et C on talle rääkinud, et süüdistatav oli teda rünnanud ja juustest tirinud. Küsimusele, millal C sellest XXX toimunud juustest tirimisest rääkis, vastas tunnistaja, et ta , mingi ei ole selline kohe rääkija aeg oli ikka juba möödas. Küsimusele, kas kannatanu jäi korterisse edasi elama, vastas tunnistaja, et oli selline juhus, et peale seda oli kannatanu vahepeal isegi varjupaigas. Tunnistaja XXX XXX

12 / 15

sõnutsi nad viisid kannatanu sinna koos lastega, aga varjupaigas ei olevat saanud enam olla, kuna Y palju nuttis sealt pidi lahkuma (kd I, tl 71). , mistõttu

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult as u ütluste unud seisukohale, et kannatan usaldusväärsuses ei saa ütlustega haakuvad vat kahelda, kuna seda kinnitavad tema Q ja W, kelle ütlus usaldusväärs te eks hindamisel pidas kohus oluliseks aspekti, et nad oskavad juhtunut seostada kannatanu viibimisega naiste varjupaigas. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et tegelikult ei saa Q ja W

ütluste alusel teha järeldusi kannatanu ütluste usaldusvääruse kohta. Tunnistajate ütlustes on vastuolud, millal kus selline tüli süüdi ning statava ja kannatanu vahel aset leida võis, mille sel on puutumust tõttu kannatanu mõneks ajaks varjupaika või turvakodusse läks, ning kas süüdistuses kirjeldatud sündmusega. küsitav see Kolleegiumi arvates on gi, mida kannatanu tunnistajatele üldse d tüli 2018. aasta augustis toimunu kohta avaldanud on, kuna kumbki neist ei osanud kannatanult kuuldut täpsemalt edasi anda. Vastuoluline on tunnistajate ütlustes seegi detail, et tunnistaja Q viidi C ja lapsed esmalt maale isa juurde, mitte turvakodusse. sõnutsi Tunnistaja W seostas elamise perioodiga, mis on aga küll kannatanu turvakodusse viimist XXX vastuolus nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega kelle sõnutsi pärast tüli lepiti ära n ,

ing kannatanu jäi koos lastega oma koju. muudavad ütluste usaldusväärsuse

gi kaheldavamaks Veel kannatanu selgitused prokuröri küsimusele turvakodus viibimise kohta. Nimelt vastas kannatanu, et o koos lastega turvakodus 2018. aastal X . P

li vägivaldsuse pärast rokuröri täpsustavale küsimusele täiendas , kas sellele eelnes juustest tirimine, vastas kannatanu jaatavalt. Samas aga kannatanu kohe vastust selgitusega, et läks lastega turvakodusse ka seetõttu, et oli läinud tööle oma õe juurde tööle ikki tööpäevi, mis ei meeldinud Q ZZZ-sse (restorani) ja tegi seal p süüdistatavale, kes soovis, et kannatanu välja koliks. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta alguses oma vanaema majja -s XXX turvakodusse, kuna tal polnud muud varianti WWW se, aga seejärel (kd I, tl 59). Kolleegiumi hinnangul ei kinnita seega asjas kogutud d, et kannatanu tõendi võimalik viibimine 2018. aastal naiste varjupaigas seostuks . XXX süüdistuses kirjeldatud juhtumiga

26. Ringkonnakohtu jaoks tekitab kahtlusi kannatanu ja tunnistajate tavus esitatud väidete tõelevas ka suvel X poolt st ei antud seetõttu, et 2018. aasta toime pandud väärkohtlemise juhtumi õiguskaitseasutusele selle toimumise järgselt kannatanu enese või tema lähedaste teada vahetult poolt. Isegi kui pidada usutavaks kannatanu väide kellegi poole pöörduda t, et ta ei julgenud hirmust elukaaslase asjaga kursis olevatel ees, ei takistanud miski sellist pöördumist teha kannatanu lähedastel. Samuti oli õiguskaitseasutuse või turvakodu töötajate poole pöördumiseks võimalus olemas ka pärast seda, kui kannatanu oli korterist lahkunud. Seega XXX kohtukolleegium nõustub kaitsjaga, kannatanu poolt maakohtus antud ütlustes on et sellised vastuolud ja ebakõlad, mis tekitavad kahtlusi ütluste usaldusväärsuses mille maakohus jättis , kummutamata. Seetõttu süüdistuses kirjeldatud sündmus ei saa olla kindel, kas leid aset is kannatanu kirjeldatud viisil.

27. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu äited ütluste seisukohaga, et kaitsja esitatud v kannatu C

ebausaldusväärsuse kohta on niivõrd üldised, et neid tuleb pidada asjasse puutumatuteks ning et asjas ei omavat C

- ja suhtluskorra tähtsust ütluste osas välja toodud vastuolud seoses laste hooldus lahendamisega ning hooldusõiguse saamiseks kohtusse pöördumisega (kd I, tl 111). Kolleegium nõustub , et maakohus jättis põhjendamatult kõrvale kaitsjaga kaitsja argumendid, selle kohta,

et kannatanu esitas X kohta kuriteokaebuse politseile alles 2020. aasta jaanuaris, s.o poolteist aastat pärast väidetavat kuriteosündmust. Tähelepanu väärib seejuu res, et samal ajal oli kannatanu pöördunud või kavandamas pöördumist hooldusõiguse taotlemiseks kohtusse ning 25.01.2020 üritas koos süüdistatava juurest jõuga ära viia pereliikmetega, sh W ja Q-ga,

ka poeg Y, mis ei õnnestunud politsei sekkumise tõttu. Kolleegiumi arvates väärib tähelepanu kaitsja osundatu, et just vahetult pärast tulemuseta jäänud lapse äraviimise katset, pöördus kannatanu politseisse,

13 / 15

esitades X

kohta kuriteoteate nii kõnealuse episoodi kui ka last puudutavate väärkohtlemiste episoodide osas, milles Tallinna Ringkonnakohus süüdistatava 20.09.2021 otsusega süü tõendamatuse tõttu õigeks mõistis. tunnistajatena ütlusi ka Seejuures andsid politseis kannatanu lähedased , kellel või vastu süüstavaid ütlusi. W ja Q s olla motiiv anda X Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et

kaitsja esitatud väited kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise kohta

neid osutatud põhjustel väärivad tähelepanu, kuna pole välistatud, et võ hooldusõiguse menetluse tulemuslikkuse nimel vägivaldse isikuna is ajendada soov kujutada X

, kellele laste kasvatamist usaldada ei oleks turvaline. apellandiga, et Kolleegium nõustub kannatanu ütluste usaldusväärsust kõigutab seegi asjaolu, et maakohtu istungil kannatanu esmalt eitas lapse hooldusõiguse küsimuses kohtusse pöördu Kohtuistungil talletatust nähtub, et mist.

kannatanu tunnista poeg Y taotlemiseks alles siis, kui kaitsja s kohtusse pöördumist hooldusõiguse esitas ristküsitluses KrMS § 288 lg 9 p 1 ja 3 alusel kannatanule lastekaitsetöötaja tööregistri

S kande väljavõtte, millest nähtus , et kohtus toimub ärakuulamine seoses hooldusõigusega teave Y ning et sel teemal oli toimunud C vestlus (kd I, tl 62). Kannatanu

lastekaitsetöötaja ja ütluste kohaselt olevat tal jäänud hooldusõiguse menetlus pooleli kohtus , kuna oli dokumente puudu. Sam kinnitas kannatanu kohtus fakti ja vend, et ta as , et 25.01.2020 tulid talle järele ema, isa, õed saaks Y-ga lahkuda ning et l oli plaan ka poeg Y et ta kaasa võtta. Politsei sekkudes tuli välja, kannatanul pole õigust poeg isalt ära võtta, mispeale kannatanu oli koos talle järele tulnud Y pereliikmetega poeg Y-ga (kd I, tl 63). sunnitud lahkuma üksnes koos

28. C (end C poolt apellatsioonile Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et ) esitatud vastuses kirjapandu ei muuda kannatanu ütlustele antavat hinnangut, vaid pigem süvendab kahtlusi kannatanu esitatud versiooni . Nimelt selgitab C, et ta pole kunagi tõelevastavuses soovinud poeg Y , vaid on soovinud kasvatada ise ainult poeg Y. Samuti ainuhooldusõigust polevat ta lastekaitsetöötajale le öelnud, et tahab ka poeg väidab S- Y enda juurde elama. Veel kannatanu, et ta ei ole XXX X kohta, vaid mainis lastekaitsetöötajale öelnud midagi ebameeldivat edastatud X miinuseid, et lapsel oleks isaga turvaline. kirjas, et peab jälgima ja parandama

Kolleegiumile tunduvad kannatanu esitatud selgitused vastuolulised ja mitteusutavad, kuna eelnevalt käsitletud kannatanu kohtus antud ütlustest nähtub selgelt, et ta soovis mõlema lapse hooldusõigust, samuti kinnitas kannatanu kohtus 25.01.2020 endaga kaasa võtta mõlemat , et tahtis poega, mis aga ei õnnestunud politsei sekkumise tõttu. Ringkonnakohus osutab siinkohal kohtus ütlusi andnud lastekaitsespetsialist S , et ta polegi ütlustele, mis lükkavad ümber kannatanu väited poeg Y Tunnistaja S kinnitas kohtus et C hooldusõigusest olnud huvitatud. pöördus temale teadaolevalt kohtusse mõlema lapse hooldusõiguse taotlemiseks käis ning kohtus ka esmasel ärakuulamisel (kd I, tl 76). andis kohtus tunnistajana ütlusi Lisaks D, lastekaitse osakonna konsultant. Tunnistaja D 28.01.2020 X ütluste kohaselt, käis ta juures kodukülastusel koos piirkonnapolitseinikuga, kuna Politseija Piirivalveameti teates oli viide, et lapse ema soovis oma teist last Y samuti -sse viia, millega X l 82). XXX polnud nõus (kd I, t Tunnistaja sõnutsi toimus 21.02.2020 kohtumine lapsevanematega suhtluskorra määramiseks, sõlmiti kirjalik kokkulepe, mille kohaselt üks poeg jäi ema ja teine isa kasvatada. Peale seda kohtumist andis C tunnistajale paberilehe ja kommenteeris X on, paberilehel olev kiri oli X osas ebameeldiv ja lühidalt, milline laimav (kd I, tl 82).

29. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt osutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teisele apr umis hindamata. Kõigi ioorselt neid kog tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud

14 / 15

(RKKKo 3-1-1-92-11). Riigikohus osutas

käsiloleva asja uueks arutamiseks antud juhtöörides sellele, et kuigi KrMS § 61 kohaselt on tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see seda, et kohtunik võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada pelgalt kõhutundele toetudes. See tähendab, et siseveendumuse kujunemine tuleb otsuses veenvalt ära näidata kohtupraktikat ja erialakirjandust silmas pidades ja võttes arvesse konkreetse isikulise tõendiallika usaldusväärsusega seotud aspekte. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt ei ole iseenesest vad muu välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks või hulgas olla kannatanu ütlus . Kuid sellise ühe tõendi põhjal kuriteo faktiliste asjaolude ed tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Neil juhtudel on iseäranis oluline see, et kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tekkinud kahtlusi ning need veenvalt kummutanud (RKKKo nr 3-1-1-104-16, RKKKo nr 1-15-10967 p 6). Kohtukolleegiumi hinnangul maakohus praegusel juhul neid kohtupraktikast tulenevaid X nõudeid süüküsimuse lahendamisel järginud ei ole tõendeid hinnanud ühekülgselt

. Maakohus on ja puudulikult, jättes sisuliselt hindamata kaitseväited kannatanu ütluste ebausaldusväärsuse kohta.

Maakohtu esitatud põhjendused süü tõendatuse osas ei ole veenvad ning tõendite hindamisel X tehtud vead on viinud maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, mis tõi kaasa X põhjendamatu süüdimõistmise.

30. Ringkonnakoh kogutud nnates tu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendeid kogumis hi võimalik jõuda järeldusele ütlused on sedavõrd usaldusväärsed, et ainult neile , et kannatanu

tuginedes saab olla veendunud X . alusel juhul ei ole t süüs Kõne ekkinud kahtlusi võimalik kõrvaldada teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendite uurimisel tekivad põhjendatud . Kui kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (RKKKo nr 3-1-1- 113-12 p 7.3) Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kui jättis süüdiolekus tõusetunud kahtlused

X KrMS § 7 lg 3 alusel tema kasuks tõlgendamata. Kohtukolleegiumi hinnangul ei õnnestu käsilolevas ainsa süüstava tõendiallika usaldusväärsuses tekkinud kahtlusi kummutada asjas ning seega tuleb X temale

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista rahuldada kaitsja apellatsioon. ja

31. Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, ka - nnab vastavalt KrMS § 185 lg le 1 menetluskulud riik. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid.

Maakohus mõistis lt menetluskuluna riigi kasuks välja X- II astme kuriteo toimepanemisega kaasneva

sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 387 eurot 60 senti, s.o kokku 1263 eurot ja 60 senti. Menetluskulu määras kohus tasumisele rgnevast kuust 12 kuu jooksul osade kaupa igakuise kohtuotsuse jõustumisele jä osamakse suurusega vähemalt . Kuna ringkonnakohus teeb õigeksmõistva otsuse

105 eurot 30 senti KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ning tühistab maakohtu otsuse, siis tuleb jätta menetluskulud 1263 eurot ja 60 senti Eesti Vabariigi kanda.

32. Süüdistatava kaitsja taotleb 04.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt X- le apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist summas 64 eurot 80 senti, millest käibemaks moodustab 10 euro Tasutaotlusest nähtuvalt t 80 senti. on kaitsjal kulunud kliendiga suhtlemisele apellatsioonimenetluses seisukoha kujundamiseks, kliendi poolt kohtule

15 / 15

esitatava taotluse koostamiseks asja arutamiseks kirjalikus menetluseks ning kohtule avalduse esitamiseks kokku 60 minutit.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab taotlustes esitatud toiminguid vajalikeks, tasutaotlust põhjendatuks ja apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust vajalikuks ja mõistlikuks. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tek kuulub rahuldamisele summas 64 kinud menetluskulude hüvitamiseks eurot 80 senti ibemaksuga). Kuna esimese astme kohtuotsuse ja (koos kä kohtukolleegium tühistab teeb b X apellatsioonimenetluses riigi kanda. õigeksmõistva otsuse, jää määratud kaitsja tasu

33. - -st 1 ja 339 lg- 2 Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 4; § 338 p § st ; § 340 lg 2 p- 1

2021 otsuse X ja st , tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 5. märtsi süüditunnistamises karistamises C s 2018. aasta augustis ning menetluskulude kehalise väärkohtlemise episoodi

väljamõistmise ega mõistab temale esitatud süüdistuses KarS § osas ning teeb uue otsuse, mill X

121 lg 2 p 2 järgi õigeks tühistab lt menetluskulude väljamõistmise. Apellatsioon kuulub ja X- rahuldamisele. Menetluskulud jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/